Memlekettik til problemasyn arnaıy baǵdarlama aıasynda sheshý kózdeledi
Toqtala ketetin jaıt, qujattyń tanystyrylymy barysynda senator Bolat Jylqyshıev memlekettik qyzmet aıasyndaǵy memlekettik til máselesin kótergen bolatyn. «Biraq, til máselesin aıtsaq. Keıingi jyldary memlekettik qyzmette memlekettik til bolyp tabylatyn qazaq tiliniń paıdalaný dárejesi tómendep ketti. Ashyǵyn aıtaıyq, úkimet te memlekettik tilde az sóıleıdi, tipti, keıbir mınıstrlikterdiń jumysy tolyq orys tilinde júredi. Memlekettik qyzmetke kelgen árbir adamnyń memlekettik tildi bilýin mindetteıtin ýaqyt kelgen joq pa!? Meniń oıymsha, ýaqyt keldi», deı kele senator talqylanyp jatqan zań jobasy aıasynda tilge qatysty talapty kúsheıtý qajettigin alǵa tartty. «Egemendiktiń 20 jyly ótti, sol 20 jylda úırengisi kelgender úırendi, úırengisi kelmegenderge mindetteý máselesin zańǵa engizý kerek degenge qalaı qaraısyz?», - dedi depýtaty Bolat Jylqyshıev. Óz kezeginde Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń basshysy Álıhan Baımenov sońǵy ýaqytta memlekettik qyzmetshiler arasynda tildi meńgerý barynsha jaqsy jolǵa qoıylǵanyna toqtaldy.
«Birinshiden, qazir memlekettik qyzmetshilerdi oqytý júıesinde memlekettik tildi oqytýǵa edáýir qarjy bólinip, júıeli jumys júrgizilýde. Árbir memlekettik organ jyl saıyn óziniń qyzmetkerleriniń biliktiligin jetildirýge baǵyttalǵan qarjy aıasynda olardy memlekettik tildi úırený kýrsyna jiberip otyrady. Ekinshiden, qazir baıqaǵanym - is júrgizýde, memlekettik organdardyń arasynda hat almasý, bir-birine aqparat berýde memlekettik tildiń qoldaný aıasy áldeqaıda keńeıgen. Ásirese, Prezıdent Ákimshiligi, Úkimet keńsesimen aradaǵy hat almasýda memlekettik til paıdalanylyp keledi », - dedi agenttik tóraǵasy.
Onyń aıtýynsha, til máselesiniń úlken saıası astary eskerilip, ondaǵy problemalardyń barlyǵy memlekettik jáne basqa da tilderdi damytý jónindegi baǵdarlama aıasyna toptastyrylǵan.
Esterińizge sala keteıik, Májilis maquldaǵan atalǵan zań jobasy memlekettik qyzmetke kirýdiń tıimdi ári aıqyn tetikterin, baǵalaý jáne mansaptyq josparlaý júıesin engizý, basqarýshylyq korpýsyn qurý sekildi máselelerdi qamtıdy. Sondaı-aq, qujat kadr qyzmetteriniń rólin arttyryp, memlekettik qyzmetshilerdi kótermeleý men yntalandyrý sharalaryn, qyzmet etıkasyn jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy sharalardy jetildirý arqyly memlekettik apparattyń kásibıligi men tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalady.