Memlekettik kirister komıteti páterdi jalǵa berýge qatysty zań normalaryn túsindirdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Memlekettik kirister komıteti múlikti jalǵa berýge qatysty zań normalaryn túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat vedomstvonyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Komıtettiń túsindirýinshe, Qazaqstannyń Kásipkerlik kodeksiniń (budan ári - Kodeks) 35-babynyń 3-tarmaǵynyń 1 jáne 2-tarmaqshalaryna sáıkes jumyskerlerdiń eńbegin turaqty negizde paıdalanbaıtyn jeke tulǵa «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń kodeksinde (Salyq kodeksi) belgilengen kiristerdi, onyń ishinde kirister tólem kózinen salyq salýǵa jatatyn, múliktik tabysty alǵan kezde jeke kásipker retinde tirkelmeýge quqyly.

Bul rette, Kásipkerlik kodekstiń 35-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes BJT tóleýshisi dep tanylǵan jeke tulǵanyń jeke kásipker retinde tirkelmeýge de quqyǵy bar.

Sonymen, 2019 jyldyń 1 qańtarynan bastap Salyq kodeksiniń 774-baby qoldanysqa engizildi, ol jeke tulǵalardyń jekelegen sanattaryna jeke kásipker retinde tirkeýsiz kásipkerlik qyzmetti júzege asyrýǵa múmkindik beredi.

«Salyq kodeksiniń kórsetilgen babyna sáıkes biryńǵaı jıyntyq tólemdi tóleýshiler (budan ári - BJT) jeke kásipker retinde tirkelmeı BJT tólegen, jaldamaly jumyskerlerdiń eńbegin paıdalanbaǵan, kásipkerlik qyzmetti júzege asyratyn, salyq agentteri bolyp tabylmaıtyn jeke tulǵalarǵa ǵana qyzmet kórsetetin jáne (nemese) aktsızdeletin ónimdi qospaǵanda, salyq agentteri bolyp tabylmaıtyn jeke tulǵalarǵa ǵana ózi óndirgen jeke qosalqy sharýashylyqtyń aýyl sharýashylyǵy ónimin satatyn jeke tulǵalar tanylady», delingen habarlamada.

Bul rette, Salyq kodeksiniń 774-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes BJT tóleýshileri retinde tanylmaıdy:

kommertsııalyq jyljymaıtyn múlik obektileriniń, sondaı-aq saýda obektileriniń aýmaǵynda, onyń ishinde menshik, jalǵa alý, paıdalaný, senimgerlikpen basqarý quqyǵyndaǵy kórsetilgen qyzmet túrlerin júzege asyratyn tulǵalar;

turǵyn úıdi qospaǵanda, múlikti múliktik jaldaýǵa (jalǵa alýǵa) beretin tulǵalar;

jeke praktıkamen aınalysatyn adamdar; oralmandardy qospaǵanda, sheteldikter jáne azamattyǵy joq adamdar; jeke kásipker retinde memlekettik tirkeýden ótken adamdar.

BJT tóleýshiniń kúntizbelik jyldaǵy tabys mólsheri respýblıkalyq bıýdjet týraly zańda belgilengen jáne tıisti qarjy jylynyń 1 qańtarynda qoldanysta bolǵan AEK-tiń 1 175 eselengen mólsherinen aspaýy tıis.

«Salyq agentteri turǵyn úıdi jalǵa bergen jaǵdaıda Salyq kodeksiniń 350-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes Engizý týraly zańnyń 33-babynda aıtylǵan qoldanystaǵy redaktsııada jeke tabys salyǵyn esepteýdi, ustap qalýdy jáne bıýdjetke tóleýdi tólem kózinen salyq agenti osy Kodekstiń 321-babynyń 1 – 12, 17-tarmaqshasynda kórsetilgen kirister boıynsha, eger mundaı kiristerdi atalǵan salyq agenti tóleýge tıis bolsa (tólese), júzege asyrady», delingen habarlamada.

Turǵyn úıdi jeke tulǵaǵa jalǵa bergen jaǵdaıda Salyq kodeksiniń 330-baby 1-tarmaǵynyń 4-tarmaqshasyna sáıkes Engizý týraly zańnyń 33-babynda aıtylǵan qoldanystaǵy redaktsııada jeke tulǵanyń salyq salýǵa jatatyn múliktik kirisine, sonyn ishinde dara kásipker bolyp tabylmaıtyn jeke tulǵa múlikti salyq agenti bolyp tabylmaıtyn tulǵalarǵa múliktik jaldaýǵa (jalǵa) berýden alǵan kiris jatady.

Salyq kodeksiniń 363-baby 1-tarmaǵynyń 3-tarmaqshasyna sáıkes Engizý týraly zańnyń 33-babynda aıtylǵan qoldanystaǵy redaktsııada deklaratsııany jeke tabys salyǵy boıynsha salyq tóleýshiler - rezıdentter, sonyń ishinde, múliktik tabys alǵan jeke tulǵalar usynady.

Atalmysh bapta Salyq kodeksiniń 320-babynnyń 1-tarmaǵyna sáıkes Engizý týraly zańnyń 33-babynda aıtylǵan qoldanystaǵy redaktsııada osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tabystardy qospaǵanda, salyq tóleýshiniń tabystaryna 10 paıyzdyq mólsherleme boıynsha salyq salynatyny belgilengen.

Jeke tulǵa 2019 jyly múliktik tabys alǵan jeke tulǵaǵa páterdi jalǵa bergen jaǵdaıda, «Salyq eseptiligi nysandaryn bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń 2018 jylǵy 12 aqpandaǵy № 166 buıryǵymen bekitilgen jeke tabys salyǵy boıynsha deklaratsııany (240.00-nysan) tapsyrý jáne 2020 jylǵy 10 sáýirge deıingi 10% mólsherleme boıynsha jeke tabys salyǵyn tóleý jónindegi mindetteme týyndaıdy.

Patent nemese ońaılatylǵan deklaratsııa negizinde arnaýly salyq rejımderin qoldanatyn jeke kásipkerler turǵyn úıdi jalǵa bergen jaǵdaıda «Salyq jáne basqa da bıýdjetke mindetti tólemder» Qazaqstan Respýblıkasynyń 2017 jylǵy 25 jeltoqsandaǵy Kodeksiniń 681- baby 1-tarmaǵyna sáıkes qoldanatyn salyq tóleýshiniń salyq salý obektisi úshin patent negizinde arnaýly salyq rejımi nemese ońaılatylǵan deklaratsııa salyq kezeńinde alynǵan tabys bolyp tabylady.

Osy baptyń 1-tarmaǵynyń maqsaty úshin aıqyndalatyn kiris Salyq kodeksiniń 681-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen Qazaqstan Respýblıkasynda jáne odan tys jerlerde (osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes júrgizilgen túzetýlerdi eskere otyryp), alynǵan kirister túrlerinen, sonyń ishinde taýarlardy satýdan, jumystardy oryndaýdan, qyzmetterdi kórsetýden, onyń ishinde roıaltı, kiris múliktik jaldaýǵa (jalǵa alýǵa) jáne múlikti satýdan túsken kiristerden turady.

Ońaılatylǵan deklaratsııa negizindegi arnaýly salyq rejımi (budan ári - OD) Salyq kodeksiniń 77-taraýynyń 3-paragrafymen reglamenttelgen.

Múlikti jalǵa berýden túsetin tabystar jónindegi patent boıynsha salyqtardy esepteýdi salyq tóleýshi esepti salyq kezeńi úshin salyq salý obektisine 1 paıyz mólsherindegi mólsherlemeni qoldaný jolymen derbes júrgizedi. Esepteý qaǵazda nemese elektrondyq túrde, onyń ishinde «elektrondy úkimet» veb-portaly arqyly jeke kásipkerler 911.00 «Patent qunyn esepteý» nysany boıynsha usynady. Patent qunynda kórsetilgen salyqty bıýdjetke tóleýdi salyq tóleýshi esep-qısapty tabys etkenge deıin júrgizedi.

Seıchas chıtaıýt