Memlekettik baǵdarlamaǵa sáıkes kásiptik bilim salasynda tyń mindetterdi júzege asyrýdyń mańyzy zor – Sh.Qurmanálına

L. 12 qańtar. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Qazaqstan Respýblıkasyn­daǵy bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy QR Pre­zıdentiniń 2010 jylǵy 7 jel­toqsandaǵy №1118 Jar­lyǵy­men bekitilgeni belgili. El ekonomıka­synyń ornyqty damýy úshin sapaly bilimniń qoljetimdiligin qamtamasyz etý arqyly adamı kapıtaldy damytý,

bilim­niń básekege qabilettiligin art­tyrý - baǵdarlamanyń negizgi maqsaty. Oryndalýǵa tıisti baǵdarlamalyq maqsattar da aıqyndalǵan. Baǵdarlamalyq maqsattardyń ishinde ózekti bolyp sanalatyn tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý (TjKB) júıesin jańǵyrtýǵa qol jetkizý, pedagog mamandyǵy­nyń bedelin kóterý, «E-learning» elektrondyq oqytýdy engizý máseleleri jóninde Oral qalasyndaǵy J. Dosmuhamedov atyndaǵy pedkolledjdiń dırektory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, Batys Qazaqstan oblysy boıynsha tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý oqý oryndary dırektorlary keńesiniń tóraıymy Shalqyma Qurmanálına QazAqparat tilshisine óz oı-tolǵamyn bylaısha jetkizdi.

Onyń aıtýynsha, óńirde 39 tehnıkalyq jáne kásiptik bilim beretin orny bar, onyń 22-si - kásiptik lıtseı, 17 kolledj. Bulardyń 11-i memlekettik emes. Jalpy, bul salada 26016 oqýshy bilim alady.

Jyl saıyn TjKB uıymdary segiz myńnan astam maman daıarlap shyǵarady, biraq bul naryq eńbeginiń qajettiligin 30-40 paıyz ǵana qanaǵattandyrady. Orta býyndy mamandar men jumysshylar daıarlaý 100-den astam mamandyq pen biliktilik boıynsha júrgizi­lip keledi. 2009-2010 oqý jyly tórt jańa mamandyq boıynsha
120 jumysshy (3-eýi tehnıkalyq baǵytta) daıyndaldy. 2010 jyly «Jol kartasy» baǵdar­lamasy boıynsha kadrlardy daıarlaý jáne qaıta daıarlaý kýrstary úsh baǵytta júrgizildi. 1317 maman qaıta daıarlaý strategııasy aıasynda bos oryndardy japsa (3 aılyq daıarlaý kýrsy), 2485 adam ınnovatsııalyq-ındýstrııalyq aýqymdy jobany iske asyrýǵa arnalǵan mamandyqtar boıynsha ázirlendi.

2010 jyly alty tehnıka­lyq jáne kásiptik bilim berý uıym­darynda jalpy somasy 241 mln. teńgege kúrdeli jóńdeý júrgizildi. Bilim berý uıym­darynyń aǵymdaǵy jóń­deýine jergilikti bıýdjetten 30,8 mln. teńge qarjy jumsaldy.

TjKB uıymdary bitirýshi­leriniń básekege qabilettiligin qamtamasyz etýdiń basty faktory túlekterdiń kásip­tik daıarlyǵy sapasyn baǵalaý bolyp tabylady. TjKB jáne biliktilikti berý jónin­degi respýblıkalyq ǵyly­mı-ádistemelik damytý orta­ly­ǵy­nyń Batys Qazaqstan fılıaly 33 mamandyq boıynsha 3711 túlektiń daıarlyǵyn táýelsiz ba­ǵalaýdan ótkizdi.

Teorııalyq bilimderin testilik baqylaý men praktıkalyq jumystardy oryndaýdyń ná­tıjesinde 3220 adam nemese qatysqandardyń 86 paıyzy (2009 j. 79,3 paıyz) sáıkestik sertıfıkatyna ıe boldy.

Ǵylym doktorynyń pikirinshe, atalǵan memlekettik baǵdarlama talaptary eki kezeńde iske asyrylady: birinshi kezeń 2011 - 2015 jyldardy, ekinshi kezeń 2016 - 2020 jyldardy qamtıdy, sondyqtan da alǵa qoıylǵan maqsattarǵa jetý úshin bilim berý júıesin joǵary bilikti kadrlarmen qamtamasyz etýden bastaý kerek. TjKB sapasy, birinshi kezekte, sapaly daıarlyǵy bar oqytýshylarmen aıqyndalady. Baǵdarlamada 2011 jyldan bastap «Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasynyń sheńberinde orta, tehnıkalyq jáne kásiptik, joǵary bilim berý salalary úshin aǵylshyn tildi pedagog kadrlardy daıarlaý, elimizdiń joǵary oqý oryndarynda kóptildi bilimdi pedagog kadrlardy daıarlaý, bazalyq pánder tsıklinde shet tili boıynsha nesıelerdiń kólemin ulǵaıtý josparlanǵan. J.Dosmuhamedov atyndaǵy pedagogıkalyq kolledjde bul baǵytta júrgizilip jatqan bastamalar barshylyq. Atap aıtqanda, aǵylshyn tili muǵalimin daıarlaý baǵdarlamasyna qazaq tili nemese orys tilinen qosa júrgizetin muǵalimder daıarlaý, bolashaq muǵalimderge qoıylatyn talaptardy kúsheı­tý sharalary qarastyrylýda. Sıngapýrde muǵalimder daıar­laıtyn bilim berý ınstıtýty bar jáne de oǵan ınstıtýt nemese kolledj bitirgender, pedagogıkalyq tehnologııalardy meńgerý úshin, arnaıy orta nemese joǵary bilimi bar mamandar alynady. Qazaqstanda osy tájirıbeni arnaıy taldaý arqyly muǵalimderdi daıarlaý talaptaryn kúsheıtýdiń bir túri retinde qabyldaý kerek sııaqty. Joǵary oqý oryndaryna oqýǵa túsý kezinde kolledj bitirgenderge pedagogıka, psıhologııa, mamandyqtary boıynsha arnaıy pán jáne ony oqytý ádistemesinen (mysaly, matematıka nemese qazaq tili, aǵylshyn tili) testileý engizilse, durys bolar edi. Bilim berý uıymdaryna jumysqa kirý qaǵıdalaryn ózgertý kerek. Bi­raq baǵdarlamada kórsetilgenin­deı, testileýden ótýdiń ornyna, ózdiginen bilim alý jáne ózin-ózi jetildirýde jetken jetistikter portfolıo­synyń mazmuny boıynsha qa­byldaý tıimdi.

Ókinishke qaraı, baǵdarlamada kásibı mektep, kolledjder úshin muǵalimderdi daıarlaýǵa kóńil bólinbegen. Ýnıversıtetterdiń mamandyq jikteýishine osy baǵyttaǵy biliktilikter engizilýi kerek. Pedagogterdi attestattaý erejesinen muǵalim bilimin testileýdi alyp tastap, oqý-ádistemelik qyzmetinde jetken jetistikterin tikeleı kórsetetin portfolıosyn taldap, múd­deli adamdardyń (oqýshylar­dyń ata-analary, oqýshylar, áriptester, oqý ornynyń minezdemesi) pikirleri eskerilse, onlaın rejıminde elektrondyq oqytý sabaqtar tsıklderi berilse, oqýshylarǵa da mektepterge de, muǵalimniń ózine de biliktilik deńgeıiniń óskenin kórseter edi.

Bilim berýdegi menedjmentti jetildirý, onyń ishinde korporatıvtik basqarý prıntsıpterin engizý, bilim berýdi damytýdyń monıtorıng júıesin jetildirý, «E-learning» elektrondyq oqytýdy engizý - qazirgi kezdegi bilim oshaqtarynyń álsiz jaǵdaılarynyń biri. Bilim berý uıymdarynda elektrondyq oqytý júıesi qoldanylmaıdy dep aıtý qıyn. Sebebi Qazaqstannyń bilim júıesi TMD elderiniń ishinde birinshi bolyp 2002 jyly 100 paıyz kompıýterlendirildi. Ol kezde alǵa qoıǵan maqsat - ınformatıka muǵalimderin daıar­laý, basqa pánderden sabaq beretin muǵalimderdiń kompıýterlik saýatyn ashý edi. Qazirgi kezde elektrondyq oqytýdy engizý maqsaty qoıylyp otyr. Elektrondyq oqytý júıesinde qoldanylatyn elektrondyq oqý­lyqtardy jáne oqý-ádis­temelik keshenderdi (budan ári - OÁK) jasaýǵa arnalǵan talaptardy eskerip, salada jańa OÁK daıyndaýǵa betburys jasaldy. Kolledjderde aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalar (budan ári - AKT) ortalyǵy ashyldy. Sala boıynsha óńirdegi barlyq oqý orny kompıýtermen qamtamasyz etilgen (1 kompıýterge 10 adam, respýblıkalyq kórsetkishte 15 adam), Internet júıesine 99 paıyzy qosýly. 39 oqý ornynyń 30-y ınteraktıvti taqtamen jabdyqtalǵan.

Oblysta (J.Dosmuhamedov atyndaǵy pedagogıkalyq kolledjde) elektrondy oqytý ortalyǵy, aqparattyq bilim berý ortasy (ABO), elektrondy oqý zaly, kompıýterlik tehnıkalyq quraldar parki, teledıdar arqyly oqytý belsendi qoldanys tabýda.

Integratsııalanǵan aqparat­tyq bilim berý ortany damytý, jańa aqparattyq kommýnı­katsııalyq tehnıkany oqý pro­tsesine engizý elektrondy oqý ornyn qurý baǵytyna bet burý bolyp tabylady. Bul jańa talapqa saı básekelestikti kóterý maqsatynda ár deńgeıdegi mamandardy daıar­laý úrdisinde bilim berý myna uǵymdarǵa súıenedi: ózin-ózi oqy­tý, oqı bilý, óz erkimen bilimdi meńgerý jáne de pedagogtardyń róli men jaýapkershiligin kóterý, adamı resýrstardy damytý, qazaqstandyq dıplom men biliktilikti álem deńgeıinde moıyndatý mindetteri kásiptik bilim berý sapasyn anyqtaıtyn bolady. Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim men eńbek naryǵy birlestigi bilim berýdiń nátıjesi bolyp tabylady. Bilim berý nátıjesi negizinde biliktilik, kásiptik jáne bilim be­­rý standarty, baǵdarlamalary, qu­zy­rettilik qalyptasady. Qu­zyrettilik - bul bilim, túsinik, iskerlik pen qabilettiń ıntegratsııa­sy. Quzyrettilikti qalyptastyrý bilim berý baǵdarlamalarynyń maqsaty.

Bilim berý nátıjeleri qaı qujatta kórinis tabady? Árıne, kásibı standarttarda. Baǵdarlamada kórsetilgenindeı, ókinishke qaraı, kóptegen maman­dyq boıynsha kásibı standarttar jasaqtalmaǵan, sebebi kásibı standarttardy jumys berýshiler men áleýmettik seriktester daıyndaýy kerek. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi­niń TjKB departamenti janynda uıymdastyryl­ǵan oqý-ádistemelik birles­tikter mamandyqtar boıynsha jumys berýshilermen birigip quzyrettilikterdi qalyptas­ty­rýǵa baǵyttalǵan bilim berý standarttaryn, baǵdar­lama­laryn qu­ras­tyrýda. My­saly, J.Dosmuhamedov atyn­daǵy pe­dagogıkalyq kolledj janynda pedagogıkalyq maman­dyqtar boıynsha bazalyq oqý-ádistemelik birlestik ashyldy. Bul birlestik on jyldan beri toǵyz mamandyq boıynsha memlekettik standarttar, 86 bilim berý baǵdarlamasyn, alpys arnaıy OÁK oqýlyq, alty elek­t­ron­dyq oqýlyq, elektrondyq ádistemelik júıe jasaqtaýda. 2010 jyly «Bastaýysh bilim berý», «Dene tárbıesi jáne sport» mamandyqtary boıynsha qaladaǵy №17 mekteptiń dırektory Tamara Rýdıch, №11 mekteptiń dırektory Ersaıyn Saparov, oblystyq týrızm, dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń bastyǵy Músilim Ońdaǵanov t.b. jumys berýshilermen birigip jasalǵan standarttar men baǵdarlamalar - quzyret­tilik­terdi qalyptas­tyrýǵa ba­ǵyt­talǵan jańa jobalardyń biri.

Degenmen de baǵdarlamada kórsetilgenindeı, TjKB oqý oryndarynda bilim berýdi qar­jylandyrýdyń jetkiliksizdigi, pedagogtyń kásibı márte­besiniń tómendigi, pedagog kadrlardy daıarlaý sapasynyń jetkiliksizdigi, joǵary bilikti pedagog kadrlardyń tapshylyǵy, bilim berýdegi menedjmenttiń, aqparattandyrýdyń nashar damýy búginde basty másele bolyp otyr. Sondaı-aq arnaıy orta jáne joǵary bilim mazmunynyń birigýiniń joqtyǵy, bilim berý uıymdarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasynyń nashar­lyǵy, kolledjder men JOO bitirýshileriniń biliktiligine bi­lim berý júıesiniń usynysy men jumys berýshilerdiń sura­nysynyń arasyndaǵy teń­diktiń joqtyǵy da jasyryn emes. Osyǵan oraı baǵdar­lama mindetterin júzege asyrý sharalaryn josparlap, TjKB oqý oryndarynda bilim alýdyń bedelin arttyrý baǵy­tyn­da shyǵarmashy­lyq­pen ju­mystanýdy ári qaraı jetildirý qolǵa alynýda.