Memkomıssııa «KazEOSat-2» jerserigi men onyń jerústi segmentterin qabyldap aldy
Vedomstvo aqparatyna sáıkes, memlekettik komıssııanyń quramyna QR IDM Aeroǵarysh komıtetiniń (Qazǵarysh), QR ІІM Tótenshe jaǵdaılar komıtetiniń, Qazǵaryshtyń qaramaǵyndaǵy uıymdardyń, «Ǵalam» BK mamandary kirdi. Qazaqstandyq «KazEOSat-2» JQZ jer serigin bas merdigeri frantsýzdyq «ADS» kompanııasy bolyp tabylatyn, «SSTL» brıtan kompanııasy jasaǵan bolatyn.
Májilis barysynda «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» UK» AQ-tyń («QǴS» UK» AQ) mamandary Memlekettik komıssııanyń múshelerin memlekettik organdardyń salalyq mindetterin sheshý úshin JQZ derekterin taqyryptyq óńdeý nátıjelerimen tanystyrdy. Іs-shara sońynda Qazǵarysh tóraǵasynyń orynbasary, AQO JQZ ǴJ qabyldaý jónindegi memlekettik komıssııanyń tóraǵasy Meıirbek Moldabekov «QǴS» UK» AQ «KazEOSat-2» spýtnıgine menshik quqyǵy men táýekelderdi ala otyryp, ony kommertsııalyq maqsattarda tıimdi paıdalanýy tıis dep atap ótti. Memlekettik komıssııa otyrysynyń nátıjeleri boıynsha AQO JQZ ǴJ óndiristik paıdalanymǵa engizý týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi Aeroǵarysh komıtetiniń buıryǵyna qol qoıyldy.
Esterińizge salsaq, JQZ ǴJ eki optıkalyq-elektrondyq ǵarysh apparatynan (ǴA): keńistikti aıyrý qabileti (1 m) joǵary «KazEOSat-1», keńistikti aıyrý qabileti (6,5 m) orta «KazEOSat-2», sondaı-aq spýtnıkterdi jerústi basqarý kesheninen jáne JQZ derekterin qabyldaý, óńdeý jáne túpki tutynýshylarǵa taratý úshin jerústi maqsatty kesheninen turady.
Alǵashqy keńistiktik aıyrý qabileti joǵary qazaqstandyq «KazEOSat-1» JQZ spýtnıgi 2015 jyldyń maýsymynda shtattyq paıdalanýǵa berilgen bolatyn, al ekinshi keńistiktik aıyrý qabileti ortasha qazaqstandyq «KazEOSat-2» JQZ spýtnıgi ótken jyldyń jeltoqsanynda Qazaqstannyń menshigine berilgen edi.
Qazirgi ýaqytta eki JQZ ǵarysh apparaty Jerge táýlik boıy monıtorıng jasap, shtattyq rejımde jumys istep tur.
Máselen, «KazEOSat-1» spýtnıgi bir táýlik ishinde 220 myń kv. km-ge deıin, al «KazEOSat-2» 1 mln. kv. km-ge deıin ǵaryshtyq túsirilimderdi jasaı alady.
Paıdalanýǵa berilgen sátten bastap, 150 mln-nan astam kv. km. ǵaryshtyq túsirilimder túsirilgeni jáne óńdelgeni belgili bolyp otyr.
Olardyń kóp bóligi «QǴS» UK» AQ biregeı muraǵatynda saqtalǵan, al qalǵan bóligi tapsyrys berýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstrligine, Qazaqstan Respýblıkasynyń ІІM Tótenshe jaǵdaılar komıtetine jáne basqalarǵa berilgen.
QR JQZ ǴJ el aýmaǵynyń jedel monıtorıngtik aqparatyn alýda Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigin qamtamasyz etý, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ekonomıka salalarynyń, qorǵanys qabilettiliginiń jáne ulttyq qaýipsizdik mindetterin sheshý úshin JQZ derekterin alýǵa baǵyttalǵan.
Osylaısha, Qazaqstanda Jerdi qashyqtyqtan zondtaıtyn tolyqqandy ulttyq ǵarysh júıesiniń qurylǵandyǵyn atap ótýge bolady.