Mektepke deıingi bilim berý: ár balaǵa teń múmkindik - Natalıa Jumadildaeva
- Memleket basshysynyń balabaqsha jasyndaǵy balalardy mektepke deıingi uıymdarmen qamtamasyz etý jónindegi tapsyrmasy qalaı oryndalyp jatyr?
- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óziniń saılaýaldy baǵdarlamasynda 2 jastan 6 jasqa deıingi búldirshinderdi mektepke deıingi tárbıemen jáne oqytýmen sapaly túrde qamtamasyz etý boıynsha sharalar keshenin qabyldaý týraly tapsyrdy. Búginde birqatar keshendi jumys júrgizilip jatyr.
El aýmaǵynda 11 346 mektepke deıingi uıym jumys isteıdi. Ol uıymdarda bir mıllıonǵa jýyq, naqtyraq aıtar bolsaq, 977 579 bala tárbıelenedi. Jalpy bilim beretin synyptarda, lıtseılerde, gımnazııalarda 163 616 bala mektepaldy daıarlyqpen qamtylǵan. Statıstıkalyq derekterge súıensek, búginde 2 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi uıymdarmen jáne mektepaldy daıarlyqpen qamtý deńgeıi - 89,8%.
Búgingi tańda jergilikti atqarýshy organdarmen osy baǵytta birlesken jumystar júrgizilip jatyr. 2027 jylǵa deıin óńirlerde 2483 mektepke deıingi uıym ashý jáne sol arqyly taǵy 300 myńnan astam balany qamtý josparlanyp otyr. Bul jospar búgingi kúnniń ózinde qarqyndy túrde júzege asyrylyp keledi. Máselen, bıyl el aýmaǵynda 58 myń orynǵa arnalǵan 555 mektepke deıingi uıym ashyldy.
Taǵy bir másele balabaqshamen qamtylmaǵan balalardyń ata-analary úshin óńirlerde 3539 keńes berý pýnkti jumys isteıdi. Bul pýnktilerde ata-analarǵa pedagogıka jáne psıhologııa, sondaı-aq erte damý boıynsha bilim beriledi.
- Bala tárbıesi balabaqshadan bastalady. Osy maqsatta ýákiletti vedomstvo tarapynan qandaı jańashyldyqtar engizilip, bastamalar kóterildi?
- Tárbıe – otbasy qundylyǵynyń negizi. Búginde bilim men tárbıe berý júıesine ata-analardy meılinshe kóbirek tartýǵa asa kóńil bólinedi. Balasynyń bolashaǵyna nemquraıly qaramaıtyn ata-ana bala tárbıelenetin, bilim alatyn ortada belsendi bolyp, ásirese tárbıe berý isine úles qosyp otyrýy kerek dep oılaımyn. Ár bala úshin sapaly bilim alý, teń bastapqy múmkindikter qoljetimdi bolýy kerek.
2022 jyly memlekettik jalpyǵa mindetti standart, úlgilik oqý josparlary jáne mektepke deıingi tárbıe men oqytý baǵdarlamasy jańartyldy. Jańartylǵan mazmun balanyń tanymdyq, fızıkalyq, áleýmettik jáne emotsıonaldyq damýyna jáne bastaýysh mektepte oqýǵa jáne qoǵamda áleýmettenýge qajetti negizgi ómirlik daǵdylardy ıgerýge baǵyttalǵan.
Balanyń mektepke deıingi uıymdarda birtutas damýy úshin úılesimdi damyǵan tulǵanyń qalyptasýyna yqpal etetin qoljetimdi damý ortasy quryldy.
Bala úshin qaýipsiz ári damýyna yqpal etetin orta qurý maqsatynda mektepke deıingi uıymdardy qural-jabdyqtarmen jaraqtandyrýǵa kóńil bólinip otyr. Osy maqsatta balalardyń daǵdylaryn damytýǵa jáne damý ortasyn qurýǵa arnalǵan oqý jáne oıyn materıaldarynyń tizbesine arnaıy kabınetter, onyń ishinde balalardy psıhologııalyq-pedagogıkalyq súıemeldeý úshin usynylatyn jabdyqtar engizilgen.
Mektepke deıingi tárbıe men oqytý boıynsha oqý-ádistemelik keshender tizbesi MDTjO standartyna sáıkes qaıta qaraldy.
Memlekettik bilim berý tapsyrysyn bólý kezinde mektepke deıingi uıymnyń sanıtarlyq-epıdemıologııalyq jaǵdaılarǵa, órt jáne atnıterrorıstik qaýipsizdikke sáıkestigi birinshi kezekte eskeriledi.
Bilim berý júıesine vedomstvo tarapynan engizilgen taǵy jańashyldyqtar bar. Bıyl oqý jylynan bastap bilim berý uıymdarynda birtutas bilim berý baǵdarlamasy engizildi. Barlyq bilim berý uıymdarynda tárbıelik jumys osy birtutas bilim berý baǵdarlamasy negizinde júzege asyrylady.
Baǵdarlamanyń maqsaty – jalpy adamzattyq jáne ulttyq qundylyqtar negizinde sanaly azamat tárbıeleý. Ulttyq múdde, ar-ojdan, rızashylyq, qaıyrymdylyq, ynta-jiger syndy qundylyqtar bilim berý uıymdarynyń barlyq tárbıelik jumysynyń mazmunynda kórinis tabady.
Bilim berý uıymdaryndaǵy oqý-tárbıe protsesiniń turaqty basymdyqtary oqýshylardyń saýlyǵyn saqtaý, olarǵa jeke tulǵa retinde qurmet pen senim kórsetý, quqyqtaryn qorǵaýdy qamtamasyz etý.
Atap óteıik, bilim berý uıymdaryndaǵy bilim alýshylardy tárbıeleý oqý pánderiniń mazmuny, synyp saǵattary men is-sharalar, synyptan tys jumystar men qosymsha bilim berý (úıirmeler, sektsııalar, fakýltatıvter) arqyly júzege asyrylady.
Sapany arttyrý, memlekettik qyzmet kórsetýdiń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý, sybaılas jemqorlyq faktorlarynyń aldyn alý maqsatynda ulttyq derekter bazasy aqparattyq júıesinde mektepke deıingi uıymdarǵa kezektilikti esepke alýdyń jáne joldama berýdiń biryńǵaı bazasy quryldy.
Bıyl qazan aıynda Qaraǵandy oblysynyń Shahtınsk qalasy men Soltústik Qazaqstan oblysynyń Petropavl qalasynda biryńǵaı baza boıynsha joba synaqtan ótkizile bastady. Bul ata-analar úshin asa qolaıly elektrondy qyzmet kórsetý platformasy bolady.
- Joba týraly tolyǵyraq toqtalyp ótseńiz...
- Árıne, bul ata-analar úshin asa qolaıly elektrondy qyzmet kórsetý platformasy bolatyndyǵyna senimdimiz. Onyń arqasynda mektepke deıingi uıymdardan oryn alý aıtarlyqtaı jeńil bolady. Ol arqyly ár otbasy óz qajettilikterine qaraı tórt balabaqshaǵa deıin tańdaı alady. Oryndardy bólýdiń ashyqtyǵy qamtamasyz etiledi. Bul buǵan deıin aıtyp ótkenimdeı, sybaılas jemqorlyq táýekelderiniń aldyn alady. Sondaı-aq, ata-analarǵa kezekke qoıylǵany, oryn nómiri taǵaıyndalǵany jáne kezek reti týraly SMS-habarlamalar joldanady. Ata-anaǵa jeńildigi bar ekenin rastaý úshin qaǵaz túrindegi anyqtamalar jınaýdyń qajeti joq. Bul málimetter memlekettik derekter bazasynan avtomatty túrde alynady. Balabaqshany tańdaǵannan keıin kezek nómiri beriledi jáne ol týraly jańa aıtyp ótkenimizdeı, ata-anaǵa habarlama jiberiledi. Sondaı-aq otbasynda eki baladan kóp bala bolǵan jaǵdaıda, olardy bir balabaqshaǵa berý múmkindigi qarastyrylǵan.
Balabaqsha jáne bos oryn týraly aqparat alý kezektiliktiń biryńǵaı bazasy aıasynda elektrondy úkimettiń portalyndaǵy kartada ornalastyrylady. Ata-ana kartadan óz úıine, jumysyna jaqyn ornalasqan balabaqshany tańdaı alady.
Ata-analarǵa yńǵaıly bolý úshin ótinish berýdiń birneshe tásili qarastyrylǵan. Bul - elektrondy úkimet portaly, ekinshi deńgeıli bankterdiń mobıldi qosymshalary, jergilikti atqarýshy organdardyń platformalary.
2024 jyly pılottyq jobanyń qorytyndylaryn shyǵarý jáne ony búkil respýblıka boıynsha taratý josparlanýda.
- Mektepke deıingi uıymdardaǵy kadr máselelesin qozǵasaq...
- Mektepke deıingi tárbıe berý men oqytýdyń sapasyn arttyrý maqsatynda mınıstrlik birinshi kezekte osy salada qyzmet atqaratyn kadrlardyń áleýetin, biliktiligin, áleýmettik mártebesi men jalaqysyn arttyrý boıynsha jumystardy júıeli túrde júrgizip keledi. Sondaı-aq, pedagogterdi attestattaý júıesi jetildirilip jatyr.
Jalpy el aýmaǵynda ornalasqan mektepke deıingi uıymdarda 97 myńnan astam pedagog qyzmet etedi. Onyń ishinde 23 784 pedagog jańa attestattaý júıesi boıynsha biliktilik deńgeıine ıe (2022 jyly – 15 493 nemese 15%).
Bıyldan bastap pedagogterdiń biliktiligin arttyrý kýrstarynan ótý merzimi 5 jyldan 3 jylǵa qysqartyldy. Máselen, osy jyldyń aqpan aıynan bastap 39 bilim berý baǵdarlamasy boıynsha 20 390 (35%) memlekettik MDU pedagogteri biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótti (2022 jyly – 15 945 (20%).
Mektepke deıingi uıymdardyń pedagogterin ádistemelik súıemeldeý jáne qoldaýdy júzege asyratyn mobıldi toptar jumys isteıdi.
MDTjO salasyndaǵy ozyq pedagogıkalyq tájirıbeni mektepke deıingi tárbıe berý tájirıbesine taratý jáne engizý, MDTjO sapasyn arttyrý, pedagogterdiń kásibı deńgeıin arttyrý maqsatynda óńirlerde 79 quzyrettilik ortalyǵy quryldy.
Quzyrettilik ortalyqtary qyzmetiniń nátıjesinde balalardyń tolyqqandy damýy úshin qaýipsiz ári qolaıly jaǵdaılar jasaý, pedagogterdiń úzdiksiz kásibı damýy qamtamasyz etiledi. Balalardy tárbıeleý men oqytý máselelerinde ata-analardyń jáne pedagogterdiń yntymaqtastyǵyn qurý qyzmet sapasyn arttyrady dep josparlanǵan.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!