«Metsenat» syılyǵyna syrttaǵy qazaq jazýshylaryn kóbirek tartsaq dep otyrmyz – Erlan Asqarbekov
- Byltyr alǵashqy konkýrsqa 67 romannyń avtory qatysypty. Bıyl aýqymy keńeıedi dep otyrsyzdar ma?
- Árıne! Biz soǵan úmittenip otyrmyz. Ekinshi jaǵynan, roman degen aýyr janrlardyń biri ekenin túsinemiz. Biraq ózge elderdegi qazaq dıasporasynyń shyǵarmalary bizdiń báıgege kóbirek qatysatyn shyǵar dep otyrmyz. Bul da úlken kontıngent. Óıtkeni qazaq dıasporasy álemniń alty qurlyǵyna da taraǵan deýge bolady. Úsh jyldyń ishinde osy máseleni retteýdi ózimizge mindet etip aldyq. Buǵan deıingi suhbattarymyzda syılyqtan úmitker avtorlar óz týyndysyna qatań talappen qaraý kerektigin aıtyp júrdik. Sony oqysa kerek, kóbi óz shyǵarmalaryna jınaqylyqpen kiriskenin baıqap otyrmyz. Bul faktor konkýrsqa usynylatyn shyǵarmalardyń sanyn azaıtýy múmkin. Qazir qolymyzda 40-tan astam avtor men 10-nan astam qoljazba jatyr. Tirkeý aıaqtalǵansha 100-150 avtor jınaqtalady dep oılaımyz. Eń bastysy - sapaly ózgeris.
- Bıyl da jalǵyz jeńimpaz iriktele me? Byltyr joly bolmaǵan roman bıyl qatysa ala ma?
- Biz bul máseleni o basta zańgerlermen pysyqtap alǵanbyz. «Avtorlyq quqyq» týraly zań boıynsha avtor óz týyndysymen ne isteıtinin ózi biledi. Atyn aýystyr ma, qaıta jazyp shyǵa ma, ár basylymyn túrlendirip bere me, ózi biledi. Olaı isteý qajet pe degen basqa másele bar. Bir shyǵarmany qaıta-qaıta usynýǵa bolady. Biraq ol salǵan jerden jeńimpaz atanbasa, oqyrman ózekti dep tappasa, qyzyǵýshylyq týǵyzbasa, qundylyq kórmese, ony qaıtalap shyǵarǵannan ne paıda? Odan da sál kidirip, jınap baryp, shyǵarmanyń oqıǵasyn shıratyp, 2-3 jyldan keıin áldeqaıda myqty týyndymen qatysqan oryndy bolmaı ma?
- Konkýrsqa qazaq tilindegi de, orys tilindegi de týyndylar qatysa alady eken. Byltyrǵy qorytyndyǵa qarap, qazaq tiline basymdyq berilip otyr dep aıta alamyz ba?
- Múlde olaı dep oılamaımyz. Álemdegi tájirıbeni qarasaq, eń bir sırek tilde jazylǵan shyǵarmalar jaryp shyǵyp, eń joǵary syılyqtardy alyp jatady. Chehııalyq, ırlandııalyq, skandınavııalyq jazýshylardyń tutas bir shoǵyry osynyń jarqyn mysaly bola alady. Sondyqtan shyǵarmanyń qaı tilde jazylǵanyna emes, mazmunyna, arqalaıtyn júgine basa kóńil aýdaramyz.
- Avtordyń ádebı ortada tanymal bolýy nemese kerisinshe buryn aty shyqpaǵan adam bolýy sheshýshi ról oınaýy múmkin be?
- Eshqandaı ról oınamaıdy. Qoljazbasyn, áńgimesin túıindemesimen nemese túrli sertıfıkattarymen birge joldaǵan adamdar boldy. Birden aıtaıyn, ondaı jaıttardy ózim ekshep otyrdym. Avtordyń esimin, onyń kim ekenin ańǵartatyn tuspaldyń bárin birden alyp tastap otyrdym. ıAǵnı, mátindi oqıtyn mamandardyń aldyna týyndy taqyrybymen ǵana túsedi. Olar qolyndaǵy týyndynyń avtory kim ekenin bilmeýi kerek. Úmitkerlerdiń arasynda asa tanymal adamdar da, báımálim jazarmandar da, qolyna jańa ǵana qalam alǵan debıýtanttar da boldy. Іrikteýden ótkennen keıin týyndylarmen oqyrmandar da tanysa aldy. Qysqasyn aıtqanda, konkýrstyń qorytyndysyna ádebıetke qatysy joq faktorlardyń eshbiri áser etpeýi kerek. Basty faktor – týyndynyń sapasy.
- «Metsenat» jobasy qandaı baspahanalarmen áriptestik ornatqan?
- Biz iri baspahanalardyń bárin shaqyrdyq. Market-pleıs ótkizip, úzdik dep tanylǵan 10 avtordyń eńbegin baspahana basshylarymen júzdestirdik. Qazir birneshe týyndyny basyp shyǵarý jónindegi jumystar uıymdastyrylyp jatyr. Bul bizdiń ádebıet tarıhyndaǵy biregeı oqıǵa.
- «Metsent» laýreattaryna qandaı artyqshylyqtar beriletinin aıta ketseńiz. Jeńimpaz romannyń álem ádebıetiniń arenasyn baǵyndyrý múmkindigi bar ma?
- Mundaǵy basty artyqshylyq bireý ǵana – avtorǵa ómir boıy aı saıyn 500 dollar tólep otyramyz. Jalpy jeńimpaz atanǵan soń avtorǵa degen qoǵamnyń qurmeti artatyny aıtpasa da túsinikti shyǵar. Álemdik arenaǵa shyǵý múmkindigi týraly aıtsaq, bári avtordyń ózine baılanysty. Óz aramyzda ázil bar, avtor óz shyǵarmasyna qanshalyqty talapshyl bolsa, ózin sonshalyq syılaıdy degen sóz. Ádebıettiń óz zańy bar, 30-40 ret túzelip, kúzelgen mátin ábden pisip, jetilgen týyndyǵa aınalady. Biz Qazaqstanda jaryq kórgen kitaptar eń kóp degende 20-30 myń tırajban basylatynyn anyqtadyq. Bizdiń kitaptardyń negizgi satyp alýshysy zııaly qaýym bolady dep kútip otyrmyz. Bul halyqtyń 1 paıyzy degen sóz. Teorııaǵa súıensek, sapasy jaqsy, mazmuny myqty romandy eldegi 200 myń adam satyp alýy múmkin. Týyndy álemdik arenany baǵyndyrý úshin áýel Qazaqstanda tabysqa jetýi kerek. Ondaı ereje bızneste de bar. Sondyqtan shyǵarmanyń sapasy men mártebesi avtorlar óz isine barynsha baıyppen qaraǵan kezde ǵana artady. Bul konkýrsqa shetinen myqty avtorlar qatysatynyn túsiný kerek. Al jeńisti satyp alý múmkin emes. Mátindi oqıtyn mamandar da satylmaıdy, onyń ústine oqyrmannyń baǵalaýy jáne bar.
- Byltyrǵy jeńimpaz Sharhan Qazyǵulovtyń «Kúlpet» romany týraly ne aıtasyz? Orys tiline aýdaryp úlgerdińizder me? Týyndyny qaıdan taýyp oqýǵa bolady? Jalpy shyǵarma ne jaıynda?
- Aýdarma jumystary jeltoqsan-qańtar aılarynda aıaqtalǵan. Qazaq tilindegi túpnusqasy 5 myń taralymmen «Arna Beı» jeke menshik baspahanasynda basyldy. Olar jeńimpaz týyndynyń keleshegine senip, «Meloman» saýda jelisimen, basqa da birneshe saýda jelisimen kelisimshartqa otyrǵan. Osy aptada «Melomannyń» saýda sórelerinde paıda boldy. Endi orys tilindegi basylymy ázirlenip jatyr.
Qysqartyp aıtsaq, týyndy otanǵa oralǵan qazaqtyń taǵdyry týraly. Bul – otanǵa degen mahabbat jarǵa degen mahbbatpen astasyp jatatyny týraly fılosofııalyq roman.
- «Kúlpet» orysshadan basqa tilderge aýdaryla ma? Shetelde basyp shyǵarý josparda bar ma?
- Terorııalyq turǵydan alsaq, kez kelgen irgeli romandy eýropalyq nemese shyǵys tilderine aýdarýǵa bolady. Biraq onyń bárin áýeli Qazaqstandaǵy satylymyna baınalysty. Reseılik, shyǵys-eýropalyq, batys-eýropalyq, túrkııalyq jáne qytaılyq baspahanalarmen kelissóz kezinde kitaptyń Qazaqstandaǵy saýda jelisinde qalaı ótkeni eń basty ýáj retinde qoldanylady. Baspahanalarǵa kitaptyń bastapqy satylym tarıhy mańyzdy.
- Konkýrs bolǵan soń qorytyndysyna kelispeı, júldeler kúni buryn belgili bolǵan dep shaǵym aıtatyndar bolady. «Metsenat» syılyǵy alǵash taǵyaıyndalǵanda osyndaı daýlar boldy ma? Jalpy jeńimpazdardy irikteý júıesi qanshalyqty ashyq?
- Alǵashqy maýsymda ondaı daýdyń bolatynyn kúttik jáne barmaq «basty kóz, qysty áreketter» týraly oıdan shyǵarylǵan ýájderge tap keldik te. Saıttaǵy shyǵarmanyń oqylymyn qoldan kóbeıtý áreketteri de boldy. Onyń bárin jumys barysynda eńserip úırendik. Jalpy saıttyń jumysyn jetildirip, qoldan qaralym jasaýǵa qarsy strategııamyzdy kúsheıttik. Oqyrmandardyń daýsyn eseptep bolǵannan keıingi aqtyq daýysqa salý kezeńi sheshýshi ról atqardy. Birinshi jáne ekinshi orynda turǵan týyndylarǵa daýys bergen akkaýnttarǵa eki qyzmetkerimiz tikeleı qońyraý shalyp, ómirde bar adamdar ekenin tekserip shyqty. Ol áńgimelerdiń beınejazbasy da bar. Kez kelgen jazýshylar uıymynyń ókili resmı kelip, ol materıaldy qaraı alady. Birden aıtaıyn mundaı jumysqa 5 kún ketedi. Óıtkeni daýys bergenderge qońyraý shalyp tekserý jumystarynyń ózi bir apta ýaqyt alǵan. Osydan keıin esepteý bastalady. Men eseptiń qalaı júrgeni týraly beınejazba arqyly esep alamyn. Osynyń bárinen óte kelip, «Kúlpet» úlken basymdyqpen birinshi oryn aldy. Osynyń ózi búkil kúmánniń betin ashty.
Men brendter men marketıng naryǵynda, PR-salada aıtarlyqtaı tanymal adammyn. Óz metsenatymdy izdep 18 jyl júrippin. 12 aýqatty adamǵa júginip kórdim. Jobanyń bir ushynda meniń repýtatsııam men «Metsenattyń» repýtatsııasy turdy. Adal atymyz úshin kúresýge daıynbyz, sondyqtan qoldan daýys jınaý sııaqty áreketterge jol bermeımiz. Jalpy kez kelgen qaralyq tásildiń jolyn kesý tásilderin jetildire beremiz. Sonda jazarmannyń aldynda jalǵyz jol qalady. Ol jol – shyn máninde ulylardyń joly. Uly shyǵarma jazsańyz, ózińiz de uly tulǵaǵa aınalasyz.
- Syılyqtyń aýqymyn arttyryp, jeńimpazdar sanyn kóbeıtý oıda bar ma?
- Bul suraqty joba bastalǵannan beri qoıyp keledi. Ádebıetshi dostarymyzdyń kóbi áńgimeler jınaǵy, pesalar, óleńder jınaǵy boıynsha nomınatsııalar qossańyzdar dep surady. Árıne, bul janrlardyń da oqyrmandary kóp. Biraq bul jyl saıyn beriletin syılyq ekenin, «Óner metsenatynyń» múmkindigi sheksiz emes ekenin eskerý kerek. Syılyqtyń áleýeti ondaǵan jyldar kóleminde damıdy. Bizdiń túsinigimizde ol búkil álemdi qamtýy kerek. Qazaqstanda bıýdjetke qol jaımaı-aq, osyndaı syılyqtar taǵaıyndaıtyn aýqatty adamdar men uıymdar bar ekenine senimdimin. Ár janr boıynsha syılyq taǵaıyndaýdy quptaımyz. Bizdiń strategııalyq maqsattarymyzdyń biri – iri bıznestiń nazaryn ulttyq mádenıetke burý.
- Óz shyǵarmashylyǵyn keńinen tanytyp, tabysqa jetkisi kelgen jas avtorlarǵa qandaı baspahanalarmen, alańdarmen jumys isteýge keńes beretin edińiz?
- Qazir ondaı alańdar kóp negizi. «Rıdero», «LıtRes» sııaqty alańdar bar. Bárinen buryn biz avtor ádebı mektepten ótýi kerek dep oılaımyz. Bizdiń ózimizde ǵana altydan astam sondaı mektep bar. Reseıde tipten kóp. Jazýshylar odaǵy birneshe joba ázirlegen. Sonyń bárinen ótý qajet. Onyń ústine aǵylshyn tilinde kásipbı romanısterge arnalǵan kóp ádebıet bar. Biraq uly jazýshylar aıtqandaı, eń úlken tálimger ómirdiń ózi. Men jas ádebıetshilerge ómirdiń ortasyna qoryqpaı boılap, bızneste de jumys istep kórýden, ǵashyq bolýdan, tosyn oqıǵalardan qoryqpaýǵa keńes berer edim. Ómirdi óz boıynan ótkizip, sanaǵa sińirip, ózin de izdep, otanyn da ishten tanyp baryp kirisý qajet dep oılaımyn. Naǵyz jazýshy osylaı birdindep shyńdalady. Jazýshylyq sheberlik pen oqyrmanǵa aıtar messedjdiń arasynda úlken aıyrmashylyq bar. ıAǵnı, oqyrmannyń ýaqytyn alýǵa turatyn messedj aıtasyz ba, másele sonda.
- Ádebı aýdarma degen óz aldyna bir óner ǵoı. Bul sala bizdiń elde qalaı damyp jatyr? Ádebı aýdarmashylar tapshylyǵyn sezinip júrsizder me? Tapshylyq bar bolsa, ony qalaı toltyrý kerek dep oılaısyz?
- Bul másele óte mańyzdy, daý joq. Almaty ashyq ádebıet mektebi uıymyndaǵy dostarymyzdyń eńbegin erekshe atar edim. Olar bul isti myqtap qolǵa aldy. Ádebı aýdarmashylarǵa arnap sheberlik saǵattaryn uıymdastyryp júr. Qarapaıym aýdarmashylardy baýlýda. Qazir Qazaqstanda aǵylshyn tilinen, basqa da tilderden tikeleı qazaqshaǵa aýdaratyn mamandar paıda boldy. Bul úlken istiń basy ǵana. Áli de isteıtin jumys kóp. Ádebı aýdarmashylardyń jeke konkýrsy qajet shyǵar.
- Avtor óz shyǵarmasyn aǵylshyn tiline aýdartqysy keledi deıik. Kimge júginýi kerek?
- Kóp qoı. Jańaǵy Almaty ashyq ádebıet mektebine de júginip, birneshe aýdarmashynyń baılanys derekterin alýǵa bolady. Biraq bul aqyly jumys ekenin túsiný kerek. Al túpnusqa týyndyńyz Qazaqstanda eleýli tabysqa jetse áńgime basqa. Artyńyzda bir aıdyń ishinde kitabyńyzdy talap áketken 100 myńdaǵan oqyrman tursa, sheteldik baspahanalar ózderi-aq habarlasa bastaıdy. Tipti kezekke turyp, aýdarma shyǵynyn ózderi kóterip áketýi múmkin. Bul endi ulylardyń joly. Biz únemi osylaı bolý kerektigin aıtyp júrmiz jáne ózimizdiń avtorlarǵa senemiz. Ádebıetshiler de shahmatshylarymyz ben kınematograftardyń, mýzykanttardyń jetistigin qaıtalaǵanyn kútip júrmiz. Qazaqstan halqy álemdik deńgeıdegi zamanaýı tól týyndyny súıinshilep oqýǵa baıaǵydan laıyq.
Osy múmkindikti paıdalanyp, Aqparat jáne qoǵamdyq damý, Mádenıet jáne sport mınıstrlikterine, «Otandastar» qory men «Amanat» partııasyna qoldaýlary úshin alǵys aıtqym keledi. Alǵashqy maýsymda da, osy maýsymda da úlken qoldaý kórsetip jatyr. Aqparattyq jáne uıymdastyrý jaǵynan kórsetken kómekteriniń arqasynda jobamyz halyqtyq deńgeıge shyǵatynyna senip otyrmyz. Qazirgi mindetimiz – jer sharyndaǵy árbir qazzaqqa únimizdi jetkizý. Biz óz halqymyzdyń darynyna, zııaly qaýymnyń qabiletine, mádenıetimizge senemiz.
- Suhbatqa ýaqyt bólgenińiz úshin rahmet.
Foto:instagram.com/askarbekov/