Májiliste Parlamenttik tyńdaýǵa daıyndyq jónindegi Arnaıy ýaqytsha komıssııanyń otyrysy ótti

NUR-SULTAN. QazAqparat - Májiliste «Qazaqstannyń sý salasyn damytý perspektıvalary» atty taqyrypta parlamenttik tyńdaý ótedi. Іs-sharany Májilistiń Ekologııa jáne tabıǵatty paıdalaný, Ekonomıkalyq reforma jáne óńirlik damý, sondaı-aq Agrarlyq máseleler jónindegi komıtetteri 2022 jyldyń 22 sáýirinde ótkizýdi josparlap otyr.

Osyǵan baılanysty búginMájilis tóraǵasynyń orynbasary Balaım Kesebaevnyń qatysýymenparlamenttik tyńdaýdy ázirleý jónindegi Arnaıy ýaqytsha komıssııanyń alǵashqy otyrysy ótti.

Beınebaılanys arqyly bolǵan jıynda Ekologııa máseleleri jáne tabıǵat paıdalaný komıtetiniń tóraǵasy Aleksandr Mılıýtın bul is-shara Memleket basshysy Q.K. Toqaevtyń 2021 jylǵy 1 qyrkúıektegi «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – eldiń órkendeýiniń berik negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn iske asyrý aıasynda ótip jatqanyn aıtty.

Otyrysqa komıssııa músheleri – Májilis depýtattary, Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń, ýákiletti ortalyq memlekettik organdardyń, Parlamentarızm ınstıtýtynyń, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine qarasty uıymdardyń jáne «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasynyń ókilderi qatysty.

Komıssııa jetekshisi bolyp Májilis depýtaty Edil Jańbyrshın bekitildi. Komıssııa quramyna Májilistiń barlyq komıtetteri men ýákiletti memlekettik organdardyń ókilderi kirdi. Óz kezeginde, depýtat Arnaıy komıssııanyń otyrysyna talqylaý úshin mamandar, ǵalymdar, Parlamentke kirmegen saıası partııalardyń ókilderi, sarapshylar shaqyrylatynyn atap ótti.

Jıyn barysynda Sý resýrstaryn basqarý salasyndaǵy qazirgi jaǵdaı jáne zańnamany jetildirý jónindegi josparlar týraly Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Serik Qojanııazov baıandama jasady.

Onyń aıtýynsha, halyq sanynyń ulǵaıýy men aýyl sharýashylyǵy jáne ónerkásip óndirisiniń ósýimen sý tutyný kólemi artyp keledi.

– Sý tapshylyǵynda udaıy ósim baıqalady. Birikken Ulttar Uıymynyń 2021 jylǵy sý resýrstarynyń jaı-kúıi týraly dúnıejúzilik baıandamasyna sáıkes 2050 jylǵa qaraı 5 mıllıardtan astam adam tuşy sýdyń jetispeýshiligin sezinetin bolady, al 2040 jylǵa qaraı sýǵa jahandyq suranys 50 paıyzǵa ulǵaıýy múmkin. Osyǵan baılanysty sý qaýipsizdigin qamtamasyz etý problemasy álemniń barlyq óńirlerinde kún tártibindegi eń ózekti máselelerdiń birine aınalýda, – dedi S.Qojanııazov.

Talqylaý kezinde Arnaıy ýaqytsha komıssııa músheleri sý salasynyń ózekti máselelerin, transshekaralyq kózderge táýeldilik deńgeıin tómendetý, sý nysandary men ózen basseınderin basqarý tıimdiligi, jer ústi jáne jer asty sýlarynyń ekologııalyq jaǵdaıy, sondaı-aq sý salasyn ǵylymı jáne kadrlyq qamtamasyz etý máselelerin kóterdi.

Sonymen birge jıynda parlamenttik tyńdaýlardy ótkizý jónindegi uıymdastyrý jaıy talqylanyp, aldaǵy jumystyń negizgi baǵyttary aıqyndaldy.