Memleket basshysy Úkimetke ekonomıkalyq qaıta jańǵyrý boıynsha aýqymdy mindet júktedi
Elimiz úshin 2022 jyldyń basy óte kúrdeli daǵdaryspen, aýyr synmen tuspa tus keldi. Memleketimizge qarsy, elimizdiń Konstıtýtsııalyq qurylymyna qarsy terrorıstik shabýyl jasaldy. Oǵan búkil el bolyp birigip, toıtarys berdik. Kontrterrorıstik operatsııanyń negizgi fazasy aıaqtalýǵa taban tiredi, sońǵy málimetter boıynsha, elimizdiń barlyq óńirinde ahýal turaqty. Bul rette Memleket basshysy UQShU-nyń bitimger kúshteriniń kómegi týraly Ujymdyq qaýipsizdik shart uıymynyń kezekten tys sessııasynda sóılegen sózinde tolyqtaı aıtyp ketti. Al búgingi Májilis otyrysynda Qasym-Jomart Kemeluly UQShU bitimger kúshteriniń negizgi mıssııasynyń sátti aıaqtalǵanyn málimdep, eki kúnnen keıin UQShU-nyń birlesken bitimger kontıngentin Qazaqstannyń jerinen kezeń-kezeńmen shyǵarý bastalatynyn atap kórsetti.
Sondaı-aq, búgin Prezıdenttiń usynysymen QR Premer-Mınıstri laýazymyna Álıhan Smaıylovtyń kandıdatýrasy Májilis depýtattarynyń biraýyzdan qoldaýymen bekitildi. Premer-Mınıstr kandıdatýrasyn tańdaýda memleketimizdiń aldynda turǵan memlekettik qarjy men ekonomıkany qaıta jańǵyrtý boıynsha aýqymdy mindetterdi júzege asyrý máseleleri de úlken ról atqardy.
Jalpy, Memleket basshysynyń Úkimet basshysy men quramy aldynda qoıǵan mańyzdy mindetterdi birneshe blokqa bólýge bolady.
Eń aldymen, elimizdiń áskerı, quqyq qorǵaý jáne qarýly kúshter salasyn reformalaý máselesi. Jáne ol óte zańdy, ári sońǵy jaǵdaılar kórsetkendeı – ýaqyt keshiktirmeıtin mindet.«Elimizdiń qaýipsizdigin nyǵaıtý jáne qaýip-qaterdiń aldyn alý úshin shuǵyl is-sharalardy júzege asyrý qajet... Memlekettik shekarany nyǵaıtýymyz kerek» - dedi Prezıdent Q.K. Toqaev. Ol úshin áskerı-kólik avıatsııasy parkin tolyqtyrý isin, ishki isterdiń arnaıy otrıadtaryn nyǵaıtý, armııanyń soǵysqa daıyndyǵyn kúsheıtý, Ulttyq ulannyń sandyq ári sapalyq mazmunyn keńeıtý sharalaryn, ishki kóshi-qon salasyn, shekara qyzmetin qolǵa alý kerek ekeni anyq. Sondaı-aq, mamandardyń jáne sarapshylardyń pikirinshe, bul qurylymdar arasyndaǵy ózara is-áreketti, birińǵaı áreket algorıtmderin jolǵa qoıý máselesi de óte mańyzdy.
Bul rette dinı ekstrımızm, radıkaldy toptardyń problemasy da ózektene túsýde, bul jaǵdaıǵa arnaıy kóńil bólip, taldaý men naqty sheshimder tetikterin oılastyrǵan jón.
Ekinshiden, ol ekonomıkalyq blok. Qazirgi tańda teńsizdik máselesi, múliktik jiktelý ásirese baıqala bastady, sonymen birge halyqtyń áleýmettik problemalary tolyq sheshilmeı jatqany da barshaǵa belgili. Búgin Memleket basshysy osy problemalardy ashyq kórsetip, Úkimetti kópshiliktiń kókeıinde júrgen «Samuryq-Qazyna» qory jáne basqa da ulttyq kompanııalardyń satyp alýlarynyń ashyqtyǵyna qatysty máselelerdi, jekeshelendirýge qatysty sheshimderiniń tolyq, ashyq ári aıqyn bolýy, ekonomıkadaǵy olıgapolııa, bıznesti qoldaýǵa arnalǵa memlekettik sharalardyń kemshilikteri, jemqorlyq sekildi memlekettiń damýyn tejeıtin problemalardy sheshýge shaqyrdy.
Úshinshiden, memleket qyzmet pen memlekettik basqarý júıesine arnalǵan blok.
Osy ýaqytqa deıin de memleket qyzmetkerlerdiń tıimdiligi týraly aıtylyp kele jatyr. Memleket qyzmetkerler sany 15 paıyzǵa deıin qysqartyldy. Osymen Memleket basshysy qysqartýdy toqtatýǵa usyndy. Alaıda, bul saladaǵy sapalyq, mazmundyq jumysqa asa nazar bólý qajettiligi alǵa qoıyldy. Merıtokratııa qaǵıdatyn durys túsinip ony tıimdi, ári aqylmen iske asyrýdy shaqyrdy.
Tórtinshiden, áleýmettik salanyń sapalyq turǵyda jańarýy.
Ol álbette, halyqtyń ál-aýqatyn, tabysyn kóterý, medıtsınalyq, bilim berý, áleýmettik ıgilikterin kedergisiz, tolyq mólsherde paıdalaný, olardyń qoljetimdi bolýymen baılanysty. Osy rette, Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Áleýmettik kodekste osnyń bári sońǵy ahýaldy, pandemııanyń saldaryn eskere otyryp, kórinis tabý kerektigine asa mán berdi.
Memleket basshysynyń aıtýynsha, memlekettik bıýdjettiń 50 paıyzynan kóbi áleýmettik salaǵa jumsalady, degenmen ol áli de jetkiliksiz. Bul oraıda, densaýlyq, balalardy qoǵaý, bilim berý sekildi salalardy qoldaý maqsatynda Qoǵamdyq qor tetigin paıdalaný týraly Prezıdenttiń usynysy, meniń oıymsha, óte oryndy, ári halyqaralyq tájirıbege saı.
Memleketti ary qaraı damytýdaǵy osy aýqymdy mindetterdi ashyp kórsetken Prezıdent Q.K. Toqaevtyń halyqtyń jaǵdaıyn jiti túsinip, áleýmettik-ekonomıkalyq salalarda beleń alyp jatqan kemshilikter men qıyndyqtardy eńserýge bar kúshin salatynyna búkil qoǵam senim artady.