Medıtsınalyq saqtandyrý: Maqsat - adam densaýlyǵyna muqııat qaraý múmkindigin arttyrý

ASTANA. QazAqparat - Ult Josparynda qoıylǵan basty min­det­terdiń biri - mindetti áleýmettik medı­tsınalyq saqtandyrý júıesin (MÁMS) engizý bolatyn, 100 naqty qadamnyń 80-shi qadamynda onyń memleket, jumys berýshi jáne azamattyń yntymaqtastyǵy negizinde júzege asatyny aıqyn kórsetilgen. ıAǵnı, osy úsh tuǵyr jaýapkershilikti teń kótermek. Toqeterin aıtqanda, MÁMS dál osy qaǵıdat negizinde ornyqpaq. Sondaı-aq, jańa júıe bastapqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek­ti birinshi kezekte qarjylandyrýǵa basym­dyq bermek. Endeshe, óńirde bul istiń jaı-kúıi qandaı deńgeıde? Batys Qazaqstan oblystyq densaýlyq saqtaý basqar­masynyń basshysy Q.Irmenovpen áńgime osyndaı baǵytta órbidi.

- Qamıdolla Mútıǵollauly, bıylǵy jyldyń toǵyzynshy maýsymynan elimizde MÁMS júıesin júzege asyrý jónindegi is-sharalar kesheni bastalyp ketkeni belgili. Osy baǵytta oblystaǵy medıtsınalyq uıymdardyń alǵashqy betalystary jóninde ne aıtar edińiz?

- Áýeli mindetti áleýmettik medı­tsınalyq saqtandyrý júıesi degenimiz ne ózi? Onyń turǵyndarǵa jáne tutastaı densaýlyq saqtaý júıesine tıgizetin paıdasy qandaı? Negizgi qaǵıdalary nendeı krıterıılerge arqa súıeıdi? Oblysta osy basy ashyq saýaldardyń ara-jigin ajyratý men túsindirý bo­ıyn­sha keń kólemdi aktsııa bastalyp ketti. Sonyń ishinde Sanjar Asfen­dııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medı­­tsınalyq ýnıversıteti­niń kafedra meń­gerýshisi Quralbaı Quraqbaevtyń qatysýymen óńirdegi medıtsınalyq uıymdarda ótkizilgen kezdesýler bir­shama nátıjeli boldy deı alamyz.
Búginde bul baǵytta óńirde bilikti mamandar arasynan arnaıy jumys toby qurylyp, aqparattyq-túsindirme jumystaryn júrgize bastady. Top músheleri aldyn ala bekitilgen jos­par-kestege sáıkes jumys isteýde. Olar ótken maýsym aıynda Oral qala­syndaǵy №2 jáne №5 emhanalar ujym­dary jáne Terekti men Zelenov aýdandary medıtsınalyq meke­­meleri arasynda keń kólemdegi aqpa­rattyq-túsindirme jumystaryn atqarǵan bolsa, endigi kezekte bul istiń aýqymy oblystaǵy ózge medıtsınalyq uıymdarǵa qaraı baǵyt alyp otyr. Mundaǵy is-sharalar aldaǵy tamyz aıynyń aıaǵyna deıin sozylmaq.
Al qyrkúıek pen qarasha araly­ǵynda azamattar men jumys berý­shiler arasynda naǵyz jandy, oı-pikir almasý alańdary paıda bolady dep kútilýde. Onyń bastaýyn­da «Atameken» ulttyq kásip­kerler palatasynyń ókilderi tur. Dál osy kezden bastap memleket pen jumys berýshi jáne árbir adamnyń ynty­maqty jaýapkershiligi bólinbeıtindeı birtutas aǵzaǵa aınalady deýge de bolady. Osy negizde shyn mánindegi medıtsınalyq saýyqtyrý júıesin engizý bastalmaq. Bul is buǵan deıingi úzdik halyqaralyq tájirıbeni esepke ala otyryp atqarylmaq.
- Respýblıka turǵyndarynyń bári birdeı ekonomıkalyq belsen­diligi joǵary halyq qataryna kir­meıdi ǵoı. MÁMS júıesi olar úshin tıimsiz, qajetti bola tura qajetsiz bolyp júrmes pe eken?
- Bir esepten bul máselege alań­daýymyz óte oryndy. Áıtse de bulaısha qaýiptenýge negiz joq. Óıtkeni, memleket ekonomıkalyq belsendiligi tómen toptar úshin jarna tóleý tár­tibin ornyqtyrmaq. Óz kezeginde jumys berýshiler mundaı jarnany jal­damaly jumysshylar úshin tóleıdi. Sonymen birge, ortan qoldaı qyzmetkerler jáne salyq organdaryna tirkelý arqyly ózin-ózi qamtı alatyn azamattar atalmysh jarnany ózderi tóleıtin bolady. Densaýlyq saqtaý júıesinde tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi (TMKKK) bar ekenin biletin shyǵarsyz. Memleket osy kólemge sáıkes ári qaraı da azamattarǵa qarjylaı qoldaý kór­setýdi jalǵastyra bermek. Sondaı-aq, munyń qataryna áleýmettik astary men máni bar aýrýlardy qamtý, shuǵyl jaǵdaılar, jedel medıtsınalyq kómek, sanıtarlyq avıatsııa jáne ekpe egý kiredi.
- Qalaı degende de, el-jurt­tyń bári birdeı medıtsınalyq saqtandyrý júıesine enýi múmkin emes qoı. Aıtalyq, kópshiliktiń ishin­de saqtandyrylmaǵan azamattar bolatynyn joqqa shyǵarýǵa bol­maıdy. Ómir bolǵan soń olardyń da bastary aýyryp, baltyry syzdaıtyny anyq. Sonda ne istemek?
- Memleketimizde azamattardyń densaýlyǵyn qorǵaýdyń jalpyǵa birdeı quqyǵy ornyqqan. Quqyqtyń aty quqyq. Zańnyń aty zań. Ony oryndamaý, qamtamasyz etpeý esh múmkin emes. Osy turǵyda, ózińiz aıtqan­daı, saqtandyrylmaǵan azamattarǵa 2020 jylǵa deıin TMKKK aıasynda ambýlatorlyq-emhanalyq kómek kórsetiletin bolady. Osy sheńberde olar qajetti dári-dármektermen de qamtylmaq.
- Al MÁMS aıasynda saqtan­dyryl­ǵan azamattar qandaı artyq­shylyqtarǵa ıe bola alady?
- Olarǵa joǵary tehnologııalyq-medıtsınalyq qyzmetter kórsetiledi. Statsıonardy almastyra alatyn tetikter qoldanylady. Uzaq merzim­di meıirgerlik kútimder jasalady. Munyń syrtynda olar úshin dárilermen qam­tylǵan ambýlatorlyq-emhana­lyq kómek qashanda ázir. Buǵan qosa, eger azamattar erikti saqtandyrýǵa qaty­sa­tyn bolsa, MÁMS júıesinde qaras­ty­ryl­maǵan medıtsınalyq kómek­terge de qol jetkize alady. Bul másele jeke saqtandyrý kompanııalarymen kelisim­shart negizinde júzege asyrylady.
- Siz joǵaryda saqtandyrý úshin jarna tóleý qajettiligi jóninde aıtyp óttińiz. Bul qaı ýaqyttan bastap tólenbek? Onyń mólsheri qandaı?
- Aldymyzdaǵy 2017 jyldyń 1 qań­­tarynan memleket, jumys berý­­shiler jáne ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattar áleýmettik-medı­tsı­nalyq saqtandyrý qoryna (ÁMSQ) jarna tóleýdi bastaı alady. Erekshe sanattaǵy azamattar úshin memleket tóleıtin jarnanyń mólsherlemesi ortasha aılyq eńbekaqynyń jeti paıyzyn quraıdy. Onyń kólemi keıingi jyldarda birtindep ósetin bolady. Al jumys berýshiler jarnasynyń jalpy kólemi kiristiń bes paıyzyna teń. Tabys tabatyn turǵyndar men ózin-ózi qarjymen qamtı alatyn azamattar úshin olardyń kirisiniń jeti paıyzy jarna mólsherlemesi bolmaq.
- Mundaı jaǵdaıda jaldamaly jumysshylardyń jaǵdaıy qalaı bolmaq?
- Olar jarnany 2019 jyldan bir paıyz, 2020 jyldan bastap eki paıyz­dyq mólsherde tólemek.
- ÁMSQ jarnasyn respýblıka turǵyndary men azamattardyń bári birdeı tólemeıtin shyǵar? Álde, tóleı me? Máseleniń osy jaǵyn ashyńqyrap berseńiz eken?
- Jarna tóleýden azamattardyń on bes sanaty bosatylady. Onyń on ekisi halyqtyń áleýmettik turǵydan osal toptary. Sonymen birge, osy qatarda áskerı qyzmetshiler men arnaıy memlekettik jáne quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri bar.
- Áńgimeńizdiń astaryna qara­ǵanda, MÁMS aıasynda kórsetile­tin medıtsınalyq kómektiń kóle­mi ÁMSQ-ǵa tólenetin jarna mól­sherine táýeldi bolyp qalatyn sekil­di. Buǵan ne deısiz?
- Buǵan eshqandaı negiz joq. Eń bas­tysy, jarna óz ýaqytynda ári udaıy tólenip tursa bolǵany. Elimizde qoldanystaǵy tájirıbege saı ÁMSQ-ǵa túsetin jarnalardy baqylaý isin ári onyń qoldy bolyp ketpeýin Qarjy mınıstrligine qarasty Memlekettik kirister komıteti óz baqylaýynda ustaıtyn bolady.
- Áńgimemizdi MÁMS memleket pen onyń azamattaryna jáne elimizdiń densaýlyq saqtaý júıesine qandaı paıda ákeledi degen saýalmen túıindesek, qalaı qaraısyz?
- Álbette. Jańa júıe ult den­saýlyǵyn saqtaý men aýrýdyń al­dyn alýdyń qamyn oılaıdy. Osy ekeýiniń órisin keńeıtýdi qarastyra­­dy. Sarap­shylardyń boljamyna súıensek, mindetti áleýmettik-medıtsına­­lyq saq­tandyrý engizilgennen keıin elimiz­degi bastapqy medıtsına­lyq-sanı­tar­lyq kómek kórsetýdiń sapasy men deńgeıi odan ári arta túspek. Sondaı-aq, dári­ger­ler men orta býyn medıtsına qyz­met­kerleriniń jalaqy­syn arttyrý múmkindigi paıda bolmaq.
Ári respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirindegi aýrýhanalar men emhanalar qural-jabdyqtarmen qamtama­syz etilmek. Bular emdik qasıeti joǵary qymbat dári-dármektermen qamtylmaq. Eń bastysy, MÁMS res­pýb­lıka aza­mat­tarynyń joǵary sanatty medı­tsına­lyq-skrınıngtik tekserýlerden ótýine qajetti alǵy­sharttar týǵyzady. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, aýrý­dyń aldyn alý degenimizdiń ózi de osy emes pe. Sondaı-aq, MÁMS jaǵ­daıyn­da aza­mat­­tar qajet bolsa óz qar­jysyn jum­sa­maı em ala alady.
- Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken
Temir QUSAIYN,
«Egemen Qazaqstan» gazeti, 2016 jyl 21 shilde