Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «ShYU plıýs» sammıtinde sóz sóıledi
Qasym-Jomart Toqaev jıynǵa qatysýshylar aldynda sóılegen sózinde Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń halyqaralyq arenadaǵy róline aıryqsha toqtaldy.
– Búginde álem buryn-sońdy bolmaǵan geosaıası qaıshylyqtar men qaqtyǵystardyń kúsheıýine baılanysty týyndaǵan kúrdeli synaqtarmen betpe-bet kelip otyr. Halyqaralyq qaýipsizdiktiń arhıtektýrasyna qaýip tónip tur. Tutas adamzat úshin onyń zardaby aýyr bolýy múmkin. Osyndaı syn saǵatta bizge óńirlik jáne jahandyq deńgeıdegi ujymdyq kúsh-jiger arqyly beıbitshilikti, turaqtylyq pen qaýipsizdikti nyǵaıtý úshin orasan zor jaýapkershilik júktelip otyr. Shanhaı yntymaqtastyq uıymy óz bedelimen, eleýli ekonomıkalyq jáne adamı resýrstarymen turaqty damý maqsattaryna qol jetkizip, zamanaýı syn-qaterlerdi eńserý úshin tıimdi sheshimder ázirleı alady. Qazaqstannyń ShYU-ǵa tóraǵalyǵy kezinde kótergen «Kópjaqty dıalogty nyǵaıtý – ornyqty beıbitshilik pen damýǵa umtylý» atty urany ortaq mıssııamyzdyń mán-mańyzyn aıqyn kórsetedi, – dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaev beıbit jáne úılesimdi damý máselesin ilgeriletýdi ShYU aıasyndaǵy kópjaqty yntymaqtastyqtyń basty mindeti retinde atap ótti.
– Ujymdyq kúsh-jiger men parasatty dıplomatııa arqyly ǵana álemdegi basty qaıshylyqtardyń túıinin tarqatyp, dúnıejúzinde uzaqmerzimdi turaqtylyqty qamtamasyz etýge bolady. Men buǵan senimdimin. Osy oraıda kelesi jyly seksen jyldyǵyn atap ótetin Birikken Ulttar Uıymyna zor úmit artylady. Bul ámbebap uıymnyń balamasy joq, onyń áleýeti áli de mol. Bizdiń ortaq mindetimiz – BUU-nyń jahandyq qaýipsizdikti qamtamasyz etetin, HHІ ǵasyr syn-qaterlerine tıimdi qarsy tura alatyn basty halyqaralyq ınstıtýt retindegi rólin kúsheıtý. Qazirgi zamannyń túrli problemasyna qatysty ortaq ustanymnyń jarshysy retinde «ShYU daýysy» halyqaralyq arenada qattyraq estilýi kerek jáne solaı bolýǵa tıis. Sondyqtan biz qabyldaǵan Tatý kórshilik, senim jáne yntymaqtastyq qaǵıdattary týraly málimdeme óte ózekti, – dedi Memleket basshysy.
Qazaqstan Prezıdenti Birikken Ulttar Uıymynyń 80, sondaı-aq ShYU men BUU yntymaqtastyǵynyń 20 jyldyǵyna qaraı «Ádil álem, kelisim jáne damý jolyndaǵy jahandyq birlik týraly» bastamany qoldaý úshin BUU Bas Assambleıasynyń rezolıýtsııasyn qabyldaýdy usyndy.
Memleket basshysynyń pikirinshe, saýda-ekonomıkalyq baılanystardy nyǵaıtýǵa aıryqsha mán bergen jón.
– Sanktsııalyq daýlar jahandyq ekonomıkaǵa aıtarlyqtaı zııan keltirip, onyń damý perspektıvalarynyń aıasyn taryltyp jatyr. Mundaı jaǵdaıda bizge oń dınamıkany saqtaýǵa jáne áleýetimizdi arttyrýǵa baǵyttalǵan saýda-ekonomıkalyq yqpaldastyqtyń neǵurlym ıkemdi strategııasyn qurý qajet. Qazirgi kezeńde ShYU-ǵa múshe elderdiń ekonomıkasy 4 paıyzdan 9 paıyzǵa deıingi joǵary ósim qarqynyn kórsetip otyr. ShYU memleketteriniń álemdik JІÓ-degi úlesi qazirdiń ózinde 30 paıyzdy quraıdy. Búginde Uıymǵa múshe memleketterdiń syrtqy saýdasy 8 trıllıon dollardan asty. Bul – álemdik saýdanyń tórtten birine teń, – dedi Prezıdent.
Memleket basshysy Azııanyń ekonomıkalyq turǵydan órkendeýine kóbine ShYU-ǵa múshe elderdiń yqpaly zor ekenin atap ótti. Sondaı-aq Qazaqstan tarapy Qytaıdyń ishki aýqymdy naryǵyna ShYU elderiniń qoljetimdiligin arttyrý jáne Uıymǵa múshe eldermen taýar aınalymyn 3 trıllıon dollarǵa deıin jetkizý nıetin quptady.
– Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń ekonomıkalyq áleýeti orasan zor. Biz ony tolyqqandy paıdalanýymyz qajet. Búgin ShYU ekonomıkasyn damytýdyń 2030 jylǵa deıingi strategııasyn júzege asyrý jónindegi naqty is-qımyl josparyn qabyldadyq. Atalǵan qujat osy basty maqsatqa saı keledi. ShYU-nyń EAEO, BRIKS jáne ASEAN sekildi ıntegratsııalyq birlestiktermen ózara yqpaldastyǵy keń múmkindikterge jol ashady. Kólik joldarynyń ózara baılanysyn odan ári nyǵaıtý álemdik saýdanyń turaqty ósimine zor yqpal etedi. ShYU-ǵa múshe elderdiń aýmaǵy arqyly 350 myń shaqyrymnan astam temirjol ótedi. Álemdegi júk tasymalynyń úshten eki bóligi osy joldarǵa tıesili. Sondyqtan ShYU keńistigi jahandyq saýdany damytýǵa arnalǵan Úlken Eýrazııalyq beldeýge aınala alady, – dedi Memleket basshysy.
Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, Qazaqstan Eýrazııalyq kólik júıesiniń eń mańyzdy bólikteriniń biri sanalady. Sondaı-aq elimizdiń «Bir beldeý, bir jol» megajobasyn, Transkaspıı kólik baǵytyn jáne «Soltústik – Ońtústik» dálizin ózara ushtastyrý, strategııalyq porttar men logıstıkalyq ortalyqtardyń seriktestik jelisin qurý isindegi bastamalary týraly málimdedi.
Memleket basshysy qazirgi jaǵdaıda ekologııa jáne klımattyń ózgerýine qarsy kúres salalaryndaǵy yntymaqtastyqtyń ózektiligi arta túskenine toqtaldy.
– Biz túrli tabıǵı kataklızmderdiń aıtarlyqtaı kóbeıgenine kýá boldyq. Álemdegi barsha memleket budan orasan zor zardap shegip otyr. Jýyrda Qazaqstan buryn-sońdy bolmaǵan sý tasqynyn bastan ótkerdi. Mamandardyń pikirinshe, bul tabıǵat apatynyń aýqymy jahandyq jylyný protsesimen tikeleı baılanysty. Klımattyń syn-qaterlerin jalǵyz eńserý múmkin emes ekeni anyq. Álemdik qaýymdastyq ekonomıkany dekarbonızatsııalaý jónindegi batyl qadamyn jalǵastyrýǵa tıis dep sanaımyn. Biraq bul memleketterdiń damýǵa jáne jańǵyrýǵa baǵyttalǵan mańyzdy mindetterine zııanyn tıgizbeýi kerek, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysy ishki sý kózderiniń degradatsııaǵa ushyraý problemasyn sheshý, jańa sý únemdeý tehnologııalaryn engizý jónindegi is-qımyl josparyn ázirleýdi usyndy. ShYU-ǵa múshe memleketterdiń bul baǵyttaǵy ortaq kúsh-jigeri BUU Bas Assambleıasy jarııalaǵan Muzdyqtardy saqtaýdyń halyqaralyq jyly aıasyndaǵy maqsattardy júzege asyrýǵa ShYU-nyń qosqan naqty úlesi bolmaq.
Prezıdenttiń pikirinshe, ShYU qyzmetiniń asa mańyzdy baǵytynyń biri – mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyqty keńeıtý. Bul sala Qazaqstannyń Uıymǵa tóraǵalyǵy kezinde udaıy nazarda boldy.
– Qazaq jeri – ejelden túrli órkenıetter toǵysqan meken. Úlken Eýrazııanyń biregeı mádenı kodyn boıyna sińirgen ShYU-nyń alyp keńistigi halyqtar arasyn jaqyndatýǵa dáneker bolyp, óziniń tarıhı rólin odan ári atqara berýge tıis jáne solaı bolaryna senimdimin. Osy oraıda mádenı ortalyqtar ashý pármendi shara sanalady. Búkil ShYU aýmaǵynda osyndaı jobalardyń júzege asyrylýy elderimiz arasynda barynsha tyǵyz mádenı-gýmanıtarlyq baılanys ornatýǵa yqpal etedi dep oılaımyn. Bul iske jastardy belsendi tartý mańyzdy. Osy rette olardyń jan-jaqty damýyna jáne ózara qarym-qatynasyn jandandyrýǵa barynsha jaǵdaı jasaý qajet, – dedi Memleket basshysy.
Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev ShYU-ǵa múshe elderdiń jas kóshbasshylary men talanttarynyń jyl saıynǵy kezdesýin ótkizý, dıalog aıasyndaǵy seriktesterdiń jańa oqý oryndaryn qosý arqyly ShYU ýnıversıtetteri jelisin keńeıtý, tehnıkalyq mamandyqtar úshin bólinetin grant sanyn jyldan-jylǵa kóbeıtý jóninde usynys aıtty.
Memleket basshysy sózin qorytyndylaı kele, Qazaqstannyń ShYU aıasyndaǵy jáne «ShYU plıýs» formatyndaǵy jan-jaqty ári ózara tıimdi yntymaqtastyqqa beıildi ekenin málimdedi. Sondaı-aq seriktes elderdiń barlyq konstrýktıvti usynysy Uıymnyń odan ári qarqyndy damýyna tyń serpin beretinine senim bildirdi.