Májiliste kóktemgi egin egý kezinde sapaly qyzmet kórsetý máselesi kóterildi
Osy oraıda QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Roman Sklıarǵa óziniń depýtattyq saýalyn joldady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.
Onda depýtattyń pikirinshe, bıylǵy jyldyń 11 qańtardaǵy Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes egis naýqany kezeńinde jemshóp resýrstarymen, tuqymdarmen jáne tyńaıtqyshtarmen qamtamasyz etý máslelerin jáne egin egý naýqanyn Úkimet qatań baqylaýda ustaýy tıis. Sondaı-aq, sýbsıdııalardy bólý kezinde olardyń qoljetimdiligi men orta merzimdi kezeńge turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin aýyl sharýashylyǵynda sýbsıdııalaý tetikterin jetildirýimiz qajet.
«Úkimet 2021 jyldyń 7 qyrkúıeginde ınflıatsııaǵa qarsy áreket etý sharalary keshenin qabyldady. Bul is-sharalar taýarlyq usynysty keńeıtýge jáne ishki naryqty tolyqtyrýǵa baǵyttalǵan. Joǵaryda atalǵan is-sharanyń bir baǵyty aýyl sharýashylyǵy ónimderi óndirisiniń kólemin ulǵaıtý bolsa, al mańyzdysy - kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn qarjylandyrý. Ózderińiz biletindeı, kóktemgi dala jumystary kezinde sapaly agrotehnıkalyq jumystar - bolashaq eginniń kepili. Osy tusta aıta ketý kerek, mıneraldy tyńaıtqyshtar men tuqymdardyń baǵasy ótken jylmen salystyrǵanda 2 jáne odan da kóp ese ósti. Sondaı-aq, qazirdiń ózinde qýańshylyqtyń saldary agroqurylymdardyń jaǵdaıyn odan saıyn qıyndatyp otyrǵan jaıy bar», - dedi Bekqalı Torǵaev.
Jalpy, Agrarlyq-ónerkásiptik kesheniniń sektoryn qoldaý salasynda birqatar problemalar bar. Kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystarǵa arnalǵan Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń normatıvindegi shyǵyndarynan fermerlerdiń naqty shyǵyndary edáýir joǵary. Sonymen qatar, «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ qarjylandyratyn uıym tarapynan da atalǵan normatıvterdegi shyǵyndar qosymsha taǵy tómendetiledi. Munyń bári Agrarlyq-ónerkásiptik kesheniniń sýbektilerin tolyq qarjylandyrmaýǵa, olardyń tarapynan tıisti agrotehnologııalardy qoldanýdaǵy shekteýlerge, tıisinshe ónimdiliktiń, básekege qabilettiliktiń tómendeýine ákep soǵady. Sharýalar bolsa fıýcherster men taýarlyq nesıe alýǵa, ónimdi tómen baǵamen ótkizýge májbúr bolyp otyr.
«Tyńaıtqyshtardy sýbsıdııalaý lımıtteri olardyń naqty qunynyń 10-15 paıyzyn qurasa, normatıvtik qujattarda qunynyń 50 paıyzy sýbsıdııalanady dep kórsetilgen. Mysaly, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń normasy boıynsha ammıak selıtrasynyń 1 tonnasy 36 500 teńgeni qurasa, 2022 jylǵa naryqtaǵy baǵasy 178 500 teńgeni qurap otyr, atap aıtqanda tek 20 paıyzy naqty sýbsıdııalanady», - dedi depýtat.
Onyń paıymynsha, tuqym sharýashylyǵyn qoldaý sharasy da máz emes. Mysaly, SýperElıta, Elıta nemese RS-1 tuqymyn satyp alýǵa beriletin sýbsıdııalar naryqtaǵy baǵamen salystyrǵanda 30%-ǵa jetpeıdi. Nátıjesinde, ónimdiligi joǵary sorttar men selektsııalardy satyp alý jáne kóbeıtý yntalandyrylmaıdy.
«Demek, bul máseleler aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń ózindik qunyna tikeleı áser etip, nátıjesinde olardyń baǵasynyń ósýine yqpal etedi», - dedi Bekqalı Torǵaev.
Joǵaryda aıtylǵandarǵa baılanysty jáne osy máseleniń ózektiligin eskere otyryp, kelesi sharalardy qabyldaý suraldy:
Birinshi. Basym daqyldardy aıqyndaý jáne olardy naqty qajettilikter boıynsha qarjylandyrý.
Ekinshi. Tyńaıtqyshtardy sýbsıdııalaý normalaryn fermerlerdiń naqty qajettilikteri boıynsha retteý.
Úshinshi. Tuqym isin sýbsıdııalaý tásilderin qaıta qaraý, sýbsıdııalardyń naqty normalaryn ulǵaıtý, naryqtyq baǵalardyń ózgerý boljamymen olardy neǵurlym jedel ózektendirý.
Tórtinshi. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jáne «Báıterek» ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ, «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ kóktemgi egis jumystaryna jumsalatyn shyǵyndaryna qarjylandyrýdy ulǵaıtý jáne mıneraldy tyńaıtqyshtar men tuqymdar baǵasynyń ósýin eskere otyryp, sýbsıdııalyq qarjylandyrý kólemin ulǵaıtý qajet.