Memlekettiń damýyna qatysty eń mańyzdy máseleler túgel qamtyldy - Rýslan Jeldibaı
«Buǵan deıin habarlaǵanymdaı, Joldaýda áleýmettik-ekonomıkalyq salaǵa erekshe nazar aýdaryldy. Eń aldymen, áleýmettik salada azamattardyń jan-jaqty qorǵalýy úshin birneshe bastama kóterildi. Sońǵy kezde áıelderdiń zeınet jasyn ózgertý máselesi qoǵamda jıi kóterilgeni jasyryn emes. Endi Prezıdent sheshimimen áıelderdiń zeınet jasy 2028 jylǵa deıin 61 jas deńgeıinde qalady», - degen Aqorda ókili.
Sondaı-aq ol Joldaýda ana men bala máselesine basa nazar aýdarylǵanyn jetkizgen. Naqty aıtsaq, bala kútimi úshin tólemaqy sábı 1,5 jasqa tolǵanǵa deıin tólenedi. ıAǵnı, bala kútip otyrǵan úıdegi anany qoldaý mańyzdy.
«Al «Ulttyq qor – balalarǵa» baǵdarlasy boıynsha Ulttyq qordyń jyl saıynǵy ınvestıtsııalyq tabysynyń 50 paıyzy balalar kámelet jasqa tolǵanǵa deıin olardyń arnaıy shotyna túsip turady. Qarajat sheteldik valıýtada saqtalyp, ınflıatsııadan qorǵalady. Basqasha aıtsa, barlyǵymyzǵa ortaq Ulttyq qor kapıtaly halyq múddesi úshin, jańa urpaqty qarjylaı qoldaý úshin jumsalady», - dedi Rýslan Jeldibaı.
Onyń jazýynsha, kelesi mańyzdy bastama - «Samuryq-Qazyna» qory taza paıdasynyń keminde 7 paıyzyn «Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq qoryna aýdaratyn boldy. Atalǵan qor qoǵamdaǵy áleýmettik álsiz jandarǵa qoldaý kórsetip jatqany belgili. Endi ulttyq ál-aýqat qorynyń qarajaty sonda jumsalyp, onyń ıgiligin qatardaǵy azamattar da kóredi. ıAǵnı, bul da áleýmettik ádildik pen teńdikti ornatýdyń bir quraly.
«Prezıdent, sondaı-aq Úkimetke jastarǵa arnalǵan jańa 100 myń jumys ornyn ashýdy, olarǵa kásibin ashý úshin 2,5 paıyzdyq jeńildetilgen nesıe berýdi tapsyrdy. ıAǵnı, jas órender maman, kásipker retinde qalyptasyp, qoǵamnyń tolyqqandy múshesine aınalýy tıis. Bul - jastarǵa balyq emes, qarmaq berýdiń bir tásili.
Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaýda Ádiletti Qazaqstannyń is júzinde ornaýyn basshylyqqa aldy desem, artyq emes. Mysaly, áli de ıgerilmeı bos jatqan nemese zańsyz berilgen jer kólemi 10 mıllıon gektarǵa jýyqtaıdy. Onyń kemi 5 mıllıon gektaryn bıyl memleket menshigine qaıtaryp, halyq ıgiligine berý josparlanyp otyr. Sebebi referendýmda azamattar «jer ıesi - halyq» degen bapqa daýys berdi», - degen Prezıdenttiń baspasóz hatshysy á leýmettik ádildikti ornatý úshin endi jemqorlardyń zańsyz tapqan aqshasy mektep qurylysyna jumsalatynyn da atap ótken.
Rýslan Jeldibaıdyń paıymynsha, qoǵamda ádiletti ornatatyn – sot. Mine, sol sottyń táýelsizdigi asa mańyzdy mindet. Sýdıalardyń táýelsizdigin qamtamasyz etý úshin Prezıdent Sot tóraǵasy jáne Sot alqasynyń tóraǵasyn saılaýdy usyndy. Taǵaıyndalǵan sýdıa men saılanǵan sýdıanyń aıyrmashylyǵy mol ekenin sheteldik tájirıbe dáleldep keledi.
«Bıyl ekonomıkamyzda kúrdeli kezeńder bolǵany málim. Sondyqtan Joldaýda ekonomıkalyq blok ta basty nazarda boldy. Kelesi jyly jańa Salyq kodeksi ázirlenedi. Talaı kásipkerdiń isin dóńgeletýge yqpalyn tıgizip otyrǵan memlekettik satyp alý salasyn odan ári ashyq etý úshin jańa zań qabyldanady. Ekonomıkamyzǵa jańa ınvestorlar tartý úshin 300 myń dollardan kóbirek ınvestıtsııa quıǵan shetel azamattaryna 10 jylǵa vıza rásimdeledi. Monopolıst operatorlardyń qyzmeti baqylaýǵa alynady. ıAǵnı, shekten tys monopolııamen kúres jalǵasa beredi», - dedi jazba ıesi.
Onyń aıtýynsha, Prezıdent ózi saılanǵan merzimnen beri basshlyqqa alǵan ádilettilik, áleýmettik teńdik, ashyqtyq syndy qundylyqtardy júıeli túrde naqty sheshimderge, zańdarǵa aınaldyrýdy jalǵastyryp keledi. Bul - Ádiletti Qazaqstandy ornatýdyń birden bir alǵysharty. Búgingi Joldaý sonyń naqty dáleli.
Foto: khabar.kz