Mektep dırektorlarynyń qazirgi jalaqysy jemqorlyqqa alyp kelýi múmkin - Talǵat Nárikbaev
Nur-Sultan qalasy máslıhatynyń depýtaty Talǵat Nárikbaevtyń aıtýynsha, bul másele tez arada sheshimin tappasa, sybaılas jemqorlyq táýekelderi kóbeıýi múmkin.
Atalǵan máseleni Talǵat Nárikbaev elordalyq bilim basqarmasynyń basshylyǵymen kezdesý barysynda kóterdi. Kezdesýde basqarma basshylyǵy memlekettik mekemeniń uıymdyq-quqyqtyq nysanynda qurylǵan mektepterdi 2025 jylǵa deıin sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy memlekettik kásiporynǵa aýystyrý josparlanǵanyn málimdegen. Jańa uıymdyq nysan derbes jedel basqarý jáne olarǵa berilgen memlekettik aqshalaı qarajatty ıelik etý boıynsha ókilettikti keńeıtýge múmkindik beredi. Qazirgi tańda qaladaǵy 90 mekteptiń tek 15-i ǵana aýystyryl-dy.
«Bul másele biraz ýaqyttan beri sheshimin tappaı keledi. Jaqynda bilim basqarmasy basshysymen ótken kezdesý barysynda tek bir uıym qyzmetkerleriniń eńbekaqysyn tóleýde salaishilik dıfferentsıatsııa bar ekeni anyqtaldy. Qazirgi ýaqytta mektep dırektorynyń laýazymdyq jalaqysy 180 000 teńgeni, bas býhgalterdiń laýazymdyq jalaqysy 112 000 teńgeni quraıdy. Al muǵalimderdiń jalaqysy 450 myń teńgeden 600 myń teńgege deıin jetedi»,- dedi ol.
Depýtattyń aıtýynsha, eger másele tez arada sheshilmese, elimizde sybaı-las jemqorlyq táýekelderiniń artýyna alyp keledi. Sondaı-aq bilikti mamandar tómen jalaqy úshin jaýapkershiligi mol qyzmetke barǵysy kelmeıdi.
«Meniń oıymsha, eger bul máseleniń sheshimin qazir tappasaq, sybaılas jemqorlyq táýekelderi aıtarlyqtaı artady. Birinshiden, muǵalimder men mektep ákimshiligi arasyndaǵy jalaqy aıyrmashylyǵy sózsiz ákimshilik resýr-stardy paıdalanýǵa ıtermeleıdi. Ekinshiden, básekege qabiletti menedjerler qazirgideı jalaqyǵa mektepte jumys istegileri kelmeıdi (atap aıtqanda, materıaldyq jaýapkershiligi joǵary pozıtsııada). Úshinshiden, tómen jalaqy úshin jumys isteýge kelisetin biliksiz basqarýshylar mekemeniń qyzmetin sa-paly júrgize almaıdy, onyń ishinde – qyzmetkerlerdi kásibı turǵyda jumysqa qabyldaı almaıdy. Nátıjesinde, tárbıe men oqytý protsesi sapa-syz júrgiziledi, bul mektep túlekteriniń biliktilik deńgeıiniń tómendeýine ákelip soqtyrady»,- deıdi Talǵat Nárikbaev.
Máslıhat depýtaty Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy normatıvtik aktilerin taldaýdyń, «Qazaqstandyq salalyq bilim jáne ǵylym qyzmetkerleriniń kásiptik odaǵy» QB basshylyǵymen kezdesýdiń qorytyndysy boıynsha Bilim basqarmasyna bul máseleni sheshýdiń jolyn usyndy.
«Biz bul máseleni Nur-Sultan qalasynyń bilim basqarmasy men Nur-Sultan qalasynyń «Ádilet» Bilim berý qyzmetkerleriniń kásiptik odaǵy ara-synda óńirlik deńgeıdegi áleýmettik áriptestik týraly kelisim jasasý arqyly sheshýdi usynamyz. Bul jergilikti bıýdjetten laýazymdyq jalaqy somasyna qosymsha 30-dan 50%-ǵa deıin qarajat bólip, atalǵan máseleni sheshken Jambyl oblysynyń mysalynda elordamyzdyń bilim berý salasy qyzmetkerleriniń jaǵdaıyn jaqsartýǵa múmkindik beredi»,-delingen jazbada.
Depýtat Kásipodaqpen birlesip, Nur-Sultan qalasynyń ákimi A.S. Kólginovtiń atyna bilim berý mekemeleriniń ákimshilik-qosalqy personalynyń jalaqysyn arttyrý jónindegi usynysty qaraýyn ótinip, hat joldady.
«Meniń oıymsha, bul másele - Nur-Sultan qalasynyń bilim berý salasyn odan ári damytý úshin asa mańyzdy jáne dereý sheshýdi talap etedi. Bilikti kadrlar - kez kelgen uıymnyń basty qundylyǵy. Orta bilim berý salasynda básekege qabiletti menedjerler bolmaǵan jaǵdaıda biz jyl saıyn osyndaı problemalarǵa tap bolatynymyz anyq»,-dep qorytyndylady ol.