Memlekettik til azamattardyń qyzmet babynda ósýine jol ashady — Toqaev
— Taǵy bir ózekti másele bar. Sońǵy kezde qazaq tiliniń qoldanylý aıasy edáýir keńeıdi. Memlekettik tilde erkin sóıleıtin azamattardyń sany kóbeıdi. Bul qazaq tiline degen suranystyń arta túskenin bildiredi. Budan bólek, sheteldikterdiń de tilimizdi úırenýge degen qyzyǵýshylyǵy kúsheıdi. Qoǵamda qazaq tiliniń róli odan ári arta túsýi úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?
— Iá, durys aıtasyz. Qazaq tiliniń básekege qabileti jáne ony úırenýge degen qyzyǵýshylyq barynsha artyp keledi. Eń bastysy, qazaq tilin bilý sánge aınaldy, jastarymyz ony meńgerýge umtylatyn boldy. Memlekettik til azamattardyń qyzmet babynda ósýine jáne tabysqa jetýine jol ashatyn mańyzdy faktor sanalady. Elimizdiń bıznes ókilderi marketıng salasyndaǵy naýqandaryn qazaq tilinde sóıleıtin tutynýshylardyń suranysyna qaraı ótkizetin boldy. Munyń bári memlekettiń óte abaı bolýdy qajet etetin ári saıası turǵydan mańyzdy sanalatyn osy saladaǵy saıasaty tıimdi júrgizilip jatqanyn kórsetedi.
Sóz arasynda aıta keteıin, dúnıe júzinde 7 myńnan astam til bar. Sonyń ishinde úsh myńnan astam tilge joıylyp ketý qaýpi tónip tur. Qazaq tili bul topqa kirmeıdi. Ana tilimiz 2024 jyly álemde eń keń taralǵan tilderdiń arasynda 79-shy orynǵa turaqtady. Osy rette kúrdeli ári qarama-qaıshylyqqa toly keńes zamanynda ana tilimizdi álemdik lıngvıstıka kartasynan joıylyp ketýden saqtap qalǵan zııaly qaýym ókilderiniń, aqyn-jazýshylardyń, jýrnalıster men ǵalymdardyń, muǵalimder men mádenıet qaıratkerleriniń, aýyl eńbekkerleriniń, ıaǵnı barsha otanshyl azamattardyń eńbegin baǵalaýymyz kerek.
Budan da joǵary nátıjege qol jetkizý úshin ǵylym-bilim salasyndaǵy ınfraqurylymdy jańǵyrtýǵa, mektepter men basqa da oqý oryndarynda qazaq tilin úıretý júıesin jetildirýge qosa oqytýshylardyń mártebesin arttyrý máselesin de sheshý qajet. 2023 jyly «Qazaq tili» qoǵamynyń bastamasymen qurylǵan arnaýly qorǵa qoldaý kórsetý kerek. Tsıfrlyq tehnologııalardy qoldanýǵa basa mán bergen jón. Óıtkeni qazaq tiliniń aldaǵy taǵdyry, elimizdiń jahandyq básekege qabileti kóbine osyǵan baılanysty bolady.
Shyǵarmashyl jastar jáne kreatıvti ındýstrııa memlekettik tildi damytý isine paıdasyn tıgize alady. Memleket ekonomıkadaǵy bolashaǵy zor osy salanyń órkendeýine barynsha qoldaý kórsetedi. Otandyq jáne álemdik naryqta qarjylyq jaǵynan tıimdi ári suranysqa ıe bolatyn túrli kontentti qazaq tilinde jasaý qajet. Bul jerde ádebıet, mýzyka, kıno, serıal jáne kompıýter oıyndary týraly aıtyp otyrmyn.
Ana tilimizdiń bolashaǵy jarqyn ekenine meniń esh kúmánim joq. Qazaq tili memlekettik til retinde halqymyzdy uıystyrý jolynda mańyzdy ról atqara beredi. Biraq tilimizdiń tuǵyryn nyǵaıtamyz dep, ony basqa tilderge, sonyń ishinde orys tiline qarsy qoımaý kerek.