Májilistiń merziminen buryn saılaýy: qoǵamdyq pikir ne deıdi?
Aldymen qoǵamnyń kóńil-kúıine kelsek, Qazaqstan Prezıdenti janyndaǵy Strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Erlan Qarınnyń pikirinshe, merziminen buryn saılaý ótkiizý máselesi qazir qyzý talqylanyp jatsa, soǵan qatysty pikir aıtýshylardyń basym bóligi buny der ýaqytynda jasalǵan qadam sanaıdy eken. Onyń aıtýynsha, Májilis pen máslıhattardyń merziminen buryn saılaýyn ótkizý týraly bastama jan-jaqty tarazylanǵan sheshim.
Bul kezdeısoq qabyldanǵan sheshim emes. Osy másele tóńiregindegi pikir almasýlar sarapshylar arasynda, baıqaýshylar arasynda sońǵy eki-úsh aıdyń kóleminde belsendi túrde talqylandy. Álemdegi ekonomıkalyq kúrdeli daǵdarys, onyń el ekonomıkasyna yqpaly turǵysynan kelgende, bul, shyn máninde, tipti de kezdeısoqtyq emes. Birinshiden, bul - zańdy qalyptasqan jaǵdaı. Ekinshiden, der kezinde kóterilip otyrǵan mańyzdy oqıǵa dep aıtý kerek. Sondyqtan bul bastama qoǵamda óte qyzý talqylanyp jatyr jáne jan-jaqty qoldaý tabýda. Bul tek saıası-partııalyq úderisterge ǵana emes, sonymen qatar, qoǵamdyq-saıası talqylaýlarǵa da jańasha serpin beredi. Sondaı-aq, jańa ıdeıalardyń, jańa oılardyń kóterilýine jol ashady. Saılaý qoǵamnyń ishindegi qordalanǵan ózekti máselelerdi saraptaýǵa, taldaýǵa múmkindik týǵyzady. Osynyń barlyǵy Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń basshylyǵymen elimizdiń álemdik daǵdarysqa qarsy jańa saıasatty is júzine asyrýyna múmkindik beredi.
Aıta keterligi, jańa jyldyń alǵashqy kúnderinde tosynnan jarııalanǵan tótenshe bastama qoǵam ókilderi tarapynan birden qyzý qoldaý taýyp otyr. Qaıratkerler, saıasatkerler men qarapaıym jurtshylyq ta Májilis pen máslıhat saılaýyn merziminen buryn ótkizýdiń birqatar basymdyǵyn alǵa tartady. Máselen, Parlament Senatynyń Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev Májilistegi áriptesteriniń bastamasyn tolyq qoldaıtynyn bildirdi.
Qasym-Jomart Toqaev, Senat spıkeri:
Bul Májilis depýtattarynyń elimizdiń keleshegine degen joǵary saıası jaýapkershiligin kórsetedi. Parlamenttiń de, Úkimettiń de aldynda Elbasy usynǵan mazmuny biregeı strategııa - «Ult josparyn» júzege asyrý boıynsha jumysty úılesimdi túrde jalǵastyrý mindeti tur. Halyqaralyq ahýal shıelenisip, álemdik naryq myń qubylyp turǵan búgingi jaǵdaıda ishki saıası turaqtylyqtyń mán-mańyzy arta túsedi. Tipti, alpaýyt eldiń basshysy Obama da taıaýda halyqqa arnaǵan úndeýinde búgingi dúrbeleńge toly dúnıede qaterli qaıshylyqtar týyndaǵanda jedel jáne kelisilgen sheshim qabyldaý úshin AQSh-tyń búkil saıası júıesin «jóndeýge» shaqyrdy. Al, bizdiń Elbasymyz ekonomıkalyq ósimge qol jetkizý úshin qoǵamdaǵy yntymaq pen kelisim tujyrymdamasyn baıaǵyda-aq jarııa etip qoıǵany belgili. Búginde álem bul strategııany «qazaqstandyq jol» retinde biledi.
Májilistiń merziminen buryn saılaýyn ótkizýge Parlamenttegi «Nur Otan» partııasy, «Aq jol» partııasy men «Halyqtyq kommýnıster» sekildi úsh fraktsııanyń depýtattary da biraýyzdan qoldaý bildirgen bolatyn. Tipti keıbir fraktsııa saılaýǵa belsendi qoldaý bildirip qana qoımaı, aldaǵy úlken dodaǵa qatysý úshin qaı kezde de ázir ekendikterin tanytqan.
Toqtala ketetin jaıt, mundaı usynysqa saıasat sahnasyna endi ǵaan shyǵyp júrgen «Birlik» partııasy da tosyn qaraǵan joq. Kerisinshe, partııa basshylyǵy alda ótýi yqtımal saılaýdy azamattyq birigýdiń mańyzdy quraly retinde qaraıtynyn málimdedi.
Tólegen Qýanyshev, «Birlik» partııasy tóraǵasynyń orynbasary:
Búkil álem jahandyq ekonomıkalyq ózgerister aldynda turǵan, geosaıası jaǵdaı tez arada jaýap qaıtarýdy talap etip turǵan dál qazirgi kezde elimiz úshin turaqtylyq pen erteńgi kúnge degen senim aýadaı qajet. Naq osy turaqtylyqtyń arqasynda biz óz bolashaǵymyzdy josparlap, ony qurýǵa, ekonomıkany damytýǵa múmkindik aldyq. Jańa kásiporyndardy, mektepter men aýrýhanalardy, jańa jumys oryndaryn asha aldyq. Búgin, mine, syndarly sát týyp tur. Elimizdiń aldynda jańa mindetter tur. Bizdiń maqsattarymyz belgilengen, is-qımyldarymyzdyń algorıtmin qurýymyz qajet. Dál qazirgi sátte eń aldymen, Parlamentten barlyq kúsh pen resýrstardy biriktirý talap etiledi. Saılaýshylar kózdelgen maqsattardyń barlyǵynyń oryndalatynyna, elimiz bizge syrttan kelgen aýyr ekonomıkalyq daǵdarystan meılinshe az shyǵynmen shyǵatynyna senimdi bolǵylary keledi. Biz aldaǵy bolatyn saılaýdy azamattyq birigýdiń mańyzdy quraly retinde qaraımyz jáne barlyq saıası partııalardy alda bolatyn saılaýǵa syndarly túrde qatysýǵa shaqyramyz.
Toqtala ketetin jaıt, merziminen buryn saılaýdy ótkizýdiń janama sebepteriniń biri - jahandyq daǵdarys. Óıtkeni, álemdi dendegen daǵdarys Qazaqstanǵa da áserin tıgizýde. Budan otandyq bıznes te japa shegip jatqany anyq. Alaıda, daǵdarys synaqpen kelip, múmkindikterge jol ashyp ta ketetini sózsiz. Sondaı múmkindikterdiń biri men biregeıi Elbasy aıqyndaǵan «100 naqty qadam» Ult jospary aıasynda da qamtylǵan bolatyn. Sondyqtan da, qoǵam búgingi kúni Ult Jospary aıasynda naqty jumystardyń atqarylýyn qajet etedi. Al bundaı sharalarǵa serpin berý úshin Májilis saılaýyn jyl sońyna deıin sozbaı, kerisinshe qysqa ýaqytty qamtyp ótkizý, zań shyǵarýshy bılikke tyń kúsh berý - ózekti. Bundaı bastamany elimizdegi kásipkerlerdiń de biraýyzdy qoldaýy da sonyń aıǵaǵy bolsa kerek. Máselen, «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy Basqarma Tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq ahýal men ony ońaltý sharalary aıasynda saılaýdy merziminen buryn ótkizýdiń tıimdiligi bolatynyn alǵa tartady.
«100 naqty qadam» Ult Josparynyń 50 qadamynan astamy ekonomıka, sonyń ishinde, kásipkerlerdi qoldaýǵa baǵyttalǵan. Sondyqtan, kásipkerler Elbasy jarııalaǵan Ult Josparynyń naqty oryndalýyna, onyń oń nátıjelerge qol jetkizýine múddeli. Sosyn Ult josparynyń arqasynda Kásipkerler kodeksi qabyldandy, kásipkerler quqyǵyn qorǵaıtyn Bıznes- ombýdsmen ınstıtýty engizildi. Oǵan qosa, ındýstrııany damytý, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý, shetelden ınvestıtsııalar tartý, Úkimet pen kásipkerliktiń birlesken jumystaryn damytý sekildi aýqymdy sharalar josparlandy. Osy ıgiliktiń bárin eskere kelip, Májilistiń jańalanyp, jańa mandatpen atalǵan jumystarǵa kirisýin qoǵam bolyp qoldaǵanymyz abzal dep sanaımyz. Sol sebepti, túrli qoǵamdyq kúshterdi, barlyq azamattardy depýtattar bastamasyn qoldaýǵa shaqyramyz.
Qazaqstandaǵy merziminen buryn Májilis pen máslıhattar saılaýyn ótkizý bastamasy eldegi jurtshylyqty dúr silkindirse, buǵan syrttaǵy el damýyn baqylap otyrǵan saıasatkerler de óz pikirderin bildire bastaǵan. ıAǵnı, saılaý bastamasy halyqaralyq qoǵamdastyqtyń da nazarynan tys qalǵan emes. Sonyń ishinde Qazaqstannyń júrgizip otyrǵan saıasatyna úlken mańyz bóletin sarapshylar da óz pikirlerin bildire bastaǵany belgili. Olardyń basym bóligi jahandyq daǵdarys ýaqytynda jedel den qoıyp, ıkemdi ári shuǵyl sheshimder qabyldaý ózekti. Sol turǵydan alǵanda, qabyldanatyn sheshimder halyqtyq mandattyń da jaýapkershiligin arttyra túsedi. Endeshe, Májilisti merziminen buryn jasaqtaý osy turǵydan da qısyndy.
Al AQSh-taǵy Energetıka, tabıǵı resýrstar jáne geosaıasat ortalyǵynyń dırektory Arıel Koen «saılaýdy merziminen buryn ótkizýdiń eshqandaı qorqynysh emes ekenin» alǵa tartady. Onyń sózine qaraǵanda, munaıdyń álemdik baǵasy quldyrap, qarjy daǵdarysy dendeı bastaǵan kezeńde jasalyp otyrǵan bastama ekonomıkalyq qıyndyqtardy ońaı eńserýge, eldegi turaqtylyqty saqtap qalýǵa oń áser berýi ábden múmkin.
Álemde júrip jatqan daǵdarys eshkimge ońaı tıip turǵan joq. Munaı men tabıǵı baılyqtardyń baǵasy quldyrap, tipti, Reseı, Avstralııa, Ońtústik Afrıka, Kanada men Brazılııa sııaqty elderge kesirin tıgizip jatyr. Sondyqtan Qazaqstannyń jańa Parlament quramyn jasaqtap, merziminen buryn saılaý ótkizý bastamasy naǵyz qoldaýǵa turarlyq. Qazaqstan onsyz da jahannyń kóptegen memleketterimen salystyrǵanda ózindik órleý qarqynymen tanylyp keledi. Menińshe, ol osy baǵytynan jańylmaı, aldaǵy onjyldyqtarda áli talaı bıikterge jetetinine bek senimdimin.
Túıindeı aıtsaq, qalyptasqan jaǵdaıǵa qaraı jáne týyndaǵan mindetterge oraı jańa Parlamentti jasaqtaýdyń artyqshylyǵy bolmasa, esh kemshiligi joq. Eń bastysy, jańarǵan Májiliske bilikti mamandardan turatyn depýtattar kelip, jańarǵan quram arqyly kez kelgen qaterlerge qarsy turýǵa umtylý asa mańyzdy.