«Memleket qaýipsizdiginiń mańyzyn bazar basshylyǵy túsinbeı me?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasynyń jeke turǵyn úı qurylysy baǵytynda jyl saıyn 3 mıllıon sharshy metrden astam úı salý josparlanǵan. «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasynyń birinshi baǵyty boıynsha 2014 jyldan bastap jyl saıyn 35 mıllıard teńgeden qarjy bólý qarastyrylǵan. Baǵdarlamanyń birinshi baǵytynda jergilikti atqarýshy organdar turǵyn úı salyp, ony Turǵynúıqurylysjınaqbanki arqyly satady. Bul tetik 2011 jyldan beri iske asyrylýda. Onda jergilikti atqarýshy organ respýblıkalyq bıýdjettiń nesıeleri arqyly turǵyn úı qurylysyn uıymdastyrady. Budan keıin Turǵynúıqurylysjınaqbanki el ishinen salymshylar tizimin qalyptastyryp, ákimdik salǵan úılerdi alýǵa nıet bildirgen salymshylardy nesıelendirse, bank salymshylary jergilikti atqarýshy organmen alyp-satý týraly kelisimdi bekitedi. Bul másele Keshe Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń qatysýymen ótken Úkimet otyrysynda kóterilip, «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Baǵdarlama baǵyty tanystyryldy» atty taqyryppen jaryq kórdi.
Sondaı-aq osy basylym betinde «Mańyzdy máseleler qaraldy» atty maqala jarııalandy. Atalmysh maqalaǵa keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken qaýipsizdik Keńesiniń aǵymdaǵy jyldaǵy birinshi otyrysynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, qazir álemde aýyz sý problemasy energetıkalyq resýrstar máselesimen bir qatarǵa qoıylǵan. Búginde 80-ge jýyq el aýyz sýdyń jetispeýshiligin sezinýde, álemdegi sý qory ár jyl saıyn azaıa túsýde. Qazaqstanda jer betindegi jáne jerasty sý resýrstary qysqarýda. Sondyqtan aýyz sýdy oryndy paıdalaný, ózimizde bar baılyqqa uqypty qaraý mańyzdy ekonomıkalyq jáne saıası mindetke aınaldy. Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysynda kóterilgen osy jáne ózge de máselelerdi «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynan oqısyzdar.
***
«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Kóbeıip kelemiz» atty maqala jarııalap, aqjoltaı jańalyqty jetkizdi. Basylymnyń jazýynsha, Ulý jylynyń alǵashqy aıynda elimizdiń demografııalyq ósiminde jaqsy jańalyq oryn aldy. Statıstıka agenttginiń málimetterinshe, 2012 jyldyń 1 aqpanyndaǵy kórsetkishter boıynsha, Qazaqstan azamattarynyń sany 24 myńǵa kóbeıgen. Endi elimizde 16 mıllıon 698 azamat bar.
Osy basylym betinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Zań shyǵarý ınstıtýtynyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri, tarıh ǵylymynyń kandıdaty, dotsent Jamaleden Ibragımovpen suhbat jarııalandy. Onda ǵalym elimizdegi quqyqtyq saıasat jónindegi óziniń oılarymen bólisedi. Ǵalymnyń pikirinshe, salt-dástúr ádettik-quqyqtyq júıeniń jarııalylyq qaǵıdattaryna negizdelgen qazaqtyń dástúrli quqyǵy óziniń retteýshilik mánin bizdiń ómir súrip otyrǵan zamanymyzdyń basyna deıin joǵaltpaı keldi. Dástúrli qazaq quqyǵy halyqtyń tynys-tirshiliginiń ózegimen qısyndas, halyqtyń janynan jaqyn, tándes, jalpy adam balasynyń rýhanı bitim-bolmysyna, talabyna sáıkes bolatyn. Dástúrli qazaq quqyǵy - qazaq halqynyń jáne barlyq kóshpeli órkenıettiń qundy muralarynyń biri. Suhbat «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Joldaýda quqyqtyq júıeniń tarıhı sabaqtastyǵy ańǵarylady» atty taqyryppen berilgen.
***
«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, qazir bazarǵa bara qalsań, eldiń jeńsik sanalatyn, júzim, órik, shıe, almurt, alma, shabdaly sekildi jemis ónimderiniń baǵasynan bas aınalady. Tipti olardyń keıbiri sóreden múldem kezdespeıdi. Qystyń kózi qyraýda júzimniń bir kelisine qaltańnan 800-1000 teńge shyǵyn etýge týra keledi. Qalǵany da asaý attaı jalyna qol tıgizbeı turǵany anyq. Alypsatar qaltasynyń qalyń bolǵanyna máz. Esesine qarapaıym halyq odan zııan shegip otyr. Shyndyǵyn aıtqanda, ekiniń biriniń jemis-jıdekti kúndelikti tutynýǵa shamasy kele bermeıdi. Tipti olardy aıyna tutyna almaıtyn jurttyń qarasy biraz. Jer kólemi jóninen álemde toǵyzynshy orynda turaq tapqan Qazaqstan úshin bul ónimderdi syrttan tasymaldaýy qalaı bolady? Bul saýaldyń jaýabyn «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Jemis-jıdekti nege syrttan tasymaldaımyz?» atty maqaladan izdeńiz.
Sondaı-aq osy basylym «Din týraly» zańǵa sáıkes, Qazaqstan aýmaǵynda saraptamadan ótpegen, Din isteri basqarmasynyń ruqsaty berilmegen dinı materıaldardy satýǵa tyıym salynǵandyǵy týraly jzady. Alaıda elimizdiń qaı aımaǵynda da qara bazarlarda ruqsat etilmegen dinı materıaldardyń erkin satylyp júrgeni ámbege aıan. Qazirshe olarǵa «áı deıtin áje, qoı deıtin qoja» bolmaı tur. Al satýshylar bolsa, biri «ruqsat elý kerek ekenin bilgen joqpyn» dep aqtalsa, ekinshisi «búgin, erteń ruqsat almaqshy bolyp otyr edim» dep jaltarma jaýaptan árige barmaıdy. Eń, ókinishtisi, olardy bazardaǵy zańdy baqylaýy tıis bazar ákimshiligi men kúzetshiler qorǵashtap júr. Bul másele jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Memleket qaýipsizdiginiń mańyzyn bazar basshylyǵy túsinbeı me?» atty maqaladan oqyńyzdar.
***
«1999 jyldan beri bıylǵy jyldyń aqpan aıyndaǵydaı tómengi ınflıatsııa elimizde bolǵan emes. Ulttyq bank tóraǵasy Grıgorıı Marchenko jýrnalıstermen bolǵan baspasóz máslıhatyn osyndaı málimdememen bastady»,-dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» basylymy. Ulttyq bank tóraǵasynyń elimizdiń Statıstıka agentiginiń resmı derekterine súıene otyryp keltirgen málimetterine
qaraǵanda, ótken aıda ınflıatsııa deńgeıi 0,4 paıyzdy, al jyldyq mólsherlememen alǵanda, 4,7 paıyzdy qurap otyr. Salystyrmaly túrde alǵanda 2011 jyly jyldyq ınflıatsııanyń kólemi 7,4 paıyzdy quraǵan. Aqpan aıynda ınflıatsııanyń tómendeýin G.Marchenko azyq-túlikke degen baǵanyń tómendeýimen túsindirdi. Bul másele jóninde tolyǵyryq bilgińiz kelse «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «V ýpravlıaemom rýsle. Inflıatsııa ı revalvatsııa teńge, - tendentsıı mınývshego fevralıa» atty maqalany qarańyz.