Memlekettik-jekeshelik áriptestik jobalaryn josparlaý protsesi ashyq bolady
Bul týraly Parlament Májilisinde Memleket basshysynyń jekelegen tapsyrmalaryn iske asyrý máseleleri boıynsha zań jobasy tanystyrý kezinde QR Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Abzal Ábdikárimov aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.
«Zań jobasynda bıýdjetaralyq qatynastardy odan ári reformalaý kózdelgen. Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda mınıstrlik bıýdjetaralyq qatynastardy odan ári reformalaý jónindegi jumysqa kiristi. Reformanyń negizgi maqsaty – óńirlerdiń aýqymdy qarjy derbestigin qamtamasyz ete otyryp, olardyń qarajatty josparlaý praktıkasyndaǵy qazirgi kemshilikterdi joıý. Salyq túsimderiniń keıbir túrlerin jergilikti deńgeıge berý qaralady», - dedi A. Ábdikárimov.
Onyń aıtýynsha, memlekettiń ekonomıkalyq fýnktsııalaryn jeke monopolııalyq operatorlardyń júzege asyrýyna zańnamalyq tyıym salý jónindegi tıisti tapsyrma eskerilgen. Bul turǵyda memleket 100% qatysatyn zańdy tulǵalar ǵana monopolııalyq fýnktsııalardy júzege asyrýy boıynsha túzetýler usynylady.
«Demek, arnaıy quqyq sýbektisi uǵymy naqtylanady. Memlekettik monopolııa men arnaıy quqyqty qospaǵanda, erekshe jáne basym quqyqtardy berýge tyıym salynady», - dedi vıtse-mınıstr.
Onyń sózine qaraǵanda, zań jobasy aıasynda memlekettik-jekeshelik áriptestik jobalaryn iske asyrý kezinde táýekelder men problemalar bolǵan jaǵdaıda ýaqtyly áreket etý qadamdary eskerilgen. Osy oraıda memlekettik-jekeshelik áriptestik jobalaryn iske asyrý boıynsha esepterdi usyný turǵysynda jeke seriktesterdiń mindettemelerin belgileý usynylyp otyr.
«Sybaılas jemqorlyqqa qarsy baqylaýdy kúsheıtý aıasynda memlekettik-jekeshelik áriptestik jobalaryn josparlaý jáne iske asyrý protsesiniń ashyqtyǵy men aıqyndyǵy qaǵıdatyn engizý usynylady. Bul jobalardy iske asyrý kezinde monopolııalandyrýdy boldyrmaý maqsatynda olardy mindetti túrde Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigimen kelisý usynylady», - dedi A. Ábdikárimov.
Budan buryn habarlanǵandaı, «Memlekettik satyp alý týraly» Zańǵa engiziletin túzetýler tikeleı shart jasasý arqyly bir kózden memlekettik satyp alýdy qysqartady.