Memqyzmetshige berilgen syılyq qaıda jiberilýi kerek – Agenttik jaýaby

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Memlekettik qyzmet isteri agenttigi memlekettik qyzmetshiler men olardyń otbasyna syılyq berýge tyıym salý normasyn túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

7 qazanda Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańǵa qol qoıdy.

«ıAǵnı, atalǵan Zańda memlekettik qyzmetshilerge jáne olardyń otbasy múshelerine syılyq berýge tyıym salý normasy qatańdatylǵan. Buǵan deıin Zańda memlekettik qyzmetshilerge quny 10 AEK-ten asatyn syılyq alýǵa tyıym salynǵan bolsa, qazir syılyq qunynyń mólsheri mańyzdy emes. Memlekettik qyzmetshige jáne onyń otbasy múshelerine kelip túsken barlyq syılyqtar, tipti olardyń habarynsyz kelgen syılyqtar da jeti kún ishinde memlekettik múlikti basqarýshy organǵa berilýi tıis. Bul syılyqtardy belgilengen tártippen satyp alý múmkindigi de saqtalady», - dedi QR Memlekettik qyzmet isteri agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Darhan Jazyqbaev agenttikte ótken brıfıngte.

Alaıda, bul tyıym jumystaǵy jetistikteri úshin jáne qyzmetkerlerdi kótermeleýdiń zańdy tásili retinde zańmen kózdelgen ózge de eńbegi úshin marapattaýda qoldanylmaıdy.

Taǵy bir atap óterlik jaıt, joǵaryda kórsetilgen zańnamalyq shekteý memlekettik qyzmetshiniń jeke ómirindegi jaǵdaılarǵa qoldanylmaıdy. Mysaly, otbasylyq-saltanatty is-sharalarda jaǵdaıynda ol jaqyndary men týystarynan syılyqtar ala alady.

«Zańda syılyqtardy memlekettik múlikti basqarý jónindegi ýákiletti organǵa berý, syılyqtardy baǵalaý jáne satý máseleleri naqtylanǵan. Jergilikti atqarýshy organdar endi bul máselelermen aınalyspaıdy. Joǵaryda aıtqanymdaı, memlekettik qyzmetshilerdiń syılyqty satyp alý quqyǵy saqtaldy. Memlekettik qyzmetshi nemese onyń otbasy músheleriniń habarynsyz shotqa túsken aqsha olar anyqtalǵannan keıin 2 apta ishinde mán-jaıy túsindirile otyryp, respýblıkalyq bıýdjetke aýdarylýy tıis», - dep túsindirdi Darhan Jazyqbaev.

Sonymen birge, Azamattyq kodekstiń 509-babyna engizilgen ózgeriske sáıkes, memlekettik qyzmetshilerge kez-kelgen qundy syılyqtardy syıǵa tartýǵa tyıym salynady. ıAǵnı, Azamattyq kodekstiń atalǵan babynyń memlekettik qyzmetshilerge qatysty syı tartý máselelerin retteıtin erejeleri qaıta qaralyp, onyń talaptary ózge zańnamalarmen, onyń ishinde, Qylmystyq jáne Ákimshilik kodekstermen sáıkestendirildi.


Seıchas chıtaıýt