Memleketke 53 mlrd teńgeden astam somanyń aktıvi qaıtaryldy – prokýratýra

Foto: Фото: Рустем Айтхожин/Kazinform
<p>Bas kólik prokýratýra alqasynyń keńeıtilgen otyrysynda 2023 jylǵy jumys qorytyndysy shyǵaryldy, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> vedomstvonyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.&nbsp;</p>

Bas kólik prokýrory Tımýr Súleımenov óz sózinde kóliktegi zańdylyqty qamtamasyz etýboıynsha qabyldanǵan keshendi sharalarmen júıeli problemalyq máselelerdi sheshý joldary tabylǵanyn, sondaı-aq kásipkerlermen eńbek ujymdarynyń quqyqtary qorǵalǵanyn atap ótti.

Memleketke 53 mlrd teńgeden astam somaǵa aktıvter qaıtaryldy. 1 367 qadaǵalaýaktisi qaraldy, olar boıynsha 5 932 azamattyń konstıtýtsııalyq quqyqtary qorǵaldy jáne ártúrli jaýapkershilikke 1 358 tulǵa tartyldy.

2022 men ótken jylda da qadaǵalaý qyzmetinde azamattardyń kóliktiń barlyq túrlerinde júrip-turýy kezindegi qaýipsizdik máselelerine erekshe nazar aýdaryldy. Mysaly, prokýratýranyń talaby boıynsha jergilikti atqarýshy organdar Almaty, Shymkent, Astana jáne Túrkistannyń áýeaılaq mańyndaǵy kezdeısoq qoqystardy joıdy.

Qadaǵalaý organnyń úılestirýi nátıjesinde ushaqtardyń qustarmen soqtyǵysýyna baılanysty áýejaılarǵa jaqyn jaǵdaı aıtarlyqtaı jaqsardy. Mundaı jaǵdaılardyń 60%-ǵa tómendeýi tirkeldi.Basqa jaǵdaıda, avtomobıl joldaryndaǵy qozǵalys qaýipsizdigin arttyrý boıynsha jumys medıtsınalyq-qutqarý kómegin ýaqtyly kórsetý múmkin bolmaǵandyqtan, jolda ólimderdiń joǵary deńgeıine teris úles qosqan uıymdyq salalyq problemalardy sheshýge múmkindik berdi.

Atap aıtqanda, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi alǵash ret trassalyq medıtsınalyq-qutqarý pýnktterin qaıta ornalastyrý jáne oryndaryn aıqyndaý ádistemesin qabyldady.

Kólik mınıstrligi yqtımal qaýipti jol ýchaskelerin anyqtaý jáne esepke alý boıynsha standarttardy jetildirdi. Bul jumysqa endi jergilikti ákimdikter de tartylatyn bolady. Elimizdiń avtomagıstraldaryndaǵy uıaly baılanystyń «soqyr aımaqtarynyń» problemalaryn joıýy «Qoljetimdi ınternet» Ulttyq jobasy sheńberinde josparlanyp otyr.

Elektrondyq kezektiń engizilýine baılanysty Qytaımen shekarasynda taýarlarmen júk kólikteriniń jınalýy baıqaldy. Shekaralyq dúrbeleń kásipkerlerdiń únemi shaǵymyn týdyrdy.

Prokýratýranyń úılestirý sharalarymen kedendik beketterde («Nur-Joly» beketi, «Qorǵas» shekara mańy yntymaqtastyǵy halyqaralyq ortalyǵy) júkterdiń ótkizý qabiletin 4 esege arttyryp, taýarlardy jetkizý merzimin 2 aıdan 10 kúnge deıin qysqartty.

Bıznesti qorǵaý boıynsha jumys sheńberinde halyqaralyq tasymaldarǵa ruqsat alý rásimi ońtaılandyryldy. Qujattar paketin úshten birine qysqartýǵa jáne alty myń tasymaldaýshyǵa qoıylatyn talaptardy edáýir jeńildetýge múmkindik beretin túzetýler ázirlendi.

Prokýratýranyń talaby boıynsha «Samuryq-Qazyna» satyp alýdy ótkizý tártibinen kásipkerlik týraly zańnamanyń normalaryna qaıshy keletin jáne óz kezeginde jekelegen bıznes sýbektileriniń quqyqtaryna qysym jasaýǵa ákep soqtyrǵan erejeler alynyp tastaldy.

Kólik prokýratýrasy úshin avıakompanııa men temirjol kóligindegi jol júrý qujattaryna baǵa belgileýdiń tártibi men negizdiligi de ózekti másele de bolyp qala beredi.

Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi prokýratýranyń usynysy negizinde «AirAstana» avıakompanııasynda tekserý júrgizdi, nátıjesinde bıletter qunynan janarmaıalymy shyǵarylyp tastaldy. Tasymaldaýshynyń ózi aıyppul túrinde ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.

Osyǵan uqsas prokýratýranyń narazylyǵy boıynsha ýákiletti organ áleýmettik mańyzy bar baǵyttar boıynsha poezdarǵa temirjol bıletterin ótkizý kezinde dınamıkalyq baǵa belgileý koeffıtsıentin zańsyz qoldanýdy toqtatty.

«Metropolıten» KMK, «Almatymetroqurylys» AQ laýazymdy tulǵalaryna jáne basqa da tulǵalarǵa qatysty 5 mlrd teńgeden astam somaǵa bıýdjet qarajatyn urlaý jáne Almaty qalasynyń metropolıtenin salý kezinde jalǵan shot-faktýralar jazyp berý faktileri boıynsha tergeý aıaqtaldy. Qylmystyq istiń materıaldary sotqa joldandy.

Sondaı-aq alqa otyrysynda kólik prokýratýrasynyń 2023 jylǵy qadaǵalaý jumysy qoǵamdy aqparattandyrý maqsatynda buqaralyq aqparat quraldarynda belsendi túrde jarııalanǵany atap ótildi.

Sońynda Bas kólik prokýrory aldaǵy jylǵa arnalǵan basym mindetterdi aıqyndady.

Seıchas chıtaıýt