Májilis tóraǵasy «dombyra-haram» degenderge jaýap berdi: Halyqty adastyrýǵa jol bermeýimiz kerek

ASTANA. QazAqparat – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Amanjol Áltaı orta mektepterde án-kúı sabaǵynda dombyra aspabyn úıretýdi oqý baǵdarlamasyna engizýdi usyndy. Osy oraıda ol Úkimet basshysynyń orynbasary Tamara Dúısenovanyń atyna depýtattyq saýal joldady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Ulttyq etnıkalyq tóltýma mádenıetimizdiń shyraqshysy – Qazaqtyń qasıetti qara dombyrasy. Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Dombyra kúnine arnalǵan saltanatty jıynda: «Qazaq pen dombyra – egiz uǵym. Barshamyzǵa ortaq qundylyq – dombyrany jan-jaqty nasıhattap, jas urpaqtyń sanasyna sińirý óte mańyzdy» - dep asyl qundylymyzǵa mán berýge shaqyrdy. Ókinishke qaraı, búgingi qoǵam arasynda, áleýmettik jelilerde osy halqymyzdyń arda bolmysyn ardaqtaıtyn dombyra aspabyna degen shabýyldar, ulttyq dúnıetanymymyzǵa jat qaýipti pikirler kóbeıip barady. Ásirese, dinı jat aǵymdardyń jeteginde ketken keıbir Qazaqstan azamattary jurtty adastyratyn teris pikirler taratýda. Buǵan áleýmettik jelide jeldeı esip júrgen «Dombyra – haram» degen sekildi adam shoshytar alyp-qashpa sózder dálel. Dombyra – tarıhı sanamyzdy jańǵyrtýǵa jol ashatyn qaıtalanbas asyl qundylyǵymyz. Dombyra – búgingi jas urpaqty meıirimdilik pen parasattylyqqa, adaldyq pen Otansúıgishtikke, qaısar namysqa baýlıdy», - dedi A. Áltaı.

Onyń paıymynsha, dombyra aspaby – Qazaq sóziniń balamasy, Ult degen uǵymnyń mazmunyn ashatyn mánge ıe. Sebebi, halqymyzdyń arman-muraty, ulttyq tálim-tárbıesi, tóltýma mádenıeti, dúnıetanymy – osy qasıetti dombyra arqyly kórinis tabady.

«Endeshe, dombyraǵa tıisý – ultqa til tıgizý, tóltýma mádenıetimizdi qorlaý, ótken tarıhymyz ben búginimizge kóleńke túsirý dep qabyldaımyz. Dombyra – qazaqtyń keýdedegi jany men aq dıdaryndaǵy ary, namysy men minezi, ata-babalarymyzdyń amanaty. Azattyǵymnyń, qazaqtyǵymnyń boıtumaryndaı qasıetti dombyraǵa til tıgizýge, qorlaýǵa jol bermeıik, armen de, zańmen de qorǵaı bileıik», - dedi depýtat.

Bul turǵyda ol bilim beretin orta mektepterde án-kúı sabaǵynda dombyra aspabyn úıretý oqý baǵdarlamasyna engizilýi kerek ekenin aıtty.

«Buqaralyq aqparat quraldarynda, radıo jáne telearnalarda dombyra aspabynyń qundylyǵyn ashatyn án-kúı, jyr-terme, aıtys ónerleri kóbirek nasıhattalsyn. Din isteri jónindegi ókiletti organ teris aǵym jeteginde ketken adamdarmen jumys júrgizýdi kúsheıtýi tıis», - dedi Amanjol Áltaı.

Óz kezeginde Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov bul másele oryndy kóterilip jatqanyn aıtty.

«Meniń oıymsha, «dombyra- haram» dep júrgender ǵasyrlar boıy qolynan dombyrasyn tastamaǵan babalarymyzdy «kúnáhar» qylǵany ǵoı?! Sondyqtan halyqty adastyrýǵa jol bermeýimiz kerek. Depýtat óte oryndy saýal joldap otyr», - dedi E. Qoshanov.

Jaqynda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy áleýmettik jelilerde ulttyq salt-dástúrlerge qatysty taraǵan vıdeolarǵa túsinik berdi.

«Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy áleýmettik jeli qoldanýshylaryn «dombyra shertý, betashar jasaý, sálem salý – haram» degen maǵynada birjaqtama, negizsiz pikir aıtyp, halyq arasynda túsinbeýshilik týdyrmaýǵa úndeıdi. Ulttyq qundylyqtarǵa qarsy kelý durys emes ekenin málimdeımiz», - delingen QMDB málimdemesinde.