Memlekettik shyǵyndardyń jartysyna jýyǵy áleýmettik salaǵa baǵyttalady – Máýlen Áshimbaev
Aıta keteıik, búgin Senattyń jalpy otyrysynda «2023 – 2025 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» QR Zańyna ózgerister men tolyqtyrý engizý týraly» Zań qabyldandy.
«Búgin 2023 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý týraly zańdy qabyldadyq. Bul baǵytta Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn iske asyrý úshin bıýdjetke birqatar túzetý engizip otyrmyz. Soǵan baılanysty qarajat óńirlerdi, agrarlyq sektordy, energetkany damytý, áleýmettik máselelerdi sheshý sııaqty basym mindetterge baǵyttalady. Jalpy, respýblıkalyq bıýdjettiń áleýmettik baǵyty aıqyn. Osy rette memlekettik shyǵyndardyń jartysyna jýyǵy áleýmettik salaǵa jumsalatynyn atap ótken jón. Osy oraıda aýyldy jerlerde densaýlyq saqtaý salasyn jańǵyrtýǵa, dári-dármekpen qamtamasyz etýge jáne óńirlerde mádenıet jáne sport nysandaryn salýǵa basa mán beriledi», - dedi M. Áshimbaev.
Onyń aıtýynsha, azamattarǵa, múgedektigi bar adamdarǵa beriletin áleýmettik járdemaqylar da artty. Sonyń bárine naqtylanǵan bıýdjette qosymsha 300 mlrd teńge qarastyryldy. Óńirlerdiń ınfraqurylymyn damytý úshin buryn bólingen qarajatqa qosymsha 240 mlrd teńge qarastyryldy. Bul turǵyda aýyldy jerlerdi damytý, eldi mekenderdi sýmen qamtamasyz etý, qala mańyn órkendetý máseleleri qamtylady.
«Bıyl qysta bolǵan apattar jylý berý nysandarynyń ábden tozǵanyn kórsetti. Sondyqtan Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes elimizdiń jylý ári energetıkalyq júıesin salýǵa jáne qaıta jańartýǵa qosymsha 144 mlrd teńge bólindi. Agrarly sektordy qoldaý úshin taǵy 233 mlrd teńge qarastyrylǵan. Bul qarajat agroónerkásiptik keshendegi ınvıstıtsııalyq jobalarǵa jeńildikpen nesıe berýge baǵyttalady. Eń bastysy, Memleket basshysynyń barlyq tapsyrmasy sapaly ári belgilengen merzimde oryndalýy tıis», - dedi Senat tóraǵasy.