Memlekettik basqarý akademııasynda qosymsha oqýǵa qabyldaý bastaldy
«Modýldik oqytý negizgi jumystan qol úzbeı óz quzyretterin arttyrǵysy keletin azamattarǵa arnalǵan. Oqý jyly 6 modýlden turady. Árbir modýlde oflaın jáne qashyqtan oqytý formattary qarastyrylǵan. Mundaı tásil bilim alýshylarǵa oqý materıaldaryn arnaıy keste boıynsha yńǵaıly túrde ıgerýge múmkindik beredi. Konkýrsqa memlekettik qyzmetshiler, memlekettik bıýdjet esebinen qarjylandyrylatyn vedomstvolyq baǵynysty uıymdardyń ókilderi, kvazımemlekettik sektor mamandary, sondaı-aq máslıhat depýtattary qatysa alady», – dedi Erlan Qýanyshuly.
Rektordyń aıtýynsha, magıstratýra boıynsha 1 jyldyq eki baǵdarlama qarastyrylǵan: «Memlekettik basqarý – Executive Master of Public Administration» jáne «Óńirlik damý – Master of Regional Development».
«Memlekettik basqarý» bilim berý baǵdarlamasyna úmitkerlerdiń basshylyq laýazymdarda keminde 2 jyl jumys ótili bolýy qajet. «Óńirlik damý» bilim berý baǵdarlamasyna túsýshilerdiń jalpy jumys ótili keminde 2 jyl bolýy qajet. Osy jyly memlekettik qyzmetshilerge de modýldik baǵdarlamalar boıynsha magıstratýraǵa oqýǵa túsýge múmkindik usynyldy. Olar memlekettik organnan joldamany usynýy kerek. Sonymen qatar memlekettik tildi meńgerý deńgeıi V1-den tómen emes ekenin rastaıtyn QAZAQ RESMI TEST nemese QAZTEST sertıfıkaty bolýy qajet», – dep túsindirdi Erlan Ábil.
Atap óteıik, irikteý kezeńderi: analıtıkalyq esse jazý jáne suhbat kezeńi 4–7 jeltoqsan aralyǵynda oflaın formatta ótkiziledi. 2025 jyldyń 13 qańtarynda oqý bastalady. Oqýǵa túsý erejeleri jáne qajetti qujattar tizimi týraly tolyq aqparat Akademııanyń resmı saıtynda https://www.apa.kz/ ornalastyrylǵan.
Osyǵan deıin Nobel syılyǵynyń laýreaty Memlekettik basqarý akademııasynda dáris oqyǵanyn jazdyq.