Memlekettik tildi meńgerýdi mindettegen doktrınanyń talaptaryn oryndaý árkimniń paryzy bolýy tıis
Bul oraıda memleket quraýshy ult - qazaq halqynyń tilin damytýǵa aıryqsha nazar aýdarylatyn bolady. Doktrınada: «... mádenıetti, dástúr men tildi jańǵyrtý men damytý, ulttyq qadir-qasıetti nyǵaıtý - memlekettiń eń mańyzdy mindetteriniń biri. Bul, eń aldymen, qazaq tiliniń memlekettik til retinde qoldanys aıasyn keńeıtýge qatysty. Ony meńgerý árkimniń paryzy men mindeti, jeke básekege qabilettiligi men qoǵamdyq ómirge atsalysýdaǵy belsendiligin aıqyndaıtyn umtylysy men yntalanýyna aınalýy qajet. Bul - sheshýshi basymdyq, rýhanı jáne ulttyq birliktiń negizgi faktory», dep taıǵa tańba basqandaı jazylǵan.
Atap óterligi, doktrınanyń bastapqy nusqasynda memlekettik tildi meńgerý árkimniń tabıǵı umtylysy retinde ǵana qarastyrylǵan edi, al qoǵam qyzý talqylaǵan sońǵy nusqada qazaq tilin bilý Qazaqstannyń árbir azamatynyń paryzy men mindeti delingen. Doktrınada aıtylǵan dúnıelerdi árbir azamat múltiksiz oryndaýǵa mindetti. Sonymen qatar, doktrınany iske asyrýǵa arnalǵan is-sharalar josparynyń «Ult rýhynyń damýy», dep atalatyn úshinshi taraýynyń sheńberinde aǵymdaǵy jyly Memlekettik tildi qoldaný men damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń jobasy ázirleý josparlanyp otyr. Osylardy qaperge alyp, bir qaıyryp qoısaq, jyldar boıy ózine laıyqty dárejege kóterile almaı kele jatqan ana tilimizdiń órisin keńeıtý úshin mmeleket tarapynan, qoǵam tarapynan naqty jaǵdaı endi jasalyp jatqanyn kóremiz.
Ras, qazaq tilin mártebeli tuǵyryna qondyryp, qoldanys aıasyn keńeıtý úshin táýelsizdik jyldarynda tolaıym jumystar atqaryldy. Qazaq tilinde tárbıe beretin jáne oqytatyn kóptegen balabaqshalar men mektepter ashyldy. Joǵary oqý oryndarynyń qatary kóbeıip keledi. Buqaralyq aqparat quraldarynyń da sany arta túsýde, ártúrli taqyryptardy qaýzaıtyn tanymdyq-pýblıtsıstıkalyq baǵdarlamalar kóptep ashylýda. Memlekettik tildi meńgerýge kómektesetin kýrstardyń jumysy jolǵa qoıyldy. Eń bastysy - tilge qurmetpen qaraıtyn azamattar kez-kelgen ortada bir-birimen ana tilinde sóılesýge qysylmaıtyn, tilge kezinde muryn shúıirgenderdiń kúni batty. Deıturǵanmen, osynshama qyrýar jumystarǵa qaramastan ókinishke qaraı qazaq tili áli de bolsa memlekettik til dárejesine tolyqqandy kóterile almaı keledi. Onyń sebebi nede? Bizdińshe, basty sebebi - bizder áli de bolsa qoǵamda memlekettik tilge degen qajettilikti týǵyza almaýdamyz. Áli de bir-birimizben orys tilinde tildesýge májbúrmiz, erikti túrde de, eriksiz de. Óıtkeni bizdiń qoǵamda orys tiline degen qajettilik bar, bar ǵana emes basym. Árıne, bunyń ártúrli tarıhı, taǵdyrly faktorlarǵa baılanysty obektıvti de, sýbektıvti de sebepteri bar. Biraq, bir nárse aqıqat - kez-kelgen qoǵamda til qajettilik bolǵan kezde ǵana damıdy, órkendeıdi, qanatyn keńge jaıady. Al qajettilik joq bolsa, qansha jerden qyrýar qarjy bólip, ataýy ádemi qujattar qabyldaǵanmen «baıaǵy jartas, bir jartas» kúıinde qala beredi. Al, bizge yntýaıtyna kelgende memlekettik tildiń tuǵyryn tikteý úshin eshkim de kedergi keltirip jatqan joq. Sondyqtan qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıtip, damytý úshin qoǵamymyzda oǵan degen qajettilikti, suranysty týdyrý qajet.
Bizdińshe, sondaı qajettilikti nemese suranysty týdyratyn tetik El birligi doktrınasynda kórinis taýyp otyr. Endigi mindet - sol tetikti tıimdi iske qosyp, utymdy júzege asyra bilýde. Bunda árıne negizgi salmaq - Qazaqstandaǵy memleket quraýshy ult - qazaq halqyna túseri daýsyz. Bul rette til janashyrlary, jalpy qoǵam ana tilin bilmeıtin qazaqtardyń sanasyn bul qylyqtary úshin uıalatyndaı deńgeıge kóterý qajet. Olardyń oıyna óz Otanyńda turyp ana tilińdi bilmeý, ol tilde sóıleı almaý týǵan halqyńnyń, memleketińniń jáne keleshek urpaǵyńnyń aldynda asqan jaýapsyzdyq ekenin mádenıetti túrde sińirý qajet. Bunymen bir mezgilde qazaqstandyq patrıotızm rýhyndaǵy tárbıeni kúsheıtken abzal. Eger durys jolǵa qoıa bilse, budan nátıje shyǵarýǵa bolady. Sonymen qatar bıliktegi azamattar da bul mindettiń ózderine zor jaýapkershilik júkteıtinin uǵynǵanýlary tıis. Birden bolmasa da, birtindep, biraq meılinshe tezirek Úkimet pen Parlamenttegi jıyndar, basqosýlar negizinen memlekettik tilde ótkiziletin bolsa, basqa da deńgeılerdegi is-sharalarda ana tilimiz qaǵajý kórmese kópshiliktiń qazaq tilin meńgerýge degen qulshynysy artyp, umtylysy ulǵaıa túsetin bolady. Eger osyndaı jáne basqa da joldarmen bizdiń qoǵamda qazaq tiline degen shynaıy qajettilikti týdyra alsaq, memlekettik tilge qatysty jyldar boıy qordalanyp qalǵan problemany bas-aıaǵy bes-alty jyldyń ishinde sheshýge ábden bolady. Al, jalpy Qazaqstandy mekendep jatqan ártúrli etnostardyń ókilderi bizdiń eldiń birtindep ekonomıkasy qýatty, halqynyń ál-aýqaty jaqsy myǵym memleketke aınalyp kele jatqanyn jaqsy biledi. Sondyqtan da olardyń barlyǵy derlik keleshektegi taǵdyrlaryn Qazaqstanmen sabaqtastyrǵysy keledi. Tipti Qazaqstan azamaty atanǵysy keletin adamdardyń sany da jyl saıyn ulǵaıyp keledi. Al bizdiń maqsat - doktrınada aıtylǵandaı keleshekte birligi budan da myqty, yntymaǵy burynǵydan da jarasqan bir ult bolý. Al, bir ult bolý úshin - bárimiz bir tilde sóıleýimiz kerek. Sondyqtan da mejelengen maqsatqa Qazaqstanda turyp jatqan barsha ulttar bir-birimen memlekettik til - qazaq tilinde erkin uǵynysa alǵanda ǵana jete alamyz. Bul rette árıne Doktrınada jazylǵanyndaı «memleket tarapynan Qazaqstanda turyp jatqan barlyq etnostyń mádenı, rýhanı jáne tildik qajettilikterin qanaǵattandyrýǵa qamqorlyq kórsetiletin bolady».
Jalpy, El birligi doktrınasynda jazylǵan «memlekettik tildi meńgerý árkimniń paryzy men mindeti», degen talapqa óre túregelip, qarsy bolyp jatqan eshkim joq. Qazaqstandaǵy etnomádenı ortalyqtyń ókilderi doktrınaǵa qoldaý kórsetip, Qazaqstannyń árbir azamaty respýblıkanyń memlekettik tilin úırenýi jáne bilýi tıis degen talapppen kelisip otyr. Buǵan doktrınanyń jetildirilgen nusqasynyń bıylǵy sáýirdiń 19-da Qazaqstan halqy Assambleıasy Keńesiniń otyrysynda biraýyzdan maquldanǵany aıqyn dálel bola alady. Bunyń ózi Qazaqstan halqynyń qazaq tiline degen kózqarasynyń jaqsaryp, qurmetiniń arta túskenin bildiredi. Olaı bolsa memlekettik tildi damytýǵa jáne onyń aıasyn keńeıtýge ult birligin nyǵaıtatyn faktor retinde basymdyq berilgen doktrınadaǵy ýaqyttyń ózi usynyp otyrǵan múmkindikti qalt jibermeı, qajetimizge jaratý qazirgi tańdaǵy basty mindetterdiń biri.