Mektep jasyndaǵy árbir ekinshi bala kúsh kórsetý men ozbyrlyqtan japa shegedi - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 10 shilde, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Grekııa óziniń eýroaımaqta qalǵysy keletindigin ár adym attaǵan saıyn atap kórsetýde, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Eýroaımaq pen Grekııa: Talmaý tus » atty maqalasyna. Basylymnyń jazýynsha, ekonomıster qazirgi ýaqytta bul el óziniń burynǵy valıýtasyna qaıta orala ma, álde joq pa degen máselemen bas qatyrýda. Anyǵyn aıtqanda, endigi másele Grekııa valıýtalyq odaqtan shyǵa ma, joq álde shyqpaı ma degen suraq tóńireginde óris ala túsýde. Bul másele tek Grekııanyń ózi úshin ǵana ózekti emes. Óıtkeni, bul másele saldarynyń qaýpi budan da zor jáne keń aýqymdy bola túspek.

Grekııada dál qazir daýyl aldyndaǵy tynyshtyq kezindegideı adamdar kóńilinde alańdaýshylyq oryn alyp, olardyń bir nársege mazasyzdyqpen daıyndalyp jatqandyǵy aıqyn sezile bastady. Grekııany valıýtalyq odaqtan shyǵý qaýpi kútip tur.

«Yrys» atty sút fermalaryn kóbeıtý baǵdarlamasyna qatysý úshin birta­laı qujattardy jınaý qajet, dep jazady atalǵan basylym «Yrys» baǵdarlamasynyń bereri mol» degen taqyryppen berilgen maqalasynda. Avtordyń jazýynsha, qujat­tar paketin rettep shyq­qan soń, Aýyl sharýashylyǵyn qarjy­laı qoldaý qorynan 60 mıllıon teńgege deıin nesıe alýǵa bolady. Onyń paıyz­dyq mólsherlemesi az emes, 11 paıyz. Degenmen, memleket ol nesıeni sýbsıdııalaıtyn bolsa, mólsherlemeniń «salmaǵy» eki esege azaıa­dy.

«Yrys» baǵdarlamasy boıyn­sha birinshi bolyp nesıe alǵan sharýa qojalyqtarynyń biri - Jambyl oblysyndaǵy «Bahor» sharýa qojaly­ǵy. Onyń basshysy Bahtııar Hasanbaev ákesiniń kásibin jalǵastyryp, saflor, arpa, qant qyzyl­shasy, jońyshqa sııaqty dándi daqyldardy ósirip, úsh jyl buryn mal sharýashylyǵyn qolǵa alǵan. Alaıda, osy ýaqytqa deıin iri qarany tek et úshin ǵana ustap kelgen eken. «Yrys» baǵdarlamasy týraly estigennen keıin men halyqty endi tek etpen ǵana emes, sútpen de qamtamasyz etýge bel baıladym. Shyny kerek, maldy durystap kútip baqsań, onyń berer paıdasy kól-kósir. Men 100 bas iri qara satyp alyp, óz kásibimdi odan ári keńeıtýdi kózdeımin», - deıdi Bahtııar Býahanuly.

***

Ótken jyly Adam quqyqtary jónindegi ulttyq ortalyqqa bala quqyǵynyń aıaqasty bolýyna qatysty 190 ótinish kelip tústi. Onyń 52-si oń sheshimin tapty, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Mektep jasyndaǵy árbir ekinshi bala kúsh kórsetý men ozbyrlyqtan japa shegedi» degen maqalasynda.

Ulttyq ortalyqtyń jetekshisi Vıacheslav Kalıýjnyıdyń málimdeýinshe, shaǵym­dardyń basym bóligi alıment óndirýge baılanysty bolǵan.

- Alıment óndirý máselesi bala quqyǵynyń buzylýy bolyp sanalady. Bul - ata-ananyń bireýi bala tárbıesine, ta­maqtanýyna jáne bilim alýyna tıisinshe atsalyspaı otyr degen sóz. Biz máselesin aıtyp kelgenderdiń densaýlyq saqtaý men bilim berý salasyna qatysty túıtkilderin sheshtik jáne keıbireýleriniń baspanala­ryn jóndep berdik, - dedi ol.

V.Kalıýjnyıdyń aıtýynsha, Qazaq­standa mektep jasyndaǵy árbir ekinshi bala kúsh kórsetý men ozbyrlyqtan japa shegedi. Conyń saldarynan Adam quqyqtary jónindegi ýákilge kelip túsetin hattardyń 7,5 paıyzy balalar quqyǵynyń buzylýyna qatysty bolady. - Adam quqyqtary jónindegi quzyretti organdar Qazaqstandaǵy ıÝNISEF ókildigimen birlese otyryp, sheteldik mamandardy tartý arqyly memlekettik ınternattyq mekemelerde jáne mektep­terde balalarǵa qatysty ozbyrlyqty anyqtaý maqsatynda keshendi zertteý júrgizdi. Nátıjesinde balalardyń 66,3 paıyzy mektepte zorlyqpen ushyra­satyndyǵy jáne ozbyrlyqqa qatysy bar bolatyndyǵy anyqtaldy. Bulardyń 23 paıyzy jábir kóretindikterin aıtsa, 20 paıyzy balalar arasyndaǵy bopsalaýdyń qurbany bolyp júrgenin jetkizgen. Al 27 paıyzyna muǵalimderdiń qol júgirtetinin aıtqan, - dedi ortalyq jetekshisi.

Álem jańa bir daǵdarystyń aldynda tur. Onda da bul daǵdarystyń ózge daǵdarystan jóni bólekteý hám zııany moldaý bolmaq. Búgingi kúni álemdi daǵdarys jymyna jeteleıtin úsh faktor bar. Birinshisi - Grekııa máselesi. Ekinshisi - Iran. Úshinshisi - Qytaı. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Úsh basty daǵdarys kezip júr» degen maqalasynda jazady.

Iran men Batystyń arasynda 10 jylǵa sozylǵan kelissózge osy birer kúnde núkte qoıylmaq. Ol úshin Iran ıadrolyq baǵdarlamasyn shekteıdi. Ýran baıytýdy qysqartady. AQSh bastaǵan elderge keregi osy. Al onyń ornyna Iranǵa salynǵan sanktsııa alynyp tastalmaq. Eger solaı bolatyn bolsa, munaıdyń baǵasy qulamaq. Iran munaı qory jaǵynan 4-orynda, álemdegi gaz qorynyń 18 paıyzy osy elde. Demek, Irannyń áleýeti úlken. Venada ótip jatqan «altylyqtyń» kelissózi Irannyń paıdasyna sheshiletin bolsa, qysqa ýaqyt ishinde bul el tankerler men termınaldarda jınalyp qalǵan 40 mıllıon barrel mu­naıdy álemdik naryqqa laqtyrmaq. Munyń arty qara altynnyń baǵasy qulaýyna ákelip soqtyrary anyq. «Munaı embargosy alynyp tastalatyn bolsa, Iran kúnine 2,3 mıllıon barrel qara altyndy eks­porttaýǵa shamasy jetedi. Bul munaı baǵamyna áser etpek. Qara altynnyń quny 25, bolmasa 15 dollardyń deńgeıine deıin túsip ketpek. Munyń arty qara altyn óndiretin kóp elderdiń ekonomıkasyna keri áserin tıgizedi. Reseı, Venesýela, Saýd Arabııasy, t.b úlken zııan shegedi. Árıne, zııan shegetin eldiń biri - Iran. Biraq Iran bıligi qara altyndy kóbirek óndirýdiń arqasynda sanktsııadan álsirep qalǵan ekonomıkasyn kóterip alýǵa umtylady. Óıtkeni munaı dollary osy elge aǵylmaq» desedi bázbir sarapshylar. Boljamnyń negizinde aşy shyndyq jatyr. Eger Batys elderi Iranǵa qarsy salǵan sanktsııany alyp tastasa, tipti bolmasa birtindep alatyn bolsa da, bul eldiń munaı men gazdy álemdik naryqqa shyǵarýyna jol ashylar edi. Ondaıda munaıdyń da, gazdyń da baǵasy tómendemek.

Álemdi jańa bir daǵdarysqa jeteleıtin úshinshi bir túıtkil - Qytaıdaǵy qundy qaǵazdar baǵasynyń quldyraýy. Máselen, 9-12 shilde aralyǵynda jergilikti bırjada qundy qaǵazdar 40 paıyzǵa deıin qulady. Osy qysqa ýaqyt ishinde bul el 3 trıllıon 200 mıllıard dollar joǵaltty. Qansha alyp el bolsa da, bul az qarjy emes. Munyń arty valıýta qorynyń azaıýyna, eksport pen ımporttyń qysqarýyna ákelmek.

***

Amerıkanyń Ferfaks qalasynda polıtseler men órt sóndirýshilerdiń álemdik oıyndary aıaqtaldy, dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti «Nagrady vseh dostoınstv» atty maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, oıyndarǵa 70 elden kelgen 12 myń adam qatysqan. Al qazaqstannan barǵan komanda saıystyń ár túrinen 11 medal alyp keldi.

Budan burynǵy jarystarda da top jaryp júrgen feldegerlik qyzmettiń polkovnıgi shymkentik Asqar Jandarov 6 birdeı medaldi jeńip aldy. Oǵan erkin kúreste, grek-rım kúresinde, dzıýdoda eshkim shaq kelmedi. Al armreslıng pen jatyp tartylýda kúmis medal, grepplıngte qola medal utyp aldy. Sonymen qatar jeńil atletıkadan birneshe sport túrinen almatylyq Sergeı Klımov altyn, kúmis, qola medaldardyń barly túrin jınady. Ústel tennısinde Vladımır Markın kúmis enshilese, boks týrnırinde taǵy bir almatylyq Ábdýsanat Sharafov úshinshi orynǵa turaqtady.