Memleket basshysy «Ekonomıkany yryqtandyrý jónindegi sharalar týraly» Jarlyqqa qol qoıdy

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Atalǵan Jarlyq Prezıdenttiń bıyl 7 aqpandaǵy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bergen tapsyrmasyn oryndaý sheńberinde ázirlendi. Bul qujat básekelestikti damytý, ekonomıkaǵa memlekettiń aralasýyn qysqartý, bıznes shyǵyndaryn azaıtý arqyly kásipkerlik erkindikti qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Bul týraly Aqordanyń baspasóz qyzmeti málim etti.&nbsp;</p>

Birinshiden, Qazaqstan Respýblıkasynyń Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń janynan jekeshelendirýge jatatyn memlekettik aktıvterdiń krıterıılerin ázirleýdi jáne olardyń tizbesin qalyptastyrýdy qamtamasyz etetin Jekeshelendirý jónindegi ulttyq ofıs qurý kózdelgen.

Ekinshiden, «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ men onyń enshiles kompanııalarynda korporatıvtik basqarýdyń derbestigi men sapasyn arttyrý, sondaı-aq olar júzege asyratyn satyp alý protsesterin jetildirý jónindegi sharalar qarastyrylǵan.

Úshinshiden, taýarlar naryǵyndaǵy básekelestikti damytý úshin birqatar naqty sharany iske asyrý kózdelip otyr.

Tórtinshiden, bıznes ashý jáne júrgizý úshin retteý saıasatyn odan ári jetildirý jáne rásimderdi yryqtandyrý sharalary usynylady. Osylaısha, tutynýshylardyń kvazımemlekettik uıymdar kórsetetin kommertsııalyq qyzmetterge qoljetimdiligin, tehnıkalyq sharttardy alý jáne ınjenerlik jelilerge qosylý rásimderin jeńildetý jáne avtomattandyrý (tsıfrlandyrý) kózdeledi.

Qazaqstandyq standarttar boıynsha mindetti túrde jobalaý-smetalyq qujattama ázirlemeı, obektilerdi salý úshin ozyq halyqaralyq standarttarǵa saı keletin jobalardy paıdalanýǵa múmkindik berý tapsyrylady.

Besinshiden, Jarlyqta bıznestiń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaýdy kúsheıtýge, sonyń ishinde ekonomıkalyq qyzmet salasyndaǵy qylmystyq quqyq buzýshylyqtardy qylmys sanatynan alyp tastaý, memlekettik organdar bastamashylyq etetin tyıym salý-shekteý sharalaryn prokýrorlarmen kelisý jáne basqa da rásimder arqyly kúsheıtýge baǵyttalǵan is-sharalar kesheni jeke blok retinde berilgen.

Jarlyqtyń júzege asyrylýy ekonomıkadaǵy memlekettik sektordyń úlesin aýqymdy jáne jedel túrde qysqartýǵa, sondaı-aq jeke kásipkerlik úshin ekonomıkalyq keńistikti ulǵaıtýǵa qosymsha serpin beredi.