Memlekettik satyp alý salasynda jemqorlyq qylmysy eki esege artqan
Qarjy mınıstrliginiń alqa májilisiniń barysynda Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Bektenov organnyń memlekettik qyzmet kórsetý, ádep normalaryn jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy zańnamany saqtaý salalary boıynsha problemalyq máseleleri týraly aıtyp ótti.
«Búgingi kúni Qarjy mınıstrligi memlekettik satyp alýlar salasyndaǵy memlekettik saıasatty jáne baqylaýdy júzege asyrý boıynsha ókilettikti júzege asyrady. Sonymen birge, memlekettik satyp alý salasyndaǵy qylmys jyl saıyn ósip keledi, bul sala - jemqorlyq eń kóp salalardyń biri bolyp tabylady» - dep atap ótti Oljas Bektenov.
Jyl basynan beri memlekettik satyp alý salasynda 250 sybaılas jemqorlyq qylmysy tirkeldi, bul ótken jylmen salystyrǵanda 2 esege kóp (122). Jazaǵa tartylǵandardyń sany ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 52% artqan.
Osy saladaǵy sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtardyń kópshiligi tenderlerdi bólý, kelisimsharttardy zańsyz jasaý, atqarylǵan jumystardyń jalǵan aktilerine qol qoıýǵa qatysty.
Memlekettik satyp alý týraly shartqa qosymsha kelisimder jasasý, bir kózden satyp alýdyń kólemi, jumysy, taýarlary men qyzmetteriniń baǵalaryn asyra baǵalaý - memlekettik satyp alý júıesinde sybaılas jemqorlyq táýekelder týǵyzatyn jıi kezdesetin problemalar retinde kórsetildi.
Sońǵy 4 jylda agenttik memlekettik satyp alýlar monıtorınginiń qorytyndysy boıynsha jalpy somasy 8 mlrd teńge asyra kórsetý faktilerin anyqtady. Qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde satyp alý baǵasy tómendetildi.
Agenttik tóraǵasynyń orynbasary Oljas Bektenovtiń aıtýynsha, sońǵy jyldary Qarjy mınıstrligi - eń jemqor memlekettik organdardyń qatarynda.
2016 jyly 69 qylmystyq quqyq buzýshylyq tirkelse, 2017 jyly eki ese esege (126) ósý baıqalǵan. Jyldyń basynan bastap - 56 fakt tirkelgen.
Agenttiktiń habarlaýynsha, sońǵy eki jylda sybaılas jemqorlyq faktileri eń kóp tirkelgen salalar - Salyq qyzmeti (110), Keden (103) jáne Ekonomıkalyq tergeý qyzmetiniń (36) qyzmetkerleri jasaǵan.
Kóleńkeli ekonomıkanyń sýbektilerine keden qyzmetkerleriniń qamqorlyq jasaýy anyqtalǵan.
Tek sońǵy aılarda Ulttyq bıýro Ońtústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan, Mańǵystaý, Qostanaı jáne basqa da oblystardaǵy kásipkerlerden júıeli túrde para alý shemalaryn toqtatty.
Sybaılas jemqorlyqqa tartylǵan Memlekettik kirister komıteti qyzmetkerleriniń árbir ekinshisi salyq qyzmetiniń qyzmetkeri bolyp tabylady (2016 jyly - 49 tulǵa, 2017 jyly - 37, 2018 jyldyń 7 aıynda - 17).
Bul salada sybaılas jemqorlyq shemalary kóbinese «kóleńkeli» bıznesti qamqorlaýmen baılanysty. Mundaı faktiler elimizdiń barlyq óńirlerinde kún saıyn anyqtalady.
Sondaı-aq salyq tekserýlerin júrgizý barysynda sybaılas jemqorlyq táýekelderiniń joǵary deńgeıi belgilengen.
Eldiń ekonomıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etýge tıisti Ekonomıkalyq tergeý qyzmetinde de sybaılas jemqorlyq faktileri anyqtaldy.
Munda jyl basynan beri Astana, Almaty qalalary, Aqtóbe, Mańǵystaý, Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan oblystarynyń jáne basqa da óńirlerde ofıtserler qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy.
Atalǵan saladaǵy sybaılas jemqorlyqqa baılanysty sıpattyń artýyn eskere otyryp, Oljas Bektenov, agenttik jaqyn arada Qarjy mınıstrine Memlekettik kiris komıteti tóraǵasynyń jeke jaýapkershiligin qaraý týraly usynys engiziletinin atap ótti.
Sonymen qatar, memlekettik qyzmet kórsetý salasynda anyqtalǵan kemshilikter aıtyldy.
Málimet boıynsha, birinshi jartyjyldyqta Qarjy mınıstirliginde 54 memlekettik qyzmet túrlerin kórsetý barysynda 700-den astam memlekettik qyzmet standartynyń jáne reglamentiniń buzylý faktisi anyqtalǵan.
Memlekettik qyzmet sapasynyń tómen bolýy sebepteriniń biri - aqparattyq júıelerdiń jetilmeýi.
Mysaly, azamattarǵa salyq bereshegine qatysty negizsiz habarlamalar jasalady, biraq bul mindettemeler buryn oryndalǵan. Nátıjesinde, adamdar memlekettik kiris organdaryna tikeleı aqy tóleý týraly túbirtekterdi usynýǵa májbúr bolady.
Tólemderdi (túbirtekterdi jáne basqa qujattardy joǵaltý) rastaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, salyq tóleýshi salyqty qaıta tóleýge nemese máseleni basqa zańsyz jolmen sheshýge májbúr bolady.
Oljas Bektenov sóziniń sońynda memlekettik organ qyzmetiniń barynsha ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge, memlekettik qyzmet kórsetý sapasyna ishki baqylaýdy kúsheıtýge, jurtshylyq ókilderin tartý arqyly sybaılas jemqorlyq táýekelderin joıýǵa baǵyttalǵan naqty usynystar berdi.