Memleket basshysy ekonomıkany reformalaý jáne jańǵyrtý baǵdarynan aınymaıtyndyǵyn kórsetti - sarapshy pikiri

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory Vıacheslav Dodonov Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda sóılegen sózine oraı pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Memleket basshysynyń sóz sóıleýinen Qazaqstan ekonomıkasynyń qazirgi ahýalyna, onyń negizgi salalary jáne damý bolashaǵyna baılanysty birqatar tezısin bóle qarastyrýǵa bolady. Eń aldymen Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ekonomıka betpe-bet kelip otyrǵan problemalarǵa barynsha nazar aýdartty. Ol birinshi jartyjyldyqta jalpy ishki ónim 1,8 paıyzǵa quldyraǵanyn, qyzmet kórsetý salasy aıtarlyqtaı zardap shekkenin, bıýdjet kirisiniń úlken kólemi túspeı qalýynan memlekettik qarjy júıesindegi ahýal kúrdeli bolyp otyrǵandyǵyn jáne osyǵan baılanysty Ultttyq qordyń aıtarlyqtaı qarajaty jumysalǵandyǵyn atap ótti», - dedi ol.

Sarapshynyń aıtýynsha, Qazaqstan tap bolǵan makroekonomıkalyq problemalar negizinen syrtqy faktorlardyń áserinen oryn alyp jatyr. ıAǵnı, shıkizat baǵasy quldyrady. Koronavırýs indeti órshidi. Osyndaı kúrdeli jaǵdaıda memleket halyq pen bızneske kómek krsetý úshin óziniń áleýmettik mindettemesin arttyrdy. Al bul bıýdjet shyǵystary men Ulttyq qor transfertiniń ulǵaıýyna alyp keldi.

«Memleket basshysy shaǵyn jáne orta bıznestiń qoldaý úshin birqatar teńdessiz daǵdarysqa qarsy sharanyń qabyldanǵanyn, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» baǵdarlamasy júzege asyrylyp jatqanyn, onyń aıasynda 225 myń adam jumysqa ornalasýy tıistigin atap ótti. Іndet kezindegi shuǵyl problemalardy sheshý úshin QR Úkimetiniń jáne óńirlerdiń bıýdjetterinen 150 mlrd teńge bólingenin aıtty. Daǵdarysqa qarsy sıpattaǵy osy jáne ózge de sharalar Ulttyq qordan respýblıkalyq bıýdjetke 4,7 trln teńge mólsherinde rekordtyq kólemdi alýǵa túrtki boldy. Ádetki ýaqytta bul transh kólemi shamamen 3 trln teńgeni quraıtyn», - dedi Vıacheslav Dodonov.

Onyń atap ótýinshe, qazirgi jahandyq daǵdarys el ekonomıkasyna tóndirip otyrǵan problemalar jedel, taktıkalyq, sonymen qatar strategııalyq turǵydaǵy keshendi sheshimderdi ázirleýdi qajet etedi. Mundaı sheshimderdiń kpóshiligin Prezıdent sóz sóıleýi barysynda naqty aıtyp ta berdi. Aıtalyq, Memleket basshysy ınflııatsııa shegin 8-8,5 paıyz dálizinde ustap turý, memlekettik qundy qaǵazdar naryǵyn damytý jumystaryn jandandyrý, básekege qabiletti taýarlardy syrtqy naryqtardy ilgeriletý, dári-drmek óndirisin damytý, sheteldik ınvestıtsııatartý jumystaryn jandandyrý máselelerine basa mán berdi.


Seıchas chıtaıýt