Memlekettilikti nyǵaıtýdyń negizgi máseleleri - aqtóbelik ǵalym Kenjeǵalı Kenjebaev
Alash zııalysy Álıhan Bókeıhanov jazyp ketkendeı, «Halyq isin ornyna salýǵa kóp aqyl, kóp qyzmet, kóp jylǵa sheber istegen ádis kerek. Tirshilik - ǵumyr belgisi - alys-tartys, arbaý, ádis. Kim sheber bolsa, jalyqpaı, talmaı izdense, birigip tize qosyp, ádis qylsa, ǵumyr báıgesi sonyki». Memleket - ulttyń ortaq úıi, onyń tarıhy, qalyptasýy, mádenıetiniń damýy, órkenıettiligi, tulǵalanýy, ıaǵnı barlyq qundylyqtary memleketpen, memlekettiń bolýymen (táýelsizdigimen) ólshenedi.
Qashanda memleket zııalylardyń qajyrly eńbeginiń nátıjesinde damyp otyrǵan. Memlekettiń tarıhı, mádenı, ekonomıkalyq damýynyń negizi zııalylardyń ulttyq múddege baǵyttalǵan ıdeıasynda, tájirıbelerinde jatyr.
Ulttyq ıdeıa urpaqtyń eldik sanasy arqyly jańa býynnyń rýhanı ómirine jetip, bolashaǵyna qyzmet etip otyrady. Ulttyq ıdeıa degenimiz - tarıh boıy ulttyń qalyptasýynan bastap el ishinen shyqqan zııalylardyń danalyǵy, kisilik qasıetteri, bilimi arqyly qalyptasyp otyrǵan tájirıbeleriniń jıyntyǵy. Ulttyq ıdeıada ómirdi, ýaqytty, tarıh pen bolashaqtyń talabyn qatar zerdeleıtin kózqaras, bilim, naqty tájirıbe men ustanym bar. Álıhan Bókeıhanov aıtyp ketken: «Ǵumyr, júris-turys qaı halyqta bolsa, qansha bolsa, osy halyq rásimine qul. Urlyq dúrildep júrip tursa, halyq maqtaǵan, jurt súıgen rásimge súıengen bolady».
Ǵylymnyń, sol arqyly ekonomıkanyń damýyna qaı el ýaqytyly qol jetkizse, ǵylym arqyly damyǵan ekonomıkanyń ónimine muqtaj el sol eldiń dástúrin, mádenıeti men eldiń ustanymyn moıyndaıdy. Urlyǵy kóp, janashyrlyq joq ortada memleket pen halyq aldyndaǵy jaýapkershilik joǵalady, jemqorlyq halyqtyń senimin joǵaltyp, adamdardyń qabileti baǵalanbaıdy.
Táýelsizdik - ár urpaqtyń mindetine júkteletin dúnıe. Dúnıe deıtin sebebimiz, táýelsizdik ıdeıasynyń negizinde ata-babamyzdyń tájirıbeleri, rýhanı qasıetteri, strategııalyq ıdeıalary, eldigi men erligi bar. Tarıhtyń qıyn-qystaý kezeńinen súrinbeı ótken alash tulǵalarynyń zııalylyǵy, ulttyń rýhyn kóterip, eldiń rýhanı táýelsizdigin saqtap otyrýynda. Sonyń negizinde halyq rýhy joǵalǵan joq. Jerine, tarıhyna, dili men tiline ıe bolyp keldi. Bul jóninde ótken jyly qasıetti Ulytaý tórinde bergen suhbatynda Elbasy N.Á.Nazarbaev atap aıtqan bolatyn.
«Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda Elbasy atap kórsetkendeı, «Ár urpaqtyń óz armany bar, olarda tek jeke jáne otbasylyq ıgilikterge ǵana umtylys kórinis tappaıdy. Olarda qashanda týǵan jerge degen súıispenshilik sezimi, óz halqy men Otanynyń baqyty týraly ańsar aıqyn kórinedi.
Ata-babalarymyzdyń kóptegen urpaqtary úshin Qazaqstannyń Táýelsizdigi asyl arman bolyp keldi». Memleket basshysy aıtqandaı, Táýelsizdik - urpaq úshin babalardan kele jatqan ıdeıa, amanat is. Ony saqtap, taza ustaý, urpaqqa múddesin tegisteı tabystaý - búgingi býynnyń mindeti. Táýelsizdikti saqtaýdyń urpaqqa qoıar talaby - tazalyq, qoǵamdy taza ustaý, eńbekqorlyq, ádiletti ári bilimdi bolý, memlekettiń talabyn ýaqyt talabymen qatar zerdeleı bilý. Bul, árıne, memleketimizdiń aldynda turǵan másele.
Qoǵamnan talap etiletin táýelsizdiktiń máseleleri, el múddesiniń qajettilikteri eldiń ótkenimen nemese búginimen shektelmeıdi. Ol bolashaqpen jalǵasady. Táýelsizdik talabynyń bolashaqpen jalǵasýynyń sebebi - adamzattyq damýdyń deńgeıinde, ortaq qundylyqqa aınalǵan jetistikterinde.
Qaı zamanda bolmasyn, «memlekettiń baılyǵy - adam, adamnyń baılyǵy - bilim» bolyp eseptelgen. Adamnyń qoǵamdyq ómirdegi eńbektený qyzmeti, kásibı deńgeıi, iskerligi memleket ekonomıkasy men qoǵam ómirine kúsh beretin qundylyq bolyp sanalǵan. Japonııa, Germanııa syndy ekonomıkasy men ǵylymy erte damyǵan nemese ǵylym men tehnıka, tehnologııanyń damýyna erte qol jetkizgen memleketterdiń qundylyǵy da, ustanǵan memlekettik ustanymy, zııalylarynyń kózqarasy - bir. Ol - memleketshildik, memlekettiń strategııalyq damýǵa negizdeıtin áleýmettik fılosofııasyn qalyptastyrý, óz ultynyń dástúrin, tarıhyn zerdeleý, qundylyqtaryn boıda ıelený, saýatty bolý, bilimdi, ǵylymdy meńgerý, álemniń saıası ahýalyn zerdeleý, álem elderiniń mádenıeti men tarıhynyń boıyndaǵy qundylyqtardy eskerip memleketiniń ómirine qajet ıdeıalardy, tájirıbelerdi jınaqtaý, sol arqyly memleket múddesiniń qorǵalýyna, ekonomıkasynyń damýyna yqpal etý. Bul alash tulǵalarynyń da ustanymy boldy.
«Dúnıede adam balasynyń basyna keletin ártúrli qaıǵy, qasiretterdi bir joly múldem tamyrynan qurtyp jiberý múmkin emes. Sóıtse de, biraz jeńildetýge bolady» - dep jazǵan ótken ǵasyr basynda ómir súrgen qazaq jastary. Shynymen de qoǵamnyń máselelerin sheshý, memlekettiń damý jetistikterin saqtaý, el ekonomıkasynyń damýyna yqpal etetin nárse - saýattylyq. Іskerlik, eńbek, bilim osydan shyǵady.
Ár urpaq býynnyń tarıh keńistiginde tigip otyratyn táýelsizdik týy - memlekettilik. Memleketin óz úıindeı sezingen, onyń árbir qundylyǵyna jaýapty qyzmet etken adam qoǵam problemasyn óz kúshimen jeńildetedi. Memleket basshysy usynǵan «Máńgilik El» ulttyq ıdeıamyzdyń máni osynda jatyr. Árbir zań, kez kelgen joba memleket bolashaǵy úshin jaýapty dúnıe. Ony nasıhattaý, júzege asyrý, halyqtyń túsinigine jetkizý memleket ómirinde, bılik salasynda júrgen adam, ǵalym, árbir maman úshin jaýapty is.
Ult jospary boıynsha zerdeleıtin bolsaq, memleketti nyǵaıtýdyń bastapqy negizi - memlekettilik. Memlekettilik máselesiniń negizi - kásibılik, el basqarýdyń, qoǵamnyń qaı salasy bolmasyn elge qyzmet etýdegi kásibılik. Ol iskerlikti qoldaý, isker, bilikti mamandardy qoldaý, tájirıbeli ulttyq kadrlar qataryn qalyptastyrý. Kásibı memlekette adam óziniń bilimine, qabiletine, tájirıbesine súıenedi, bundaı bılik salasynda sybaılastyq, týystyq, dostyq baılanys, jemqorlyq bolmaýy tıis. Adamnyń eńbegi, onyń shyǵarmashylyǵy, memleket ómirine yqpal etetin ıdeıasy baǵalanýy qajet. Memleket qyzmetindegi mamandardyń Otan, halyq aldyndaǵy jaýapkershiliginiń, mádenıetiniń bolýy - úlken múmkindik. Jaýapkershilikti arttyryp, mádenıetti saqtaıtyn - etıka. Sondyqtan da jańa etıkalyq erejelerdi úıretý, engizý Ult josparynda keńinen zerdelengen.
Memleket ádiletti ómir súrgen ortamen nyǵaıady. Zańnyń ústemdigi halyqtyń memleketke degen senimin arttyrady. Zań mádenıetke aınalýy qajet. Zań mádenıetke aınalǵan kezde ǵana árbir memleket azamaty óziniń qoǵam aldyndaǵy quqyn, jaýapkershiligin tolyq sezinedi. Bılikke qyzyǵýshylyqtan, umtylystan góri jaýapkershilik, óziniń bilimine, tájirıbesine, qabiletine degen senim ǵana myǵym bolady. Bundaı jaǵdaıda naǵyz mamandar irikteledi.
Memlekettiń damý jetistigi, damyǵan álem elderiniń qatarynda ornyǵýy jańa ekonomıkalyq damýdyń jetistikterimen ólshenedi. Ekonomıkalyq damýdyń talaby - jańashyldyq, áleýmettik damýdyń jańa múmkindikterin qalyptastyrý. Bul tek qana ǵylym, bilim, kásibı deńgeı arqyly ǵana júredi. Qazir álemde barlyq el jer baılyǵynyń qoryn únemdeýge úlken mán berýde. Erteń elý jyldan keıin qazirgi damýy baıaý júrip jatqan elderdiń tabıǵat baılyǵy úlken suranysqa ıe bolady degen boljamdar qazirgi kúnniń ózinde aıtylýda. Qazaqstannyń ındýstrııalandyrý jáne ekonomıkalyq ósim saıasatynyń maqsaty - aýyl sharýashylyǵyn jetildirý, jerlerdi ýaqtyly tıimdi ári durys paıdalaný. Bul úlken maǵynaǵa ıe saıasat. Memlekettilik máselesiniń eń úlkeni táýelsizdikti qorǵaý isimen tyǵyz baılanysty kórinse, ol qazirgi kúni Qazaqstan halqynyń atadan mıras bolǵan jerdi tegis ári durys paıdalanyp, jerge ıe bolýynda bolyp otyr. Ult josparynda osy másele negizge alyndy. Aýyl sharýashylyǵyn damytýdyń, aýyl sharýashylyǵy arqyly ekonomıkanyń ósimin kóterýdiń, ıaǵnı ishki ónimdi syrtqa shyǵaryp tabys kólemin ulǵaıtýdyń bir ǵana sharty - tehnologııa, jetilgen ǵylym. Bul - úkimettiń ǵana emes, barlyq adamnyń (ákim, ǵalym, kásipker) birigip atqaratyn isi. Orta jáne shaǵyn kásipkerlikti damytý, qoldaý isi qoǵamda júrip jatyr, ony qolǵa alam deýshilerge memleket tarapynan jaǵdaı jasalýda.
Qazaq eliniń basty baılyǵy - jer, halyq sany alpaýyt kórshiles memlekettermen salystyrǵanda edáýir tómen. Jerdi saqtaý - halyqtyń ósimimen, turmysynyń joǵary bolýymen tyǵyz baılanysty ózekti másele. Ulttyq ıdeıanyń búgingi urpaqqa qoıar talaby - zamannyń talabyna saı memlekettilik máselelerin ońtaıly sheshý. Ol jańa aıtyp ótken, birlik, eńbekqorlyq, jaýapkershilik, saýattylyq, ǵylym men bilimniń damýy, jemqorlyqtyń bolmaýy, shynaıy otansúıgishtik, bilikti jastardy qoldaý.
Jerdi durys paıdalanyp, sharýashylyq túrlerin damytý, jurttyń suranysyna ıe sapaly ónim óndirý, ony álemge shyǵarý, ǵylym men bilimniń jańa jetistigine qol jetkizý, el birligin saqtaý - Táýelsizdigimizdi nyǵaıtatyn ustanym. Qoǵam aldynda turǵan másele - Táýelsizdik alǵan jyldardyń ishinde qol jetkizgen eldiń jetistikterin zerdeleı otyryp, eldiń damý kúshin halyq bolyp jumyla kúsheıtý, keıingi urpaqqa qýatty táýelsiz memleketti tabystaý. Ult josparyndaǵy memleketimizdiń damý strategııasynyń máni osynda jatyr.