Májiliste EAEO aıasynda kredıt boıynsha málimettermen transshekaralyq almasýǵa qatysty qujat qabyldandy

Foto:
ASTANA. QazAqparat – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberinde kredıttik tarıhtyń quramyna kiretin málimetter almasý tártibi týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» Zańy qabyldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul qujat QR Úkimetiniń №813 qaýlysyna sáıkes, 2022 jylǵy 12 qazanda Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Májilisine engizildi. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberinde kredıt tarıhynyń quramyna kiretin málimetterdi almasý tártibi týraly kelisim 2021 jylǵy 21 jeltoqsanda Máskeý qalasynda bekitildi.

Kelisim kredıt tarıhynyń quramyna kiretin málimetterdi almasý tetigin, tártibi men sharttaryn aıqyndaıdy. Bir jaǵynan, basqa múshe memleketterdiń aýmaqtaryndaǵy bankterge kredıttik resýrstar úshin júgingen kezde EAEO-ǵa múshe barlyq memlekettiń rezıdentteri úshin teń jaǵdaılar jasaýǵa jáne ekinshi jaǵynan, bankter úshin basqa múshe memleketterdiń rezıdentterine nesıe berý týraly sheshimder qabyldaý kezinde táýekelderdi sapaly baǵalaý múmkindigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Bul óz kezeginde EAEO aıasynda transshekaralyq kredıt berýdi damytýǵa yqpal etetin bolady.

«Kelisim Joǵary Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńestiń 2019 jylǵy 1 qazandaǵy sheshimimen bekitilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń ortaq qarjy naryǵyn qalyptastyrý tujyrymdamasyn iske asyrý aıasynda ázirlendi. Kelisimniń maqsaty – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aıasynda kredıtke qatysty málimetterimen transshekaralyq almasý úshin jaǵdaı jasaý. Kelisim kredıt boıynsha eseptermen transshekaralyq almasý tártibin jáne beriletin aqparattyń tizbesin aıqyndaıdy», - dedi QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Mádına Ábilqasymova.

Onyń aıtýynsha, kelisim talaptary aıasynda kredıt esepteri boıynsha transshekaralyq málimet almasý mindetti túrde jeke nemese zańdy tulǵanyń kelisimimen júzege asyrylady. Bul rette osyndaı aqparat kredıtke qatysty qatynastardy resimdeý nemese monıtorıng júrgizý maqsatynda ǵana beriledi.

Atalǵan derektermen transshekaralyq almasý úshin ýákiletti uıymdar bir-birimen tıisti sharttar jasaýy tıis. Mundaı sharttarda aqparattyq ózara is-qımyl reglamenti, beriletin derekter quramy, elektrondyq málimetter formaty, sondaı-aq daýlardy retteý rásimi bolýy tıis. Bul sharttar mindetti túrde qarjy naryǵyn retteýshilermen kelisilýi tıis. Budan basqa, qarjy naryǵynyń retteýshileri kredıt tarıhy týraly málimetti paıdalanýshylardyń tizbesin, ıaǵnı kredıt boıynsha esepterdi alýǵa ýákiletti bankterdiń jáne ózge de uıymdardyń tizimin qalyptastyrady.

«Kelisimde ýákiletti uıymdardyń jáne kredıtke qatysty derekterdi paıdalanýshylardyń málimetti transshekaralyq almasýy aıasynda aqparatty qorǵaýdy qamtamasyz etý jónindegi mindeti belgilengen. Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııa qarjy naryǵyn retteýshilermen birlesip transshekaralyq almasý kezinde paıdalanylatyn standarttarǵa, tehnıkalyq hattamalarǵa, normatıvtik-anyqtamalyq aqparatqa, beriletin derekterdiń formattary men qurylymdaryna qoıylatyn talaptardy ázirleýi tıis», - dedi agenttik basshysy.

Byltyr Kelisim Armenııada, Belarýste jáne Qyrǵyzstanda ratıfıkatsııalaý protsesinen ótti.

«Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekste málimetterdi transshekaralyq almasý kezinde zańnama talaptaryn buzǵany úshin kredıttik bıýrolar men kredıttik esepterdi alýshylardyń ákimshilik jaýapkershiligin qarastyrý usynyldy», - dedi Mádına Ábilqasymova.


Seıchas chıtaıýt