Memleket basshysy: Men úshin memleket múddesi jekelegen jaqsy qatynastardan da jaqsy
Kezdesý barysynda Prezıdent memleketten kómek alatyn kásipkerler ár tıyndy qalaı jumsaǵany týraly esep berý kerektigin aıtty.
«Satyp alý isin reformalaý qajet. Memlekettik satyp alý – ıgiligin durys paıdalanýdy qajet etetin orasan resýrs. Bul turǵyda úlken problemalarymyz bar ekeni kópke aıan. Básekelik emes tásildermen satyp alýdyń úlesi áli de qomaqty. Tek qana baǵa ólshemine basymdyq berý tásili satyp alynatyn taýar men qyzmetterdiń sapasyn ekinshi orynǵa yǵystyrýda. Saldarynan qazaqstandyq jetkizýshiler óndiristi jabdyqtaý isinen jıi qaǵylyp jatyr. Bir kúndik kompanııalardy eksheıtin qatań súzgi joq. Olar ımportyq ónimdi otandyq ónim retinde ótkizýge mashyqtanyp alǵan. Bul problemalardyń shuǵyl sheshý kerek», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Aıtýynsha, ásirese, «Samuryq-Qazyna» qorynyń satyp alýlaryn erekshe baqylaý qajet.
«Tasalanaý, ashyqtyq emes júıe, baǵany ósirip belgileý. Mundaı faktilerdi dereý tyıý kerek. Ári qaraı baratyn da jer qalǵan joq. Shuǵyl sheshý kerek. Bir aı ýaqyt berem. Sońǵy ret! Sheshimi tabylmasa, biz de qatań sheshim qabyldaımyz. «Platon meniń dosym, biraq shyndyq odan da qymbat» degen sóz men úshin maqsatty qaǵıdat ekenine báriniń kózi jetken shyǵar dep úmittenemin. Bul búkil máselelerge qatysty. Men úshin memlekettiń múddesi kez kelgen adammen jeke ári tatý qarym-qatynastan joǵary. Memleketke qajet bolsa, óte qıyn sheshimder qabyldaýǵa daıynmyn. Ondaı sheshimderdi qabyldadym da. Bolashaqta daondaı sheshimderdi eshbir kúmánsiz qabyldaıtyn bolamyn», - dedi Prezıdent.
«Bizge jańa salyq saıasaty kerek. Ol saıasat astyrtyn kedergisiz, salalyq alalaýsyz, Úkimetke de, bızneske de túsiniktá ári ashyq bolýy kerek. Úkimetke birshama kúrdeli mindet júktelip otyr. Ol mindetterdiń bárin kásipkerler qaýymymen talqlyaý qajet. Salyqty adal tóleý tıimdi ári ońaı bolatyndaı etip isteý kerek. Bizneske, ásirese iri bızneske jumysy kómeski, kúdikti sretiktesterge tuzbeýshilik qıǵadtatyn ustaný kerek.
Memlekettiń moınynan kóleńkeli ekonomıkanyń úlesin qysqartý mindetin eshkim alǵan joq. Bul bıýdjet kirisiniń orasan kózi. Sonymen birge parasatty salyq tóleýshilerdi qoldap, olardy adal emes básekeden arashalaý mańyzdy. Jumysty taza kedennen bastaǵan jón.