Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda sóılegen sózi
Qurmetti Úkimet músheleri jáne jıynǵa qatysýshylar!
Jańa Úkimettiń alǵashqy keńeıtilgen otyrysyn bastaımyz. Eń aldymen, Premer-Mınıstr Oljas Abaıuly Bektenovti osy joǵary laýazymǵa taǵaıyndalýymen quttyqtaımyn. Úkimet tabysty jumys isteıdi dep senemin. Búgin biz byltyr atqarylǵan jumysty qorytyndylaımyz. Sondaı-aq aldaǵy kezeńniń basty mindetterine toqtalýymyz kerek.
Jalpy, ótken jyly ekonomıkamyz 5,1 paıyzǵa ósti. Eń bastysy, elimizdiń damý qarqyny báseńdegen joq. Aldyńǵy Úkimet osy baǵytta biraz jumys istedi. Keshe men burynǵy Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovqa alǵysymdy bildirdim.
Biraq qazir jaıbaraqat otyrýǵa bolmaıdy, sebebi aldymyzda aýqymdy jumys tur. Sondyqtan Úkimettiń jumysyna jańa serpin berý qajet. Negizgi maqsat – barshańyzǵa belgili.
Biz 2029 jylǵa qaraı ekonomıkamyzdyń kólemin 450 mıllıard dollarǵa jetkizýimiz kerek. ıAǵnı, naqty meje bar. Endi tek jumys isteý qajet. Bul – elimizdiń jalpy ishki ónimi jyl saıyn keminde 6 paıyzǵa ósýi kerek degen sóz. Sondaı-aq makroekonomıkalyq kórsetkishtermen qatar halyqtyń naqty tabysy da qarqyndy túrde artýy kerek. Bul – óte mańyzdy mindet. Bir sózben aıtqanda, bizge, shyn máninde, sapaly damý qajet. Sondyqtan árbir qadamdy jan-jaqty, muqııat oılastyryp, batyl áreket etý kerek.
Aldaǵy mindetterdi oryndaý úshin Úkimetke de, ákimdikterge de tıisti quzyret berilgen. Alaıda bul múmkindikter kóp jaǵdaıda durys qoldanylmaı jatady. Sonyń kesirinen reformalardy júzege asyrý qarqyny báseńdep ketti. Mundaıdy doǵarý qajet.
Memlekettik organdar arasynda ózara kelisý men talqylaý jumysy aıaqtalǵansha, kez kelgen bastamanyń negizgi mán-mańyzy da ózgerip ketedi. Bıýrokratııany toqtatý qajet, bizge naqty nátıje kerek. Úkimet pen ákimder jumys isteý tásilin túbegeıli ózgertýge tıis. Jumys barysynda júıeli ustanym bolýy qajet. Máseleni jedel sheshýmen qatar, ekonomıkanyń uzaqmerzimdi damýyn qamtamasyz etý óte mańyzdy.
Qazirgi jaǵdaıda ekonomıkamyzdyń meılinshe erkin damýyna mán berýimiz qajet. Elimizdi damýdyń jańa belesine shyǵaramyz desek, bul jumysty jedel jáne dáıekti túrde júrgizgen jón. Men byltyrǵy Joldaýymda jańa ekonomıkalyq saıasattyń negizgi baǵyttaryn aıqyndap berdim. Sondyqtan búgin men qazirgi ekonomıkalyq ahýalǵa qatysty ózekti máselelerge toqtalamyn.
BІRІNShІ. Bıýdjet jáne salyq saıasatynyń tıimdiligin barynsha arttyrý qajet. Sońǵy bes jyl ishinde bıýdjet tapshylyǵy 11 trıllıon teńgeden asyp ketti. Sondyqtan bıýdjetti tıimdi basqarý jáne onyń ólshemderin neǵurlym durys boljaý Úkimettiń aldynda turǵan basty mindet bolyp qala beredi.
Qarjy mınıstrligi byltyrǵy tabys josparyn aldyn ala tólengen osy jyldyń salyqtary esebinen oryndaǵany belgili. 600 mıllıard teńge kóleminde qosylǵan qun salyǵyn qaıtarý ýaqytsha toqtatyldy. Demek bıýdjet máseleleri bıznestiń aınalymdaǵy qarajaty esebinen sheshildi.
Áli sheshimin tappaǵan taǵy bir másele – bıýdjetti bólý tártibi. Ol ekonomıkalyq belsendilikti arttyrýǵa baǵyttalmaǵan. Qarajat kúndelikti máselelerdi sheshýge jumsalady, strategııalyq maqsattar sonyń kóleńkesinde qalady. Úkimet shyǵystardyń ekonomıkalyq paıdasy barynsha joǵary bolýyna basa mán bere otyryp, onyń naqty basymdyqtaryn aıqyndaýy kerek.
Endi bıýdjettiń kiris bóligine keleıik. Qazir jańa Salyq kodeksi ázirlenip jatyr. Bul qujat ınvestorlarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý men bıýdjetke qajetti kólemde qarjy túsirýdiń arasynda kókeıge qonymdy teńgerim bolýyn qamtamasyz etýi kerek. Alaıda bıznes qaýymdastyǵynda bul qujat, eń aldymen, salyq mólsherlemesin ósirýdi kózdeıdi degen pikir qalyptasyp otyr. Qazaqstanda túpki máni ózgerip ketken qosylǵan qun salyǵynyń ózin reformalaý qajet. Ony 12 paıyzdan 16 paıyzǵa deıin kóterý máseleni sheshpeıdi. Sarapshylar qosylǵan qun salyǵyn kóterý kóleńkeli ekonomıkanyń úlesin arttyryp, ınflıatsııanyń ósýine ákep soqtyrýy yqtımal dep oryndy pikir bildirip jatyr. Bul qadam elimizdiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyna da keri áser etýi múmkin.
Burynǵy Úkimet Ulttyq qordan bólinetin transferttiń ornyna salyqty kóterip, qazynaǵa qosymsha qarjy túsiremiz degen ýájdi alǵa tartatyn. Jańa Salyq kodeksin ázirleý barysyna Memleket basshysy retinde meniń kóńilim tolmaıdy. Aldymyzda ulttyq ekonomıkany sapaly ári qarqyndy damytý degen óte mańyzdy mindet turǵanyn tereń túsiný qajet.
Tabys pen múlikke salyq salýdyń jańa júıesin engizbesek, kásipkerlerdi tabysyn qaltaǵa baspaı, bıznesin damytý úshin jumsaýǵa yntalandyrmasaq, arnaıy salyq rejımderin ózgertpesek, bul mindetti oryndaı almaımyz. Sondyqtan Salyq kodeksi sekildi strategııalyq mańyzy bar qujatty ázirleýge osy sala mamandarynan bólek ekonomıster men bıznes ókilderi jumyldyrylýy qajet. Árıne, bıýdjet qorjynyn toltyrý mindetin umytýǵa bolmaıdy. Ekonomıka neǵurlym qýatty bolsa, soǵurlym kóp salyq túsedi degen qaǵıdatty berik ustaný kerek.
Salyqty jaıdan jaı kóbeıte salýǵa bolmaıdy. Eń aldymen, salyq salý júıesin rettep, ony jetildirý qajet. Sondaı-aq kóleńkeli ekonomıkany barynsha azaıtý kerek. ıAǵnı, salyq júıesin basqarý jumysy durys jolǵa qoıylmasa, eń ozyq degen salyq saıasatynyń ózi tıimsiz bolyp shyǵady.
Úkimet salyq jeńildikterin berýdiń ashyq ári naqty erejelerin ázirleýge tıis. Qarjy mınıstrliginiń málimeti boıynsha jeńildik berýdiń saldarynan jyl saıyn bıýdjetke ortasha eseppen 7 trıllıonǵa jýyq teńge kem túsedi.
Men salyq jeńildikterin 20 paıyzǵa azaıtý týraly tapsyrma berdim. Biraq áli kúnge deıin oryndalǵan joq, tipti, máseleni sheshý joldary da ázir emes. Mıkro jáne shaǵyn kásipkerlik úshin eńbekaqy tóleý qorynan bir rettik tólem jasaýdy engizý isi de aıaqsyz qaldy. Bul normanyń engizilgenine bir jyldan asty. Ýákiletti organdar jumystyń tabysty atqarylǵany týraly esep berdi. Al bıznes ókilderi burynǵysynsha salyq pen jarnany bıýdjettik emes qorlarǵa jeke-jeke tóleýdi jalǵastyryp jatyr.
Bir jaǵynan, orta bızneske naqty qoldaý kórsetý máselesine aıryqsha mán berý kerek. Mysaly, kóp jaǵdaıda bıznesti qoldan usaqtap jatady. Kásipkerlerdi tıisti sanatqa bólý ádistemesi durys jolǵa qoıylmaǵan. Memlekettik satyp alý jáne memlekettik qoldaý sharalaryn usyný kezinde orta bızneske basymdyq berilýi kerek. Osy máselelerdi mindetti túrde sheshý qajet. Bızneske ákimshilik qysym kórsetýdi azaıtý kerek, sonyń ishinde retteý qaǵıdatyn qoldaný arqyly yqpal etýdi doǵarǵan jón. Toqeterin aıtsaq, osy salaǵa sapaly ózgeris jasaý kerek.
Taǵy bir másele. Salyq júıesin tolyq tsıfrlandyrý qajet. Bul sala tsıfrlyq tásilderdi, ásirese, jasandy ıntellektini qoldaný jaǵynan eń aldyńǵy shepte bolýǵa tıis. Qysqasy, atqaratyn jumys – aýqymdy.
Memlekettik kirister komıtetinde 2000-2014 jyldary iske qosylǵan 14 aqparattyq júıe bar. Olardyń kóbi keńinen qoldanylmaıdy. 2021 jyly bul júıelerdiń bári halyqaralyq qarjy uıymdarynyń qoldaýymen 12 jyl boıy jasalǵan jańa júıelermen almastyrylýy kerek edi. Biraq qarajat ıgerilgenine qaramastan, esh nátıje joq. Vedomstvonyń barlyq aqparattyq júıesine táýelsiz IT-aýdıt júrgizýdi tapsyramyn.
Jańa Salyq kodeksin ázirleýmen qatar Memlekettik kirister komıtetiniń jańa aqparattyq arhıtektýrasyn qalyptastyrý qajet. Jalpy, salyq jáne bıýdjet salasyna túbegeıli reforma qajet. Sonyń arqasynda memleket pen bıznestiń arasynda jańa qoǵamdyq shart jasalmaq. Osylaısha, ulttyq tabysty ádil bólýdiń parasatty joly qalyptasady. Bul – Úkimettiń aldynda turǵan negizgi basymdyq. Jańarǵan salyq jáne bıýdjet zańnamasy men jarııalaǵan jańa ekonomıkalyq saıasattyń berik tuǵyryna aınalýy kerek.
EKІNShІ. Jańa ınvestıtsııalyq kezeńdi bastaý kerek. Óndirý salasyndaǵy jobalardan túsken paıda qaıtadan ınvestıtsııa retinde ekonomıkaǵa salynyp jatyr. Tikeleı shetel ınvestıtsııasy, negizinen, osy qarajattyń esebinen qamtamasyz etilip otyr.
Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııanyń ishki jalpy ónimge shaqqandaǵy úlesi azaıyp barady. Bul kúrdeli jaǵdaı deýge bolady. Sebebi ekonomıkaǵa jetkilikti qarajat salynbaı jatyr. Sonyń saldarynan aldaǵy jyldary eldiń damý qarqynyn saqtap turýdyń ózi qıyn bolýy múmkin. Sondyqtan ishki jáne syrtqy ınvestıtsııany aıtarlyqtaı kóbeıtý kerek. Bul – jańadan qurylǵan Investıtsııalyq shtabtyń negizgi mindeti. Shtab elge ınvestıtsııa tartýǵa qajetti birtutas ekojúıe qalyptastyrýy kerek. Damý ınstıtýttarynyń jumysyn jandandyryp, bıznes ókilderimen tıimdi dıalog júrgizýge tıis. Sheteldegi mekemelerdiń, ortalyq pen aımaqtardyń arasynda tyǵyz baılanys ornatý qajet. Eń bastysy, Investıtsııalyq shtab qajetti sheshimdi der kezinde qabyldaýy kerek.
Investorlarǵa, mysaly, 50 mıllıon dollardan kóp qarjy salýǵa daıyn iri kompanııalarǵa «bir tereze» qaǵıdasymen jan-jaqty qoldaý kórsetken jón. Sonymen qatar jobalardyń iske asyrylýyn qadaǵalaıtyn tıimdi monıtorıng júıesin iske qosý kerek.
Memlekettik organdar paıdasy joq prezentatsııalar men is-sharalar ótkizýmen áýestenbeýge tıis. Mekeme basshylarynyń shetelge jasaǵan árbir issapary naqty nátıje berýge tıis. Sapar qorytyndysy boıynsha Úkimet basshylyǵyna, qajet bolǵan jaǵdaıda, Prezıdentke esep berilýi kerek.
Investıtsııalyq jobalardy iske asyrýǵa qatysty kedergiler, ásirese, aımaqtarda jıi bolyp turady. Ákimder ınvestıtsııa tartýdyń ornyna eski ádetke salyp, bıýdjet qarajatyna senip otyrady. Al aımaqtarǵa baryp, jumys istegisi keletin ınvestor kóptegen tosqaýylǵa tap bolady.
Jergilikti bılik kóp jaǵdaıda eshqandaı áreket jasamaıdy ne bolmasa ınvestordy áýre-sarsańǵa salady. Sonyń kesirinen kásipker jobasyn keıinge shegeredi nemese birjola toqtatýǵa májbúr bolady.
Aımaqqa jeke ınvestıtsııa tartý ákimderdiń eń basty mindetiniń biri bolýy kerek. Jalpy, barlyq memlekettik organ el ekonomıkasyna meılinshe kóbirek ınvestıtsııa tartýǵa basa mán berýge tıis. Bul – negizgi basymdyq, olardyń jumysy da soǵan sáıkes baǵalanýy kerek.
Másele shtat sanyn kóbeıtip, jumys tobyn quryp, jańa tujyrymdama jazýda emes. Bul, eń aldymen, memlekettik apparattyń jumys isteý tásilin ózgertetin naqty reforma. Sony durys túsiný qajet.
Biz jarty jyldyń nátıjesi boıynsha Investıtsııalyq shtabtyń jumysyn qorytyndylaımyz. Árbir mınıstr men ákimniń osy baǵytta atqarǵan jumysyna naqty baǵa beremiz. Talap qatań bolady.
Elimizge aýqymdy ınvestıtsııa tartýdyń taǵy bir mańyzdy sharty – Ulttyq ınfraqurylym jospary. Bul qujat sapaly ázirlenýge tıis. Oıǵa kelgenniń bárin bir qujatqa jınaqtap, sosyn bıýdjetten qarjy bólinbedi dep syltaý aıtý – qolyńnan túk kelmeıtinin moıyndaý degen sóz. Úkimetke Infraqurylym josparyn qaıta qaraýdy tapsyramyn.
Negizgi basymdyqtardy aıqyndap, strategııalyq mańyzy bar jobalarǵa jeke ınvestıtsııa tartý máselesin muqııat oılastyrý kerek. Tek asa qajet bolǵan jaǵdaıda ǵana qarjylaı qoldaý sharalaryn qarastyrǵan jón.
Elden zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi qaıtarý ınvestıtsııanyń taǵy bir qaınar kózi bolýǵa tıis. Men bul sharýanyń baǵyt-baǵdary týraly birneshe ret aıtqan bolatynmyn. Bıznes ókilderimen kezdesýlerde de osy máselege toqtaldym. Ýákiletti qurylymdar jumysty jandandyrýy kerek. Túsken qarajatty elimiz úshin mańyzy zor jobalardy júzege asyrýǵa paıdalaný qajet.
Alaıda ózge de quqyq qorǵaý organdary júgensizdikke jol bermeýge tıis. Taǵy da eskertemin, «shash al dese, bas alyp», asyra siltemeý kerek. Men mundaı jónsiz árekettiń qaı-qaısysyn da qatań aıyptaımyn. Bizdiń basty mindetimiz – kásipkerlerdiń erkindigin shekteý emes, kerisinshe, elimizde bızneske jáne ınvestıtsııaǵa jaıly orta qalyptastyrý. Bul jumystyń áleýmettik ádildikti qamtamasyz etý turǵysynan aıryqsha máni bar. Mańyzdy ekonomıkalyq mindetti oryndaýdy kózdeıtin osy bastamany eshkimniń joqqa shyǵarýyna jol berilmeıdi.
ÚShІNShІ. Memlekettik satyp alý, memleket pen jekemenshik seriktestigi, qurylys salasyn retteý júıesin reformalaý qajet. Bul jumys ınvestıtsııa tartý jáne bıýdjet qarajatyn tıimdi paıdalaný isindegi reformalarmen barynsha úılesip, ony tolyqtyra túsýge tıis.
Qazir Májiliste memlekettik satyp alý týraly zań jobasy qaralyp jatyr. Bul qujatty pysyqtap, jetildirý qajet. Parlament depýtattarynan osyǵan erekshe mán berýdi suraımyn. Eń aldymen, aýdıtorlardyń qyzmetin retteý kerek. Osy oraıda árkimniń zań normalaryn óz qalaýyna qaraı ıkemdep, túsindirýine jol berýge bolmaıdy. Bul – taýar, jumys jáne qyzmet usynýshylarǵa qoıylatyn talaptarǵa da qatysty másele. Olardyń belgilengen merzimdi buzǵany jáne jumysty sapasyz oryndaǵany úshin jaýapkershiligin kúsheıtý qajet. Munyń, ásirese, qurylys salasy úshin mańyzy zor.
Memlekettik satyp alý týraly jańa zań ERS sharttaryn qoldana otyryp, ınfraqurylym jobalaryn tolyq júzege asyrýǵa múmkindik berýge tıis. Bul rette ERS sharttaryn jasaýǵa daıyndyq sharalarynyń merzimi qysqa bolýǵa tıis. Sonda ákimdikter basymdyq berilgen ári shuǵyl júzege asyrylýǵa tıis jobalardy tezdetedi.
Memleket pen jekemenshiktiń seriktestigin damytý úshin biraz sharýa atqaryldy. Biraq nátıjesi áli de mardymsyz. Qazir mundaı jobalar, negizinen, áleýmettik salaǵa engizilip jatyr. Bul saladan kóp tabys túspeıtini belgili. Ashyǵyn aıtqanda, biz nysandardyń qurylysyna bólip tóleý arqyly qarjy quıyp otyrmyz. Memleket úshin mundaı tásil, árıne, tıimsiz. Jalpy, osy saladaǵy normalar men rásimder jeke bızneske salmaq salady ne bolmasa ınvestorǵa óte tıimdi bolǵanymen, memleketke paıda ákelmeıdi. Bir sózben aıtqanda, teńgerimdi, ıaǵnı balansty saqtaý kerek, memleket pen ınvestordyń múddesi birdeı eskerilýi qajet. Biraq bizde memleket pen jekemenshik seriktestigi jeke jobalardy bıýdjetten astyrtyn qarjylandyratyn tásilge aınalyp ketti.
Memleket pen jekemenshik seriktestigi júıesin qaıta qurýǵa qatysty jumys baıaý júrip jatyr. Ázirge naqty nátıje joq. Úkimet osy máseleni retke keltirý qajet.
Eshqandaı jańalyq oılap tabýdyń qajeti joq. Oǵan álemdegi ozyq tájirıbeni paıdalanyp, ýaqyt tezinen ótken tásilderdi usyna alatyn halyqaralyq uıymdardy tartqan jón. Bul máseleni shuǵyl sheshý kerek.
Elimizdi ekonomıkalyq-áleýmettik damytý isinde mańyzdy ról atqaratyn qurylys salasynyń tıimsiz basqarylýy óte ózekti másele bolyp tur. Mysaly, jobalardyń qunyn smetalyq esepter arqyly anyqtaý ádistemesi álemdik standarttarǵa saı emes. Investorlar ýaqytyn, qarajatyn jáne jumysqa degen qulshynysyn joǵaltyp, aqyry qurylysqa ruqsat beretin qujattar kóp talap etilmeıtin elderge ketip qalady. Úkimet halyqaralyq tájirıbeni negizge ala otyryp, ınvestorlar úshin jobalyq-smetalyq qujattardy bekitý tártibin barynsha jeńildetý kerek.
Ózderińizge málim, men osydan bir jarym jyl buryn álemdegi ozyq tájirıbege saı keletin Qala qurylysy týraly kodeks ázirleýdi tapsyrdym. Biraq meniń atyma birqatar sarapshylar men kásipkerlerden ótinishter kelip jatyr. Olardyń aıtyp jatqan shaǵymdary mynadaı: qazirgi Kodekstiń jobasy qoıylǵan talapqa saı kelmeıdi, burynnan bar normalar usynylǵan, jańa tásilder men sheshimder joq. Sondyqtan Kodekstiń jobasyn qaıtadan muqııat qarap, jetildirý qajet.
Qazir qurylys salasynda saraptama jasaýdy memlekettiń ıeligine qaıtarý máselesi qyzý talqylanyp jatyr. Azamattardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý – eń basty mindet. Qurylys sapasyna jasalatyn baqylaýdy mindetti túrde kúsheıtý kerek. Bul – anyq dúnıe. Alaıda memleket osy naryqty túgel ıemdenip almaýy qajet. Shynaıy báseke bolýǵa tıis. Úkimet barlyq taraptyń múddesin eskerýi kerek.
Bul salada úleskerlik qurylysqa, ǵımarattardyń zańsyz ári orynsyz salynýyna, múlik ıeleriniń birlestigin reformalaýǵa qatysty qordalanǵan máseleler bar. Azamattar únemi shaǵymdanyp jatady. Alaıda quzyrly organdar áli kúnge deıin tıisti shara qoldanbaı otyr. Úkimet bul másele boıynsha jyl sońyna deıin naqty sheshim qabyldaýy kerek.
Taǵy bir ózekti másele – sybaılas jemqorlyq. Bul – qurylys salasyn ǵana emes, jalpy ekonomıkany damytýǵa tosqaýyl bolatyn faktor. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy jappaı kúresý qajet. Men bul týraly únemi aıtyp júrmin. Osy baǵytta biraz jumys jasaldy, nátıje de bar. Biraq solaı eken dep, bosańsýǵa bolmaıdy. Jumysty jalǵastyrý qajet. Ásirese, tsıfrlandyrýdy belsendi túrde qoldaný kerek.
Qazir qurylys salasynda birneshe aqparattyq júıe bar. Osyndaı tásilder arqyly bólingen qarajattyń maqsatqa saı jumsalýyn qamtamasyz etý qajet, ıaǵnı barynsha ashyq jáne qatań baqylaý bolýǵa tıis. Bul – óte mańyzdy másele. Sebebi qarjynyń urlanýy, eń aldymen, qurylystyń sapasyna áser etedi jáne bıýdjetke qosymsha salmaq salady.
Aqshaǵa tsıfrlyq teńge arqyly en salý jáne ony qadaǵalaý, basqasha aıtqanda, «aqshany boıaý» bıýdjet qarajatynyń jumsalýyn baqylaıtyn óte mańyzdy tetik bolýy múmkin. Búginde tsıfrlyq valıýtany qoldanýǵa qatysty pılottyq jobalar tıimdi júzege asyrylyp jatyr. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigine Úkimetpen jáne Ulttyq bankpen birlesip, osyndaı jobalardyń aýqymyn keńeıtýdi, onyń ishinde qurylys salasyna barynsha engizýdi tapsyramyn.
TÓRTІNShІ. Ekonomıkany keshendi túrde yryqtandyrý úshin júıeli sharalar qabyldaý qajet. Bul – memlekettiń ekonomıkalyq úderisterge shamadan tys aralasýynan birtindep bas tartýǵa múmkindik beretin óte mańyzdy reforma. Mysaly, otyn-energetıka naryǵyndaǵy baǵany shekten tys retteý munaı óndirisin tómendetip, ónim tapshylyǵyn týyndatty. Úkimet bul jaǵdaıdan tıisti qorytyndy jasady, ahýal birtindep túzelip jatyr.
Sonymen birge uıaly baılanys naryǵynda olqylyqtar kóp. Qyzmet sapasyn áli de jaqsarta túsý kerek. Memlekettiń úlesin birtindep azaıtyp, basy artyq shekteý jáne retteý sharalaryn alyp tastaý qajet. Bular ekonomıkanyń barlyq salasyna qatysty mańyzdy mindetter.
Baqylaýsyz monopolııany, resýrstardy ádiletsiz bólýdi, básekeniń zańsyz tásilderin qoldanýdy túbirimen joıý qajet. Jekeshelendirý tıimdi júrgizilgen jaǵdaıda ǵana ekonomıkanyń barynsha erkin damýyna jol ashylady. Bul másele boıynsha kóptegen jospar jasaldy. Degenmen, «baıaǵy jartas – sol jartas» kúıinde qalyp tur. Sebebi bul jospardyń bári qur tizim retinde ázirlendi. Onda múlikti ıelikten shyǵarý qajettigine taldaý jasalǵan joq, jekeshelendirýdiń naqty sharttary da anyqtalmaǵan.
Jekeshelendiriletin kásiporyndar týraly aqparat qoljetimdi emes. Jekeshelendirý tásilin tańdaý tártibi de tolyq rettelmegen. Bul jaǵdaı sybaılas jemqorlyq qaýpin týyndatady. Úkimetke memlekettik menshik tizilimin qaıta qaraýdy jáne jekeshelendirý úderisiniń ádis-tásilin naqtylaýdy tapsyramyn.
Ulttyq kompanııalardy IPO-ǵa shyǵarý máselesin qaıta qaraý óte mańyzdy. Bul iste negizgi maqsat – memlekettik aktıvterdiń tıimdiligin arttyrý. Korporatıvtik basqarýdyń zamanaýı ádis-tásilderin engizý qajet. Sol arqyly kompanııalardyń barynsha ashyq qyzmet etýin qamtamasyz etýge bolady. Úkimet aldaǵy eki jylda aktsııalarynyń edáýir bóligi IPO-ǵa shyǵarylatyn iri nysandardyń naqty tizimin jasaýǵa tıis.
Taǵy bir mańyzdy másele. Kvazımemlekettik sektorda aýqymdy reforma jasaý qajet. Qaı jerde memlekettiń úlesi saqtalýy kerek, qaı tusta básekeni damytý qajet degen máseleni birjola sheship alǵan jón. Ásirese, «Samuryq-Qazyna» qoryna kiretin kompanııalarda memlekettiń úlesi basym. Sondyqtan jumysty solardan bastaý kerek. Qordy túbegeıli saýyqtyrý úshin júıeli ári tyń sharalar qajet. Negizgi maqsat – ınvestorlarmen birlese otyryp, iri jobalardy keńinen júzege asyrý arqyly Qordyń ekonomıkalyq qunyn arttyrý.
Úkimetke bir aı ishinde Strategııalyq josparlaý jáne reformalar, Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttikterimen birlese otyryp, Ekonomıkany yryqtandyrý (lıberalızatsııa) týraly Jarlyqty ázirleýdi tapsyramyn. Qujatta úsh baǵytqa basa mán berilýi kerek: naryqtaǵy básekeni arttyrý, jekeshelendirýdi tıimdi júrgizý jáne kvazımemlekettik sektordy reformalaý máseleleri.
BESІNShІ. Elimizdegi óndiristiń damýyna tyń serpin berý qajet. Barshaǵa túsinikti jáne tıimdi ındýstrııa saıasatyn júrgizý úshin byltyr jeke mınıstrlik quryldy. Sodan beri biraz ýaqyt ótti, endi jumystyń nátıjesin kórsetý kerek. Mınıstrlik salanyń damý baǵdaryn anyqtap, ınvestorlarǵa jol kórsetýi kerek. Ozyq tehnologııany qoldanatyn jańa óndirister ashý qajet. Alaıda naqty sharalar men ádis-tásilder daıyn emes. Óndiristiń damýyna serpin beretin jobalardyń tizimi bar, degenmen, bul jumys ta tolyq aıaqtalmaǵan.
Bul óndirister ekonomıka qurylymyn ózgertýge, elimizdiń myqty ónerkásiptik negizin qalaýǵa jáne tehnologııalyq ósimdi qamtamasyz etýge tıis. Ázirge munyń eshqaısysy iske asqan joq. Kóptegen jobany qarjylandyrý kózderi aıqyndalǵan joq.
Memleket bolashaqta elimizdiń ekonomıkalyq órkendeýine negiz bolatyn aýqymdy ári ınnovatsııalyq jobalardy birinshi kezekte qoldaýy qajet. Osy tusta jumys istep turǵan óndiristerdi jańǵyrtýmen qatar, elimiz úshin múlde jańa óndiris oryndaryn ashýǵa basa mán berý kerek.
Úkimet halyqaralyq qarjy ınstıtýttarymen, transulttyq korporatsııalarmen jáne otandyq kásipkerlermen aradaǵy syndarly dıalogty nyǵaıta túsýi qajet. Jalpy, elimizdiń bolashaqtaǵy ındýstrııalyq kelbeti qandaı bolady, qandaı kásiporyndar mańyzdy ról atqarady degen saýaldarǵa jaýap bolýǵa tıis. ıAǵnı, ýaqyttyń talabyna saı belsendi jumys isteý kerek.
Kelesi mańyzdy mindet bul – qazirgi óndiris oryndaryn túbegeıli jańǵyrtý máselesi. Bul jumysty, eń aldymen, ábden tozǵan metallýrgııa kombınattarynan bastaý kerek. Óıtkeni ondaǵy jaǵdaı óte nashar deýge bolady. Sebep – bárimizge belgili. Óndiristi damytýǵa jáne jańǵyrtýǵa qajetti ınvestıtsııa salynbaıdy. Sonyń saldarynan daıyn ónimniń qosylǵan quny tómendeıdi, sapaly jumys oryndary azaıady.
Budan bólek, óndiristiń tehnıkalyq jaǵdaıyna da qatań baqylaý jasap otyrý qajet. Keıbir ınvestor tapqan tabysyn tek qaltaǵa basqandy jón kóredi. Eńbek qaýipsizdigi, ekologııa, óndiristi jańǵyrtý sııaqty mańyzdy máselelerge múlde nazar aýdarylmaıdy. Mundaı jaǵdaıǵa bárimiz kýá boldyq. Sondyqtan meniń tapsyrmammen Qaraǵandy kombınaty ulttyq ınvestorǵa berildi. Oǵan berilýiniń basty sebebi – ınvestordyń kásiporyndy keshendi túrde jańǵyrtamyn degen nıetiniń bolýy. Óndiristiń jumysyn toqtatpaý jáne apatty jaǵdaıǵa jol bermeý úshin ken ornyn dereý qalpyna keltirý, óndiristik qaýipsizdikti kúsheıtý, materıaldyq-tehnıkalyq bazany jańartý kerek.
Sondaı-aq jańa óndirister ashyp, qosylǵan quny joǵary taýarlar shyǵarý úshin aýqymdy ınvestıtsııa tartqan jón. Joǵary tehnologııamen sapaly qurysh quıý tásilin meńgerý kerek. Mundaı ónimder kólik jasaý ónerkásibine jáne basqa da salalarǵa qajet. Aldaǵy bes jylda kásiporyn óndiris qarqynyn barynsha arttyryp, TMD-da kósh bastap turǵan metallýrgııa kombınattarynyń qataryna qaıta qosylýy kerek.
Kelesi mańyzdy mindet. Indýstrııa salasynda myqty orta kásipkerlikti qalyptastyrý qajet. Men osy máseleni birneshe ret kóterdim. Alaıda áli kúnge deıin júıeli jumys jospary jasalǵan joq. Qandaı basymdyqtar bolýy kerek, kásipkerlerge qandaı qoldaý kórsetiledi degen suraqtardyń jaýaby ázirge belgisiz.
Jalpy, elimizde zamanǵa saı jańa óndirister ashýǵa múmkindik jetedi. Mysaly, iri munaı-gaz jáne taý-ken kompanııalary jer qoınaýyn ıgerý kezinde ozyq tehnologııany paıdalana otyryp, ulttyq ekonomıkanyń qurylymyn ózgertýge tıis.
Elimizde jol jáne qurylys tehnıkasyn, energetıka salasyna, sýarý júıesine qajetti qural-jabdyqtar men basqa da kóptegen daıyn ónim shyǵarýǵa bolady. Mundaı óndiristerdi qazirden bastap qolǵa almasaq, qural-jabdyq ımportyna tolyq táýeldi bolyp qalýymyz ábden múmkin. Sondyqtan ındýstrııalyq saıasat ınfraqurylymdy jańǵyrtý jáne mıneraldy-shıkizat keshenin damytý josparyna saı júrgizilýi óte mańyzdy.
Osy oraıda elimiz mashına jasaý salasynda birshama tabysqa jetti. Endi avtokólik qurastyrýdyń anaǵurlym kúrdeli deńgeıine birtindep kóshý kerek.
Elimizde óńdeý ónerkásibiniń basqa da bolashaǵy zor salalaryn damytqan jón. Sondaı-aq ishki naryqtyń suranysyn tolyq ótegennen keıin bıznesti eksportqa shyǵýǵa baǵyttaý qajet. Mundaı qadam kásipkerlerimizdiń básekege qabileti joǵary ekenin kórsetetin bolady.
Naqty sektordy uzaq merzimge arnalǵan qarjymen qamtamasyz etý – ónerkásip salasyn qarqyndy damytýdyń negizgi sharty. Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń aktıvterin tıimdi paıdalaný – osy máseleni sheshýdiń bir amaly. Bul rette, árıne, mindetti túrde zeınetaqy jınaǵynyń saqtalýyn qamtamasyz etý kerek. Sondyqtan ekonomıkany ártaraptandyrýǵa jáne ındýstrııalandyrýǵa yqpal etetin jobalardy muqııat irikteý qajet. Ekonomıkalyq aınalymǵa túsetin zeınetaqy aktıvterin tek qana naryq talaptaryna saı qoldaný kerek. Bul máselede salymshylar aldyndaǵy jaýapkershilik óte joǵary. Qajet bolsa, Úkimet biryńǵaı zeınetaqy salymdary esebinen júzege asyrylatyn jobalardyń paıyzdyq ósimin sýbsıdııalaýǵa tıis. Osy mańyzdy jumysqa kvazımemlekettik qurylymdar sııaqty deldaldardy qoldan jasaýdyń qajeti joq. Mundaı jaǵdaı buryn talaı ret bolǵan. Bul iske tıisti saraptama jasaı alatyn jáne qajetti ınfraqurylymy bar ekinshi deńgeıdegi bankterdi belsendi túrde tartý kerek.
Bankterdi ekonomıkanyń naqty sektoryna qarjy quıýǵa yntalandyrý kerek. Úkimet pen Ulttyq bank ózara tyǵyz yntymaqtasyp, bul jumysty birlese júrgizýge tıis. Jalpy, Ulttyq bank ınflıatsııa úderisi men ekonomıkanyń ósimin baqylap otyrýdy kózdeıtin tıimdi jalpymemlekettik saıasatty ustanýy kerek.
ALTYNShY. Agroónerkásip keshenin damytý jáne sý resýrstaryn únemdep paıdalaný óte mańyzdy.
Aýyl sharýashylyǵynyń damýyn tejep turǵan kedergilerdi bárimiz bilemiz. Basty túıtkil – jyldar boıy qajetti qarjynyń jetkilikti bólinbeýi. Investıtsııanyń tapshylyǵy tehnıkanyń tozýyna, eginniń bitik jáne eńbektiń ónimdi bolmaýyna ákep soqtyrady. Sondyqtan aýyl sharýashylyǵyna bólinetin qarjyny barynsha, tipti, múmkindik bolsa, eki ese arttyrý qajet. Oǵan bıýdjetten ǵana emes, basqa da qarjy kózderinen, sonyń ishinde ekinshi deńgeıdegi bankterden qarajat tartqan jón.
Kóktemgi egis naýqanyna jáne kúzgi jıyn-teringe jeńildikpen beriletin nesıeni 1,5 trıllıon teńgege deıin arttyrý kerek. Al ınvestıtsııalyq jobalarǵa bólinetin jeńildetilgen nesıeni 800 mıllıard teńgege jetkizý qajet. Jeńildikpen lızıng berýge jyl saıyn keminde 450 mıllıard teńge bólinýge tıis. Sonda ár jyl saıyn aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń 10 paıyzy jańaryp otyrady. Bul sharalar aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimin 2 ese arttyrýǵa jol ashady.
Sondaı-aq mıneraldy tyńaıtqysh sebýdi ǵylymı negizi bar qajettiliktiń tym bolmaǵanda jartysyna jetkizýge múmkindik beredi. Bir gektar jerden 10 tsentner ónim alý – elimiz úshin maqtanatyn kórsetkish emes. Demek Qazaqstandaǵy kásiporyndarda sapaly tyńaıtqyshtar óndirilgenimen, agrohımııa salasynda múlde jumys istelmeıdi.
Men byltyrǵy Joldaýymda osy salaǵa qatysty naqty tapsyrma berdim. Úsh jyl ishinde agroónerkásip salasyndaǵy óńdelgen ónimniń úlesin 70 paıyzǵa jetkizý týraly mindet qoıyldy. Bul baǵytta aýyz toltyryp aıtarlyqtaı jumys jasalyp jatqan joq. Qazirgi tańda tek shıkizat óndirisine ǵana senip otyrýǵa bolmaıdy.
Aýyl sharýashylyǵy ónimin óńdeýmen belsendi túrde aınalysý kerek. Úkimet osy máselege aıryqsha nazar aýdarýǵa tıis. Aýyl sharýashylyǵymen shuǵyldanam deýshilerdiń sanyn meılinshe kóbeıtý kerek. Daqyl túrin kóbeıtip, eginniń shyǵymyn arttyryp jatqan dıqandarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetken jón.
Sondaı-aq biryńǵaı jer salyǵyn qoldaný máselesin qaıta qarastyrý qajet. Sebebi, is júzine kelgende, biraz túıtkil bar. Negizgi talap – salyq tóleýdi jeńildetý ǵana emes. Eń bastysy, sharýalar jerdi tıimdi paıdalanyp, barynsha mol ónim berýge umtylýy kerek.
Memlekettik qoldaý sharalaryn «bir tereze» qaǵıdasymen júzege asyrý qajet, ıaǵnı salalyq qarjy ınstıtýttarynyń qyzmetin bir jerge biriktirgen jón.
Agrarlyq nesıe korporatsııasynyń áleýetin arttyryp, oǵan ákimdikterdiń aýyl sharýashylyǵyn sýbsıdııalaý quzyretin berý qajet. Ol úshin agroónerkásip kesheni sýbektilerine jeńildetilgen nesıe jáne sýbsıdııa berý qyzmetterin biryńǵaı tsıfrlyq platformaǵa biriktirý kerek.
Jalpy, agroónerkásip keshenine aýqymdy reforma jasalýǵa tıis. Naqty aıtqanda, jańa tehnologııalardy engizip, jerdi jáne basqa resýrstardy utymdy paıdalanyp, jeńildikter men sýbsıdııalardyń tıimdiligin arttyrý qajet. Munyń bári, túptep kelgende, aýyl sharýashylyǵyndaǵy eńbek ónimdiligin arttyrady, ıaǵnı naqty nátıje beredi.
Sý resýrstarynyń qoljetimdi bolýy – agroónerkásip kesheniniń turaqty damýyna tikeleı yqpal etetin mańyzdy faktor. Byltyr Jambyl oblysynyń dıqandary sý tapshylyǵynan qatty zardap shekti. Bıyl da qurǵaqshylyq bolýy múmkin. Arnaıy qurylǵan Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrliginiń jumysy ázirge oıdaǵydaı nátıje bergen joq. Al kórshi memleketter sý tapshylyǵyn joıý úshin naqty maqsat qoıyp, belsendi jumys istep jatyr.
Al bizde bolsa, sý resýrstaryn basqarý júıesin damytý tujyrymdamasy tek jaqynda ǵana qabyldandy. Bul qujat tym uzaq talqylandy. Ashyǵyn aıtý kerek, jaǵdaı óte kúrdeli. Mysaly, elimizdegi sýarmaly jerdiń 13 paıyzynda ǵana sý únemdeý tehnologııasy bar. Ásirese, Túrkistan jáne Qyzylorda oblystaryndaǵy jaǵdaı múshkil, qurǵaqshylyq qaýpi asa joǵary. Soǵan qaramastan, osy aımaqtarda tıisti jumys júrgizilip jatqan joq. Sondyqtan sýdy kóp qajet etetin daqyldardy azaıtyp, qurǵaqshylyqqa tózimdi daqyldardy kóbeıtý kerek, sý únemdeıtin tehnologııany engizý qajet. Ahýaldy jaqsartý úshin batyl áreket jasaý kerek.
Eń aldymen, sý únemdeý tehnologııasyn keń aýqymda engizgen jón. Shyny kerek, biz sýdy tym orynsyz jumsaımyz. «Sýdyń da suraýy bar». Búkil el bolyp sýdy únemdep paıdalaný mádenıetin qalyptastyrýymyz kerek. Kórshi memleketterdiń tájirıbesin zerttep, tıimdi tustaryn alý qajet. Eldi sýmen qamtamasyz etý – asa mańyzdy mindet, ulttyq qaýipsizdik máselesi deýge bolady. Ónerkásipte, agrosektorda, kommýnaldyq sharýashylyqta, jalpy, barlyq salada sýdy tıimdi paıdalaný máselesine erekshe mán berý qajet.
JETІNShІ. Kommýnaldyq-energetıkalyq sektordy jańǵyrtý jumystaryn jedeldetý kerek.
Eldi mekenderdiń tynys-tirshiligine qajetti barlyq júıe úzdiksiz jumys isteýin qamtamasyz etý mańyzdy. Bul – Úkimet pen ákimdikterdiń negizgi mindetiniń biri. Alaıda jyl saıyn jylytý maýsymynda sol bir problemalar qaıtalana beredi. Memlekettik organdar qatelikter men olqylyqtardan sabaq almaıdy. Sonyń kesirinen osy sala qazirgi múshkil halge jetip otyr.
Almatydaǵy ekinshi jylý elektr ortalyǵyndaǵy bý-gaz qondyrǵysynyń qurylysy sozylyp ketti. Ekibastuzdaǵy birinshi GRES-tiń energoblogyn qalpyna keltire almaı júrgenimizge on jyldan asty (2012 jyldan beri). Sondaı-aq Ekibastuzdaǵy ekinshi GRES-ti keńeıtý jáne kúrdeli jóndeý jobasy ýaqtyly júzege asyrylmaı jatyr. Úkimet, eń aldymen, bıyl apatty jaǵdaıdaǵy 19 jylý ortalyǵyn jańǵyrtý jumystaryn aıaqtaýǵa tıis. Sonymen qatar qýaty 700 megavattan asatyn qosymsha qýat kózimen qamtamasyz etý kerek. Belgilengen merzimdi shegerýge bolmaıdy.
Jalpy, elimiz elektr, jylý, sý óndirý jáne jetkizý qýatynyń tapshylyǵyn sezinip otyrǵany jasyryn emes. Balqash jylý elektr ortalyǵy qurylysynyń aıaqtalmaı qalýy, tabıǵı monopolııa sýbektileriniń ashyq jumys istemeýi, sondaı-aq tarıfterdiń ósimin qoldan tejeý – osynyń bári kezinde jiberilgen irili-usaqty qatelikterdiń saldary. Salaǵa túbegeıli reforma júrgizgen jón. Ol úshin júıeli jumys atqarý qajet.
Eń aldymen, tarıfter uzaq merzimge belgilenýi kerek. Bul mejeli ýaqyt ishinde salynǵan ınvestıtsııany aqtap, ınfraqurylym nysandaryn tıisti qalypta saqtaýǵa múmkindik beredi. Tabıǵı monopolııa sýbektilerine tarıfti belgili bir tabys normasyna saı eseptep, bekitýge ruqsat berý qajet.
Tıimdi baqylaý júrgizý asa mańyzdy. Muny osy saladaǵy búkil úderisti tolyq tsıfrlandyrý arqyly ǵana qamtamasyz etýge bolady. Resýrstardy esepteý jáne derekterdi onlaın rejımde berý júıesin engizý kerek. Tarıfterdi ósirý tutynýshylarǵa ataýly sýbsıdııa berý isimen qatar júrýge tıis. Bul úderisti barynsha jeńildetip, avtomattandyrǵan jón. Úkimet eldiń kommýnaldyq-energetıkalyq ınfraqurylym nysandaryn qaıta qalpyna keltirip, damytý úshin naqty keshendi sharalar ázirleýi kerek.
Sonymen qatar ákimder qalalardy abattandyrý jumystaryn belsendi qolǵa alyp, onyń lastanýyna jol bermeýi qajet. Eń aldymen, iri qalalarda qatty turmystyq qaldyqtardy qaıta óńdeıtin zaýyttar salý kerek. Ol úshin ınvestor tartý mańyzdy. Sondaı-aq qalalardy kógaldandyrý isimen aınalysý qajet. Qazir bul jumys oıdaǵydaı júrgizilmeı jatyr.
Elektr qýaty, jylý, sý, jalpy tıimdi kommýnaldyq sharýashylyq – basty ıgiligimiz. Onyń qoljetimdi bolýy halyqtyń turmys sapasyna tikeleı áser etedi. Bul – saladaǵy qordalanǵan barlyq máseleni kezeń-kezeńimen sheshýge múmkindik beretin mańyzdy ári keshendi reforma.
SEGІZІNShІ. Elimizdiń kólik-logıstıkalyq áleýetin arttyrý úshin belsendi jumys isteý qajet. Qazaqstandy Eýrazııanyń tolyqqandy kólik-logıstıkalyq jáne tranzıttik habyna aınaldyrý – aldymyzda turǵan strategııalyq mindet. Osy mindetti iske asyrý úshin Kólik mınıstrligi quryldy. Sondyqtan mınıstrlik osy saladaǵy ózekti máseleler boıynsha shuǵyl jáne tıimdi sheshimder qabyldaýy kerek. Naqty nátıje kútemin.
Bıyl birinshi jartyjyldyqta temirjol salasyndaǵy ózekti máselelerdi sheshý joldaryn qamtıtyn Baǵdarlamalyq qujatty qabyldaý qajet. Másele az emes. Atap aıtqanda, vagondardy jańartý jumysyn tezdetý kerek. Konteınerlerdiń tapshylyǵyn joıý qajet.
Magıstraldy jelilerdi keńeıtýge qatysty barlyq jobalardy júzege asyrý qajet (2028 jylǵa qaraı 1,3 myń shaqyrym). Jalpy, temirjol salasyn qarqyndy túrde tsıfrlandyrý kerek. Bul qadam onyń tıimdiligi men ónimdiligin edáýir arttyrýǵa, bıýdjet qarajatyn únemdeýge múmkindik beredi.
Kelesi – avtojol máselesi. Elimiz úshin aıryqsha mańyzdy «Astana – Balqash – Almaty» tas joly áli kúnge deıin jóndelip bitken joq. Qurylys 2017 jyldan beri júrip jatyr. Respýblıkalyq mańyzy bar «Atyraý – Astrahan», «Aqtóbe – Qandyaǵash», «Taldyqorǵan – Óskemen» joldarynyń jóndelip jatqanyna 5 jyldan asty. Bıyl osy jumystar birjola aıaqtalýǵa tıis. Bul jerde birneshe máseleni eskerý qajet. Qalyptasqan tájirıbege qarasaq, respýblıkalyq mańyzy bar joldardyń tenderin kóp jaǵdaıda tek shetel kompanııalary utyp alady. Mundaı jobalarǵa qolynan is keletin, tıisti tehnıkamen jabdyqtalǵan óz kásiporyndarymyzdy tartý kerek.
Sonymen qatar, jol qurylysyna qajetti tehnıkany elimizde shyǵarý joldaryn damytyp, ózimizdiń daıyn ónimdi paıdalaný kerek. Jalpy, jol máselesine kelgende bir ǵana maqsat bolýǵa tıis. Respýblıkalyq nemese aımaqtyq jol bolsyn, elimizdegi joldyń bári sapaly bolýy kerek. Ázirge jaǵdaı máz emes.
TOǴYZYNShY. Ekonomıkany tsıfrlandyrý isin jalǵastyrý jáne jasandy ıntellekt tehnologııasyn keńinen qoldaný asa mańyzdy.
Biz memlekettik jáne qarjy qyzmetterin tsıfrlandyrý isinde aıtarlyqtaı tabysqa qol jetkizdik. Máselen, 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha qolma-qol aqshasyz tólem úlesi 88 paıyzǵa jetti. 2020 jylǵa deıin bul kórsetkish 50 paıyzdan aspaǵan edi. Nebári tórt jyldyń ishinde Qazaqstanda qarjy tehnologııasy qarqyndy damydy. Bul jetistik ekonomıkanyń basqa salalaryna da úlgi bolýǵa tıis. Olardy da tsıfrlandyrý isin qolǵa alatyn kez keldi.
Ár mınıstrlikte óz salasyna tsıfrlyq ózgeris jasaý kartasy bolýy qajet (Sıngapýr tájirıbesi boıynsha). Mundaı kartada mınıstrlikterge qarasty salalarǵa aldaǵy bes jyl ishinde qandaı tehnologııanyń jappaı engiziletini týraly kózqaras tolyq kórinis tabýǵa tıis.
Jasandy ıntellektini damytýǵa basa nazar aýdarý qajet. Sarapshylardyń baǵalaýynsha, 2026 jylǵa qaraı álemdegi kásiporyndardyń 80 paıyzdan astamy jasandy ıntellekt quraldaryn qoldanady (búginde bul kórsetkish 5 paıyzǵa da jetpeıdi).
Medıtsına, bilim berý, kreatıvti ındýstrııa salalarynda jahandyq ózgerister bolyp jatyr. Biz buǵan qazirdiń ózinde kýá bolyp otyrmyz. Naqty aıtqanda, jasandy ıntellekti arqyly biz ekonomıkamyzdy qarqyndy túrde damytamyz, sondaı-aq elimizde eń úzdik ınnovatsııalardy qoldanamyz. Ol úshin jumysty túbirinen bastaýymyz kerek, ıaǵnı ınstıtýtsıonaldyq orta qalyptastyrý kerek.
Jasandy ıntellektiniń negizgi arqaýy – málimetter (nemese derekter). Alaıda bul jerde máseleniń eki jaǵy bar ekenin eskerý qajet, bir jaǵynan, málimetter kópke qoljetimdi bolýy kerek, ekinshi jaǵynan, qaýipsizdik, jeke málimetterge qol suqpaý, málimetterdiń sapaly bolýyn qamtamasyz etý máselesi bar.
Úkimet 87 memlekettik málimetter bazasynan quralatyn derekqor qalyptastyrdy. Alaıda jasandy ıntellektiniń ozyq úlgilerin jasaý úshin munyń ózi azdyq etedi. Sondyqtan memlekettik jáne kommertsııalyq sektordaǵy ıesi naqtylanbaǵan derekterdi jınaqtaı bergen jón.
Sondaı-aq derekterdi basqarý júıesiniń biryńǵaı arhıtektýrasyn engizgen durys. Biz qýaty kúshti sýperkompıýter qurýǵa kiristik. Ol ǵalymdarǵa ǵana emes, sonymen qatar bizdiń naryqta jumys isteıtin túrli kompanııalarǵa da qoljetimdi bolady. Bul qadam «aýqymdy derekterdi» keńinen qoldanýǵa tyń serpin beretinine senimdimin.
Sońǵy jyldary ǵylym salasyna bólinetin qarjy aıtarlyqtaı kóbeıdi. Sonyń arqasynda mınıstrlikter zertteý ınstıtýttarymen birlese otyryp, jasandy ıntellektini óz salasynda qoldanýǵa múmkindik beretin jobalardy usyna alady. Árıne, eń aldymen, bilikti kadrlar qajet. Úkimet osy sala boıynsha ozyq bilim berý baǵdarlamalaryn ázirleýge tıis.
Budan bólek, sheteldiń belgili mamandaryn tartý úshin Digital Nomad Residency arnaıy baǵdarlamasyn iske qosý kerek. ıAǵnı, elimizdi álemdegi «tsıfrlyq kóshpendilerdiń ordasyna» aınaldyrýymyz qajet. Bir sózben aıtqanda, zamannyń aǵymynan qalmaý kerek.
Tsıfrlyq tehnologııany neǵurlym jedel ári tıimdi paıdalansaq, damý qarqynymyz da soǵurlym tabysty bolmaq.
ONYNShY. Áleýmettik salaǵa aıryqsha nazar aýdarǵan jón. Reforma júrgizgen kezde áleýmettik kómektiń kimge jáne qalaı beriletinin túgel qaıta qaraý qajet. ıAǵnı, bólingen qarjyny barynsha tıimdi jumsap, ony shyn máninde kómekke muqtaj adamǵa berý kerek.
Qazirgi tańda tórt jarym mıllıonǵa jýyq adam memleketten áleýmettik kómek alady. Bul – shamamen elimizdiń árbir besinshi turǵyny degen sóz. Basym kópshiligi – eńbekke jaramdy azamattar. Halyqqa áleýmettik kómek beremiz dep, biz, shyny kerek, qoǵamda masyldyq psıhologııaǵa jol berdik. Órkenıetti el bolamyz desek, mundaı jaǵymsyz úderiske tosqaýyl qoıýymyz kerek.
Turatyn úıi, tipti, astynda qymbat kóligi bar azamattarǵa emes, kómekke zárý adamdarǵa kómek berilýi qajet. Jalpy, azamattarǵa áleýmettik qoldaý kórsetý júıesin qaıta qaraǵan jón. Sebebi memleketten kómek alý úshin tabysyn ádeıi azaıtyp kórsetetin adamdar bar. Áleýmettik kómekti kimge berý qajettigi adamnyń kirisine emes, shyǵysyna qarap anyqtalýǵa tıis. Bul máselede bir naqty sheshim qabyldaý qajet.
Azamattardy eńbekpen qamtý – halyqty áleýmettik turǵydan qorǵaýdyń mańyzdy baǵyty. Qazir Eńbekpen qamtý ortalyqtary jańǵyrtylyp jatyr. Osy jumysty ýaqtyly aıaqtaý qajet. Olarǵa naqty nátıjesine qaraı, ıaǵnı jumysqa ornalasqan adam sanyna baılanysty aqy tólegen jón. Úkimet barlyq amal-tásildi zerdelep, halyqqa áleýmettik kómek kórsetýdiń jańa keshendi úlgisin usynýy kerek.
Taǵy bir mańyzdy mindet. Elimizdiń barlyq azamatyna birdeı jaǵdaı jasap, shyn máninde, kómekke muqtaj adamdarǵa járdem berý – áleýmettik memlekettiń basty mindeti. Qazir memleket bıýdjetiniń jartysynan kóbi áleýmettik salaǵa bólinip jatyr.
Sońǵy jyldary áleýmettik saladaǵy ınfraqurylymdy damytý úshin biraz jumys atqaryldy. Áleýmettik sala mamandarynyń, ásirese, pedagogter men medıtsına qyzmetkerleriniń bedelin arttyrýǵa basa mán berildi. Endi azamattarǵa kórsetiletin qyzmettiń sapasyn jaqsartý qajet. Bul – eń aldymen, densaýlyq saqtaý salasyna qatysty másele.
Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń iske qosylǵanyna bes jyl boldy. Sodan beri bul salanyń bıýdjeti 2 ese artty. Bıyl 2,6 trıllıon teńge bólinedi. Alaıda medıtsınalyq kómektiń sapasy aıtarlyqtaı jaqsardy dep aıtýǵa bolmaıdy. Kóptegen qyzmet áli de qoljetimdi emes.
Budan bólek, kóp jaǵdaıda resýrstar tıimsiz jumsalady. Sonyń saldarynan bul salaǵa qosymsha qarjy bólip, bıýdjetke salmaq salýǵa týra keledi. Úkimet medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń qyzmetin qatań baqylaýǵa alýy kerek. Bul júıe qarapaıym ári túsinikti bolýǵa tıis.
Medıtsınalyq kómektiń biryńǵaı toptamasyn qalyptastyrý qajet. Memleket kepildik beretin medıtsınalyq qyzmet onyń bazalyq bóligi bolýǵa tıis. Kelesi bóligi jumys berýshiler men azamattardyń jarnalarynan quralatyn saqtandyrý qarajaty esebinen jasaqtalýy kerek.
Jergilikti atqarýshy organdardyń jaýapkershiligin arttyrǵan jón. Áleýmettik jaǵynan osal toptaǵy keıbir azamattar úshin medıtsınalyq saqtandyrý júıesine aýdarylatyn tólemder jergilikti bıýdjetten bólinýge tıis.
Sonymen qatar medıtsına ınfraqurylymyn damytý – óte mańyzdy mindet. «Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasy boıynsha 655 nysan salý josparlanǵan edi. Іs júzinde onyń tek 85-i ashylǵan. Munyń bári jumystyń tıimsiz júrgizilip jatqanyn kórsetedi.
Jobalyq-smetalyq qujattar tym baıaý ázirlendi, qurylys uzaqqa sozyldy nemese nysandardyń quny qymbattap ketti degen sebepter aıtylyp júr. Munyń qaı-qaısysy da – qur syltaý. Basqa sebebi joq dep oılaımyn. Qajet bolsa, mınıstr de, ákim de kez kelgen máseleni shuǵyl sheshe alady. Demek sondaı nıet bolmaı tur degen sóz.
Sondaı-aq «Jaıly mektep» ulttyq jobasymen jańa formattaǵy 369 mektep salý josparlanǵan. Munda tehnıkalyq qujattar der kezinde ázirlenbegen, jer de ýaqytyly bólinbegen. Oǵan qosa otandyq óndirýshilerdiń kóbi jańa mektepterdiń qurylysyna qatysa almaıtynyn aıtyp, shaǵymdanyp júr. Úkimetke, ákimderge jáne «Samuryq-Qazyna» qoryna ulttyq jobalardy júzege asyrýǵa kedergi bolyp jatqan barlyq máseleni dereý sheshýdi tapsyramyn.
Qurmetti jıynǵa qatysýshylar!
Jalpy, ótken jyl elimiz úshin tabysty boldy dep aıtýǵa bolady. Árıne, sheshimin tappaǵan ózekti máseleler áli de bar. Sondyqtan elimizdiń sapaly damýy úshin tıisti sheshimderdi qabyldaýymyz qajet.
Biz aldaǵy ýaqytta jańa ekonomıkalyq baǵdarmen júremiz desek, Úkimet jáne ákimder jumys isteý tásilin túbegeıli ózgertýge tıis. Ulttyq ekonomıkany órkendetý úshin jańa ıdeıalar jáne uzaq merzimge arnalǵan júıeli ustanym qajet. Biz elimizdiń damý qarqynyn kúsheıtýimiz kerek. Ekonomıkany ártaraptandyryp, shetelden kóbirek ınvestıtsııa tartý qajet.
Úkimettiń basty mindetteriniń biri – ekonomıkalyq qyzmet sýbektileriniń bárine birdeı jaǵdaı jasaý. Ekonomıkaǵa jańa serpin berý úshin Úkimet kásipkerlermen, ınvestorlarmen tolyqqandy seriktes retinde tyǵyz baılanysta jumys isteýi qajet.
Memlekettik apparat barynsha tıimdi jáne úılesimdi jumys isteýi kerek. Qaǵazbastylyq, kózboıaýshylyq degendi doǵarý qajet. Osyndaı jaǵymsyz úderisterdiń kesirinen jurttyń reformaǵa jáne Ádiletti Qazaqstanǵa degen senimi azaıady.
Joǵarydan tapsyrma berilgenin, azamattardan aryz túskenin nemese jaǵdaıdyń nasharlap ketkenin kútip otyrmaý kerek. Bastama kóterip, derbes jumys isteı bilý qajet.
Qazir búkil álem asa kúrdeli tarıhı kezeńde ómir súrip jatyr. Osyndaı kezeńde memleketterdiń kópjyldyq damý baǵdary aıqyndalady. Sondyqtan biz ýaqyt talabyna saı bolyp, jyldam ári batyl qımyldaýymyz kerek. Jalań sózge ýaqyt ketirmeı, naqty áreket jasap, saıası jaýapkershilik tanytý qajet.
Dál qazirgi kezeńde árbir kúnniń qadirin durys túsinip, qolda bar múmkindikti durys paıdalanýymyz kerek. Áıtpese, jahandyq básekege ilesý qıyn bolady. Tabysqa jetý úshin memleket pen qoǵam ortaq múdde jolynda árdaıym birge bolýy kerek. Biz órkenıetti ult retinde tek jarqyn bolashaqqa umtylyp, tek alǵa qaraı qadam basýymyz qajet.
Qazir Úkimet aıryqsha quzyretke ıe boldy. Osy múmkindikti durys paıdalaný kerek. Shuǵyl túrde tıisti sheshimderdi qabyldaý qajet.
Men búgin birqatar mańyzdy máselege toqtaldym. Árıne, basqa da ózekti máseleler bar. Úkimettiń aldynda turǵan mindetter – óte mańyzdy. Dereý jumysqa kirisý kerek. Túptep kelgende, ekonomıkanyń ár salasynda túbegeıli reformalar jasalýǵa tıis.
Jumystaryńyz tabysty bolsyn!