Medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaý úderisine qalyń buqarany tartqan jón - Á. Tabarov
QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda «Densaýlyq saqtaýdy damytý respýblıkalyq ortalyǵy» ShJQ RMK densaýlyq saqtaý qyzmetteri men medıtsınalyq kómekti standarttaýdy damytý ortalyǵy MTB bóliminiń basshysy Ádilet Tabarov osy MTB-niń ne úshin qajettigi, onyń qalaı júzege asyrylatyndyǵy jáne elimizdegi damý bolashaǵy jaıynda óz oıymen bólisti.
- Medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaý degenimiz ne? Jalpy ol ne úshin qajet?
- Ǵylym men tehnıkalyq progrestiń arqasynda burynǵydan da nátıjeli emdeý tásilderi arqyly halyq densaýlyǵyn jaqsartýǵa múmkindik beretin jańa tehnologııalar únemi paıda bolyp otyrady. Densaýlyq saqtaý salasyna jalpy bıologııadaǵy, ásirese, medıtsınadaǵy tyń ıdeıalar men tehnologııalyq jańalyqtar óziniń oń áserin tıgizetini sózsiz. Biraq tehnologııalyq jańalyqtardyń bári de densaýlyq saqtaýda oń nátıje bere bermeıdi.
Medıtsına men densaýlyq saqtaý tarıhynda senimdi aqtamaǵan nemese tipti zııan keltirgen tehnologııalardyń kóptegen mysaldaryn keltirýge bolady. Degenmen, nátıjeliligi dáleldengen, ıaǵnı oń áserin kórsetken tehnologııalar densaýlyq saqtaýdaǵy qıyn másele bolyp keledi. Sebebi olardy qoldaný qosymsha resýrstardy (tek qarjy jaǵynan ǵana emes) nemese qolda bar (shektelgen) qarajatty densaýlyq saqtaý júıesinde qaıta bólýdi qajet etýi múmkin. Medıtsınalyq tehnologııalar - búkil álemdegi densaýlyq saqtaý salasy úshin ortaq másele. Sondyqtan olardy qajetti deńgeıde baǵalap, tıimdi túrde paıdalaný kerek. Qolda bar resýrstardy qoldana otyryp, medıtsınalyq qyzmet kórsetýde oń nátıjelerge jetý úshin uıymdastyrý, áleýmettik jáne etıkalyq máselelerdi nazarǵa ala otyryp, asa nátıjeli tehnologııalardy engizýdi qoldaý kerek.
MTB júıeli úderis jáne densaýlyq saqtaýdaǵy sheshim qabyldaý ınstıtýty retinde ótken ǵasyrdyń 80-jyldary Eýropada bastalyp, keıin Kanada, AQSh, Avstralııa, Azııa jáne taǵy basqa elderge taraldy.
MTB maqsaty - medıtsınalyq tehnologııalarǵa qatysty máselelerdi eskere otyryp, sheshim qabyldaý úderisi men densaýlyq saqtaý saıasatyn qalyptastyrýǵa kómektesý. MTB tehnologııalardy densaýlyq saqtaýda qoldanýdyń densaýlyqqa áseri men jalpy nátıjelerin zertteýge negizdelgen. Eýropanyń kóptegen elderi onyń qaýipsiz jáne nátıjeli medıtsınalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etýdegi múmkindikterin moıyndap, oǵan degen qyzyǵýshylyq ósýde.
MTB - júıeli, ashyq, ádiletti jáne turaqty negizde medıtsınalyq tehnologııalardy qoldanýmen baılanysty medıtsınalyq, áleýmettik, ekonomıkalyq jáne etıkalyq máseleler jónindegi aqparatty jalpylaıtyn pánaralaq úderis. MTB naýqastardyń qajettilikterin eskerip, densaýlyq saqtaýda qarjyny barynsha tıimdi qoldanýǵa baǵyttalǵan qaýipsiz, nátıjeli saıasat qurýǵa septigin tıgizedi. Densaýlyq saqtaý saıasatymen tyǵyz baılanysta bolýyna qaramastan, MTB zertteý nátıjeleri men ǵylymı ádiske negizdelýi tıis.
Medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaýdyń negizgi maqsaty sheshim qabyldaýshy tulǵalardy densaýlyq saqtaýdyń barlyq deńgeıinde resýrstardy tıimdi bólý jónindegi qoljetimdi, ǵylymı negizi bar aqparatpen qamtamasyz etý bolyp esepteledi. Ony tehnologııanyń paıda bolǵan kúninen bastap, óziniń zamanyna saı bolmaı qalǵan kezine deıin únemi birge júrip otyratyn úzdiksiz úderis retinde qarastyrýǵa bolady.
- Al osy medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaý qalaı júzege asyrylady?
- Sheshim qabyldaýshy tulǵalarmen qatar, tehnologııalardyń qoldanylýyna múddeli qoǵamdastyq - dárigerler, naýqastar, óndirýshiler jáne naýqastarmen jumys isteıtin uıymdar MTB bastamashysy bola alady. Medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaýdy júzege asyrý úshin MTB uıymdastyrýshysy (shetelde bul tutastaı bir MTB agenttigi bolyp tabylady) MTB ádisker mamandary, aqparatty júıede izdeý mamandary (IT- kitaphanashylar), farmakologtar, ekonomıster, klınıkalyq keńes berýshi dárigerler, etıka salasyndaǵy jáne baǵalaýǵa qajetti basqa da mamandardan turatyn kópsalalyq top qurady. MTB úderisi - qurylymdanǵan klınıkalyq máseleni talqylaý, aqparatty júıeden izdeý, ony irikteý jáne saraptaý, ekonomıkalyq saraptama jasaý, sheshim shyǵarý jáne MTB esepterin daıyndaýdan turatyn kúrdeli úderis. MTB esebi retsenzııalanyp, onyń sońǵy nusqasy tapsyrys berýshige sheshim qabyldaý úshin beriledi.
- MTB Qazaqstanǵa qashan jáne qalaı keldi? Alǵashqy nátıjeleri qandaı?
- MTB Qazaqstan Respýblıkasynda densaýlyq saqtaýda sheshim qabyldaý úshin júıeli úderis retinde 2009 jyly «Kazaqstan Respýblıkasynyń densaýlyq saqtaý salasynda ınstıtýtsııalyq reforma jasaý jáne tehnologııalardy engizý» jobasy aıasynda bastaldy.
MTB belgili bir tásildi qoldanýdyń eń tıimdi jolyn, onyń jalpy kómek kórsetý salasyndaǵy durys ornyn anyqtaý jáne paıdasy tıer naýqastardy aıqyndaýǵa kómektesedi.
2011-2012 jyldar aralyǵynda DSDRO standarttaý Ortalyǵy kanadalaq CSIH konsaltıngtik kompanııasymen birlese otyryp, MTB sarapshylarynyń bazasyn qurý maqsatynda trenıngter uıymdastyrdy. 2012 jyldyń mamyr aıynda QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaýdy júzege asyrý úshin bes basym taqyrypty tańdap alyp, bekitken bolatyn.
Densaýlyq saqtaý qyzmetteri men medıtsınalyq kómekti standarttaýdy damytý ortalyǵy MTB bóliminiń mamandary búgingi kúni CSIH konsaltıngtik kompanııasymen jáne Qazaqstannyń klınıkalyq sarapshylarymen birlese otyryp, osy esepterdi daıarlaý jumystaryn júrgizdi. Esep nátıjeleri sheshim qabyldaý úshin QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligine tapsyryldy.
Sonymen qatar, MTB joǵary mamandandyrylǵan kómek tehnologııalarynyń tizimin, respýblıkalyq dárilik formýlıar jasaý úshin, densaýlyq saqtaýda ınnovatsııalyq tehnologııalardy qoldaný maqsatynda júzege asyrylady.
2012 jyly Standarttaý ortalyǵy medıtsınalyq JOO, ǴZI, respýblıkalyq ǵylymı ortalyqtardyń 150 mamanyn MTB bazasyn qurý jáne medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaýdy júzege asyrýǵa jumyldyrý maqsatynda oqytty.
2013 jyldyń basynda DSDRO INAHTA halyqaralyq uıymynyń (MTB agenttikteriniń halyqaralyq júıesi) múshesi boldy. Bul DSDRO mamandaryna MTB nátıjelerin ózara almastyrýǵa, medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaýdy halyqaralyq deńgeıde ótkizýge, tájirıbeli sarapshylarmen keńesýge, halyqaralyq konferentsııalar men forýmdarǵa qatysýǵa múmkindik beredi.
- Medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaýdyń respýblıkadaǵy damý bolashaǵy týraly ne aıtar edińiz?
- «Qazaqstan Respýblıkasynyń densaýlyq saqtaý salasynda ınstıtýtsııalyq reforma jasaý jáne tehnologııalardy engizý» jobasy aıasynda 2015 jylǵa deıin osy saladaǵy tájirıbeli halyqaralyq mamandardy jumyldyra otyryp, taqyryptyq trenıngterden ótkizý arqyly MTB sarapshylarynyń áleýetin jetildirý josparlanýda.
Ár túrli deńgeıdegi densaýlyq saqtaý uıymdastyrýshylaryn (menedjerlerdi) MTB nátıjelerine negizdelgen sheshimderdi qabyldaýǵa úıretý josparlanǵan. MTB nátıjelerin kórsetý maqsatynda halyqaralyq konferentsııalarǵa qatysý da oılastyrylýda. Sonymen qatar, MTB úderisine qalyń buqarany tartqan jón. Sebebi álemde dárigerler, naýqastarmen jumys jasaıtyn qoǵamdastyqtar jáne naýqastardyń ózderi burynnan beri jáne belsendi túrde osy úderiske qatysýda. Óıtkeni medıtsınalyq tehnologııalardy baǵalaýdyń sońǵy nátıjesi densaýlyq saqtaý júıesine, ıaǵnı halyq densaýlyǵyna áserin tıgizetin sheshim qabyldaý bolyp tabylady.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!