Memlekettik sý qaýipsizdigin uzaq merzimde qamtamasyz etýge baǵyttalǵan baǵdarlama qabyldandy

Foto: None
ASTANA. 24 jeltoqsan. QazAqparat - Halyq sanynyń ósýi, klımattyń ózgerýi men onyń saldarynan tabıǵı apattardyń kóbeıýi, sondaı-aq, ekologııalyq júıelerdiń degradatsııasy jaǵdaıynda sý qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri basym baǵyt bolýy kerek. Óıtkeni, aldaǵy ýaqytta elderdiń ekonomıkalyq damýy sý resýrstaryna tikeleı baılanysty bolmaq.

Bul rette, Elbasy Nursultan Nazarbaev sýdy únemdeý máselelerine zor mán bere otyryp, ekonomıkanyń barlyq sektorlarynda sýdy tıimdi paıdalaný jáne ylǵal saqtaý tehnologııalaryn engizýdi birneshe ret aıtqan bolatyn. Sondyqtan Qorshaǵan orta jáne sý resýrstary mınıstrligi elimizdiń 2050 jylǵa deıingi damý strategııasynyń jalpyulttyq josparyna sáıkes Sý resýrstaryn basqarý jónindegi memlekettik baǵdarlamanyń jobasyn ázirlep, ony búgin Úkimet otyrysynda qabyldatty.

«Serik Nyǵmetuly! Sizdiń tapsyrmańyzǵa sáıkes jetekshi halyqaralyq jáne qazaqstandyq ınstıtýttardy tarta otyryp, membaǵdarlamany daıyndaý boıynsha vedomstvoaralyq jumys toby quryldy, - dep bastady baıandamasyn Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri Nurlan Qapparov. - Jumys tobynyń kompıýterlik modeldeý negizinde ázirlegen boljamynsha jyl saıyn kútiletin transshekaralyq sýlardyń qysqarýyna jáne aýyl sharýashylyǵynda sý tutynýdyń ósýine oraı 2040 jylǵa qaraı Qazaqstan boıynsha tolyqtaı alǵanda sý tapshylyǵynyń jalpy kólemi jylyna 12,2 mlrd. tekshe metrdi quraıdy».

Mınıstrdiń paıymynsha, elimizdegi munshama kólemdegi sý tapshylyǵyn sheshýge de bolady. Ol úshin aýyl sharýashylyǵynda, kásiporyndarda jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵynda maqsatty sharalardy júzege asyrý qajet. Óıtkeni, aýyl sharýashylyǵy sýdyń negizgi tutynýshysy sanalady. Máselen, ótken jyly aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy sýdy tutyný úlesi 84 paıyzdy qurasa, ondaǵy sý shyǵynynyń mólsheri 66 paıyzǵa jetip jyǵylady. Bul salaǵa ylǵal saqtaǵysh «jasyl» tehnologııalardy engizý ári sýlandyrý júıesin jańǵyrtý kútiletin tapshylyq kólemin 43 paıyzǵa, ıaǵnı jylyna 12,2 mlrd. tekshe metrden 5,3 mlrd. tekshe metrge deıin tómendetýge múmkindik beredi. Al 3,4 mlrd. tekshe metr tapshylyqty sýdy tasymaldaý, taratý jáne saqtaý ınfraqurylymdaryn jetildirý esebinen jabýǵa múmkindik bar. Budan bólek kommýnaldyq ınfraqurylymdy jetildirý ári óndiriste sýdy únemdeý tehnologııalary esebinen 0,8 mlrd. tekshe metr sý únemdeýge bolady. Al qalǵan 2,7 mlrd. tekshe metr sýdy basseınder arasynda taratý, sondaı-aq ylǵaldy kóp qajet etetin daqyldardy ósirýden bas tartý esebinen jabý qajet.

Sonymen qatar N.Qapparov atalǵan jumys tobynyń alǵa tartqan taǵy bir boljamyn alǵa tartty. Oǵan sáıkes 2040 jylǵa qaraı sý men sý tutynýǵa suranys jalpy Qazaqstan boıynsha 56 paıyzǵa artyp, qazirgi 16 mlrd. tekshe metrmen salystyrǵanda jylyna 25 mlrd. tekshe metrdi quraıdy. Bul boljam elimizdiń Ekonomıka jáne bıýdjettik damý mınıstrliginiń atalǵan boljam merziminde halyq sanynyń 20,8 mln adamǵa deıin artýy deregi negizinde qalyptastyrylǵan.

«Endi aýyz sý sapasyna qatysty aıtar bolsam, kommýnaldyq ınfraqurylymdardyń basym bóliginiń tehnıkalyq jaı-kúıiniń qanaǵattanarlyqsyzdyǵy tehnıkalyq jáne aýyz sý sapasyna teris áser etedi. 2012 jyly lastaný kórsetkishi boıynsha jiktelgen 88 sý aıdynynyń tek 13-i ǵana «taza» dep tanyldy»,- dedi ol.

Bul oraıda mınıstrdiń sózine qaraǵanda, baǵdarlamada búkil respýblıka aýmaǵyndaǵy sý aıdyndaryn tazalaý jáne jaqsartý boıynsha is-sharalar kesheni qarastyrylǵan. Tolyqtaı alǵanda aýyz sý sapasynyń standarttary Eýropalyq standarttarǵa saı keledi. Degenmen birqatar parametrlerdi túzetý qajet. Aǵyndy sýlar sapasy standarty eskirgen, qoldanýǵa qıyn. Eýropalyq standarttarǵa qarama-qaıshy ári qıyndaý. Aýyz sýdyń shynaıy sapasyna jáne aǵyn sýlar sapasynyń qabyldanǵan normalarǵa sáıkestigine qatysty ashyqtyq joq.

Mınıstr sózin túıindeı kele usynylyp otyrǵan baǵdarlama jobasynda sý salasynyń aldynda turǵan kúrdeli máselelerdi sheshý joldaryna da keńinen toqtalyp ótti. Jalpy onyń atap ótýinshe, sý sektoryn kúrdeli ınvestıtsııalaý men men jańǵyrtýda 2040 jylǵa deıin 8,2 trln. teńge qarjy qajet. Onyń 5,4 trln. teńgesi respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterden qarastyrylsa, al qalǵan 2,8 trln. teńge jeke ınvestıtsııalar men halyqaralyq damý ınstıtýttary tarapynan tartylatyn bolady.

N.Qapparovtyń atap ótýinshe, sýdyń ınfraqurylymyn jańartý shyǵyndaryn jabý jáne tıimdi sý tutynýdy yntalandyrý úshin tutynýshylardyń barlyq sanattary úshin tarıfter deńgeıi kezeń-kezeńmen ósirilip, sý sektoryndaǵy ulttyq basymdyqtar boıynsha usynystardy ázirleý úshin Vedomstvoaralyq keńes qurylady. Basseındik ınspektsııalardyń fýnktsııalary men quzyretteri keńeıtiledi. Sonymen qatar Qazaqstannyń joǵary oqý oryndary qataryn taǵy bir oqý orny tolyqtyrýy da múmkin. «Bilikti kadrlar daıyndaý úshin tolyqqandy sý ınstıtýtyn qurý qajet. Keńes odaǵy kezinde Jambyl gıdromelıoratıvti ınstıtýty jumys istegen bolatyn. Qazir ol Taraz memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy fakýltetke aınaldy. Sý salasyna iri ınvestıtsııanyń usynylyp otyrýyna baılanysty Qazaqstannyń óńirleriniń birinde mamandandyrylǵan ınstıtýt qurý qajettigi týyndap otyr. Baǵdarlama magıstraldy jáne taratý ınfraqurylymdaryn basqarý boıynsha 2 ulttyq kompanııa qurýdy usynady. Jańa basqarýdyń júıesi boıynsha memlekettik sý saıasatyn anyqtaý jáne transshekaralyq kelissózdermen mınıstrlik aınalysyp, al komıtet baqylaý-ınspektsııalyq qyzmetterdi atqaratyn bolady», - dedi N.Qapparov.

Onyń atap ótýinshe, ulttyq kompanııalar respýblıkalyq deńgeıdegi sý sharýashylyǵy nysandaryn, sondaı-aq turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy salasyndaǵy óńirlik taratý jelilerin salyp, basqarýmen aınalysatyn bolady.

«Ulttyq kompanııa qurý máselesi Sizdiń tarapyńyzdan qoldaý tapqan jaǵdaıda onyń biri Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne sý resýrstary mınıstrligi janynan qurylyp, respýblıkalyq deńgeıdegi sý sharýashylyǵy nysandaryn salý jáne basqarýmen tikeleı aınalysady. Al Óńirlik damý mınıstrligi janyndaǵy turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasyndaǵy ekinshi kompanııa óńirlik taratý jelilerin salyp, basqaratyn bolady», - dedi ol.

Mınıstrdiń aıtýynsha, mundaı jaǵdaı birinshiden, memlekettik sý qaýipsizdigin qamtamasyz etý máselesin saıası deńgeıge kóteredi. Ekinshiden, Sý reýsýrstary komıteti artyq júktemeden arylyp, óziniń tikeleı qabylaý-ınspektsııalaý mindetimen aınalysady. Úshinshiden, «QazTranOıl», «Qaztransgaz» syndy ulttyq kompanııalar memlekettik kásiporyndarǵa qaraǵanda tabysty sharýager ekendigin tájirıbe kórsetip otyr.

Osydan keıin Úkimet basshysy Serik Ahmetov baǵdarlama jobasyn daýysqa salyp, ol Mınıstrler kabıneti tarapynan biraýyzdan qoldaýǵa ıe boldy. «Bul baǵdarlamany júzege asyrý aıasynda biz sý resýrstaryn basqarý boıynsha keshendi jospar ázirleıtin bolamyz. Oǵan strategııalyq jobalardy qosýymyz qajet. Osy baǵdarlamany júzege asyrý aıasynda Úkimet úshin, ákimder úshin, barlyq sharýashylyq júrgizýshi sýbektiler úshin, shaǵyn jáne orta bıznes úshin, MJK, jeke bastamalardy damytý, ınvestıtsııalar tartý úshin úlken múmkindikter ashylady», - dep túıindedi jıyndy S.Ahmetov.

Seıchas chıtaıýt