Májilistegi saıası partııalardyń fraktsııalary ótken sessııada qalaı jumys istedi
Májiliste 6 partııanyń fraktsııasy bar
Aldymen, ótken jylǵy Májilis depýtattarynyń saılaý naýqanyn eske túsirsek. Saılaýǵa elimizde resmı tirkelgen 7 partııanyń barlyǵy qatysqan bolatyn. Olardyń ishinde tek «Baıtaq» partııasy ǵana shekti 5 paıyzdyq mejeden asa almady. Al Amanat partııasy saılaýshylardyń – 53,90, «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq partııasy – 10,90, Respublica partııasy – 8,59, «Aq jol» Qazaqstan demokratııalyq partııasy – 8,41, Qazaqstan halyq partııasy – 6,8, Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııasy – 5,20 paıyz daýysyn jınady.
Sonymen, 5 jáne odan da kóp paıyz daýys jınaǵan saıası partııalardyń arasynda Májilis depýtatynyń mandattary bylaı bólindi:
- Amanat partııasy – 40 mandat;
- «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq partııasy – 8 mandat;
- Respublica partııasy – 6 mandat;
- «Aq jol» Qazaqstan demokratııalyq partııasy – 6 mandat;
- Qazaqstan halyq partııasy – 5 mandat;
- Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııasy – 4 mandat.
Osy partııalardyń Májilistegi fraktsııalary ótken sessııada qandaı jumys atqardy?
Amanat partııasy
Májilistegi Amanat fraktsııasynyń jetekshisi, depýtat Elnur Beısenbaev partııanyń ótken sessııadaǵy jumysy boıynsha mynadaı esep berdi:
«Osy merzim ishinde AMANAT partııasynyń Májilistegi fraktsııasy nátıjeli qyzmet atqardy deýge tolyq negiz bar. Atap aıtqanda, Fraktsııa músheleri atalǵan kezeńde 46 zań jobasyna bastamashylyq etti. Olardyń qatarynda «Zańsyz ıemdenilgen aktıvterdi memleketke qaıtarý týraly», «Ulttyq qor – balalarǵa» bastamasyn iske asyrý, áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, oıyn bıznesi, lotereıa qyzmeti, jer qoınaýyn paıdalaný salasyn jetildirý jáne taǵy da basqa máselelerdi retteıtin mańyzdy zańdar bar. Sonymen qatar bizdiń fraktsııanyń depýtattary eki sessııa barysynda Senatqa joldanǵan 130 zań jobasynyń 61-ine barlyǵy 2 661 túzetý engizdi. Bular zańdardyń sapasyn arttyryp, elimiz ben azamattarymyzdyń múddesin qorǵaýdy kózdeıdi», - dedi E. Beısenbaev.
Jumys barysynda fraktsııa depýtattary Úkimet múshelerine 384 depýtattyq saýal joldady. Qoǵamdy tolǵandyryp júrgen eń ózekti máseleler kóterilip, naqty usynystar berildi.
«Sonymen birge, fraktsııa depýtattary elmen etene aralasyp, turaqty túrde qoǵamdyq qabyldaýlar ótkizdi. Máselen, depýtattar osy kezeń ishinde 394 qabyldaý ótkizip, 2 844 adamdy qabyldady. Azamattardyń túrli máselelerine den qoıyp, olardyń oń sheshimin tabýyna yqpal etti. Munda fraktsııa tarapynan atqarylǵan negizgi is-sharalar ǵana tilge tıek boldy. Aldaǵy ýaqytta da osy baǵyttaǵy ister jalǵasyn taba beretin bolady», - dedi depýtat.
«Aýyl» partııasy
«Májilistegi «Aýyl» partııasynyń depýtattyq fraktsııasy partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý maqsatynda óńirlerdi aralady. Halyq pikirin tyńdaı kele, «Aýyl» depýtattyq fraktsııasy saılaýaldy baǵdarlamasynyń negizgi mindetteri bolǵan «Agrarlyq bank týraly» jáne «Azyq-túlik qaýipsizdigi týraly» 2 zań jobasyna bastamashylyq jasap, ázirledi. Atalǵan zań jobalaryn Senat pen Májilis depýtattarynyń 60%-dan astamy qoldady. Bul baǵyttaǵy jumystar quzyrly memlekettik organdarmen jalǵasyn tabady», - delingen partııa baspasóz qyzmetiniń málimetinde.
Fraktsııa depýtattary agroónerkásip kesheni men aýyl aımaqtyń mańyzdy aspektilerin qozǵaǵan túrli zań jobasy boıynsha 250-ten astam túzetý daıyndap, 61 depýtattyq saýal joldady. Májilistiń plenarlyq otyrysynda zań jobalaryn qabyldaý barysynda júzdegen saýal qoıdy.
Sezdiń basty jańalyǵy – partııaǵa tolyq rebrendıng jasaldy, partııa ataýy men logotıpi ózgerdi. Budan bylaı qysqa ǵana «Aýyl» partııasy dep atalady. Partııa logotıpi retinde qazaq úshin «Otan» atty kıeli uǵymnyń balamasy – kıiz úı tańdaldy.
«Qazirgi kezeń – mınımalızm kezeńi. «Aýyl» partııasy degen qalyptasqan saıası brend. Sondyqtan, Saıası keńes Prezıdıýmy tarapynan partııamyzdyń ataýynan «Halyqtyq-demokratııalyq patrıottyq» degen tirkesti alyp tastap, «Aýyl» partııasy dep ataý usynyldy. Yqsham, qarapaıym, naqty jáne aıqyn kompozıtsııada sıpattalalǵan partııa logotıpi de mınımalızm stılinde daıyndalǵan», - dep túsindirdi partııa tóraǵasy, Parlament Májilisiniń depýtaty Serik Egizbaev.
«Aq jol» partııasy
Bul sessııada «Aq jol» partııasy fraktsııasynyń 36 otyrysy jáne 3 kóshpeli jıyny ótti. Olardyń barysynda partııanyń óńirlik fılıaldarymen beınekonferentsııa rejıminde zań jobalaryna tujyrymdamalyq túzetýler, depýtattyq saýaldar taqyryby, palatanyń jalpy otyrysyna shyǵarylatyn zań jobalary boıynsha fraktsııa ustanymy talqylandy.
«Fraktsııa depýtattary jumys toptarynyń qaraýyna 863-ke jýyq túzetý jiberdi. Olardyń ishinde depýtattar salyq salý, standarttaý, turǵyn úı qatynastary, ákimshilik quqyq buzý, jer qoınaýyn paıdalaný, menshik quqyǵyn qorǵaý, kásipkerlik, jumyspen qamtý, satyp alý, saılaý, advokatýra jáne basqa da máseleleri boıynsha usynystar jasady. Onyń ishinde Azat Perýashev zań jobalaryna 480-nen astam, Asqar Sadyqov 171 túzetý engizip, 19 zań jobasynyń jumys toby quramyna kirdi. Erjan Beısenbaev 11 zań jobasynyń jumys tobyna, Erlan Barlybaev 13 zań jobasynyń jumys tobyna, Qazybek Isa 15 zań jobasynyń jumys toby quramyna endi», - delingen partııanyń baspasóz qyzmeti joldaǵan aqparatta.
Osy aralyqta fraktsııa depýtattary 69 depýtattyq saýal joldaǵan. Bıylǵy sessııada ortalyq qoǵamdyq qabyldaýǵa 419 azamat keldi. 1500-den astam jazbasha ótinish qaraldy.
Respublica partııasy
Sessııa barysynda fraktsııa depýtattary «Tuqym sharýashylyǵyn qoldaý máseleleri boıynsha QR keıbir zańnamalyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «Astyq týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «Agrarlyq qolhattar týraly», «Jeke tulǵalar úshin lızıngti engizý máseleleri boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» jáne basqa da zań jobalaryna bastama kóterdi.
«Parlament Májilisiniń II sessııasy kezeńinde fraktsııanyń 30 jınalysy ótti, onda depýtattyq saýaldardyń taqyryptary, fraktsııanyń zań shyǵarý jumysyna qatysý jónindegi mindetteri, Parlament Májilisiniń jalpy otyrysyna shyǵarylatyn zań jobalary boıynsha fraktsııanyń ustanymy jáne basqa da máseleler talqylandy. Fraktsııa depýtattary kelip túsken zań jobalary boıynsha jumys toptaryna, Palatanyń turaqty komıtetteriniń otyrystaryna belsendi qatysty, Májilistiń jalpy otyrystarynda sóz sóıledi, talqylanatyn zań jobalaryna naqty usynystar engizdi. II sessııa barysynda fraktsııa depýtattary 29 zań jobasyna túzetý engizdi», - dep málim etti partııanyń baspasóz qyzmeti.
II sessııa barysynda Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda Respublica fraktsııasynyń depýtattary 18 depýtattyq saýal jarııalady.
Depýtattyq saýaldardyń basym bóligi áleýmettik mańyzdy máselelerdi sheshýge baǵyttalǵan: múgedektigi bar adamdardy qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý, jumysqa ornalastyrý máselesi, qaıyrymdylyq uıymdary qyzmetin quqyqtyq retteý, pallıatıvti kómek, otandyq kınony qarjylandyrý, stýdenttik jataqhanalardyń jaı-kúıi. El ekonomıkasynyń, shaǵyn jáne orta bıznesti, aýyl sharýashylyǵyn damytýdyń ózekti máseleleri depýtattyq saýalda kórinis tapty.
«Fraktsııa aqparattyq alańda da tıimdi jumys júrgizip otyr. Parlament Májilisiniń II sessııasynda buqaralyq aqparat quraldarynda jáne áleýmettik jelilerde 6 depýtattyń 1500-den astam materıaly shyqty. Baıandamalarda Májilistiń qaraýyndaǵy zań jobalarynyń normalaryna túsiniktemeler berildi, partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasynyń erejeleri, bıznes quqyqtaryn qorǵaý, genderlik, jastar saıasaty, ekologııa, múmkindigi shekteýli adamdardyń quqyqtaryn qorǵaý máseleleri jáne basqa da taqyryptar», - dep atalyp ótken partııa aqparatynda.
Qazaqstan halyq partııasy
Ekinshi sessııanyń kezeńinde Qazaqstan halyq partııasy fraktsııasynyń depýtattary 45 depýtattyq saýal joldady, sondaı-aq 23 fraktsııa otyrysy, 10 dóńgelek ústel jáne 10 saraptamalyq kezdesý ótkizdi. Fraktsııa depýtattary 1 274 zańnamalyq túzetý joldady, onyń ishinde 112-si fraktsııalyq zańnamalyq túzetýler boldy.
«Parlament Májilisindegi fraktsııa depýtattary 702 azamatty qabyldady, al partııanyń qoǵamdyq qabyldaý bólmelerinde qabyldanǵan azamattardyń sany - 891», - delingen partııa baspasóz qyzmetiniń málimetinde.
Qazaqstan halyq partııasy fraktsııasy músheleri bastamashylyq etken 4 zań jobasy bar. Onyń arasynda, «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine is júrgizý zańnamasyn, advokattyq qyzmetti jáne zań kómegin kórsetýdi, daýlardy sottan tys jáne sotqa deıingi retteýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «Kásipodaqtar týraly» Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kúzet qyzmeti máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» qujat jobalary qamtylǵan.
Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııasy
Májilistegi JSDP fraktsııasy quramynda 4 depýtat bar. VIII shaqyrylymnyń ekinshi sessııasynda JSDP fraktsııasy Májiliske qaraý úshin kelip túsken zań jobalaryna 220-dan astam túzetý engizdi.
«Halyqtyń áleýmettik máselelerine baılanysty zań jobalaryna túzetýler engizýge basty nazar aýdaryldy. Budan basqa, atalǵan kezeńde 41 depýtattyq saýal jarııalandy», - dep atalyp ótken partııanyń baspasóz qyzmeti bergen derekte.
Sessııa barysynda partııanyń qoǵamdyq qabyldaýlarynda «JSDP» fraktsııasynyń depýtattary 373 azamatty qabyldady. Azamattardyń ótinishteri áleýmettik qamsyzdandyrý jáne eńbek quqyqtaryn qorǵaý máselelerimen baılanysty boldy.
Sonymen qatar, depýtattar telebaǵdarlamalarǵa qatysyp, onda azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý (ýtılalym, ekologııa, eńbek quqyqtaryn qorǵaý jáne t.b.) máselelerin kóteredi.
Depýtattar óńirlerdi aralaıdy
«Memleket basshysynyń jyldaǵy Joldaýlaryn, Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasyn, Ulttyq quryltaıda qabyldanǵan sheshimderdi iske asyrý depýtattyq korpýs qyzmetiniń negizgi ózegine aınaldy. Osyǵan baılanysty ekinshi sessııanyń zańnamalyq kún tártibi de mazmundy boldy. Palatalardyń 5 birlesken otyrysy, Májilistiń 39 otyrysy jáne Senattyń 43 otyrysy ótti. Sessııa barysynda eki palatanyń qaraýynda 179 zań jobasy boldy, onyń 120-sy qabyldandy. Sessııa barysynda depýtattar birqatar mańyzdy zań jobasy boıynsha Úkimetpen birlese jumys istedi», - dedi Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov Parlament palatalarynyń 28 maýsym kúngi birlesken otyrysynda.
Sessııa qorytyndylandy, endi depýtattar óńirlerge shyǵyp, halyqpen kezdese bastady.