Májilis sottar jumysynyń zamanaýı formatyna arnalǵan qujatty maquldady
«Sot tóreligin tsıfrlandyrýǵa toqtalsaq, bul salada biraz jumystar atqarylýda. Sottarǵa búgingi túsip otyrǵan barlyq talap-aryzdar men aryzdardyń 70 paıyzy elektrondy júıede qabyldanyp jatyr. Bul úrdis bolashaqta da jalǵasyn tabady dep oılaımyn», - dedi QR Joǵarǵy sotynyń Azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Meırambek Taımerdenov.
Sonymen qatar ol usynystar týraly aıta kele, buıryq tártibimen jáne ońaıtylǵan tártipte qaralǵan ister boıynsha taraptardy sot otyrysyna shaqyrmaı-aq, elektrondy formatta qaraý eskerilgenin jetkizdi. Al taraptardan shaǵym túsken kezde, mundaı máselelerdi tikeleı ózderiniń qatystyrýymen qaraý qarastyrylǵan.
Zań jobasynda sotqa qatysýshylar úshin jaǵdaı jasaıtyn basqa da normalar bar. Búginde elektrondy hattamany engizý, sot protsesterin qashyqtyqta, ıaǵnı álemniń kez kelgen jerinde ǵalamtor arqyly qaraý máselesi qarastyrylyp otyr. Osy oraıda 2019 jyly qanatqaqty rejimde 6 myńnan astam azamattyq is qaralǵan.
Aıta keteıik, atalǵan zań jobasy úsh baǵyttan turady. Birinshiden, sottar jumysyn zamanaýı formatqa keltirý. Ekinshiden, azamattyq protsestegi tıimdilikti arttyrý, úshinshiden, sot isin júrgizýdegi tsıfrlandyrý qamtyldy.
Meırambek Taımerdenov sýdıalar jumysynda josparlanyp otyrǵan ózgerister týraly aıtyp berdi.
Osy oraıda ol búgingi Azamattyq protsestik kodekste sýdıanyń qoly baılaýly ekenin atap ótti.
«Bul problemany sheshýdiń bir ǵana joly bar, ıaǵnı sýdıanyń protsestik rólin túbegeıli ózgertý. Ádil sheshim qabyldaý úshin ol daýdy jan-jaqty, egjeı-tegjeıli túsinip, anyqtaýy qajet. Bul degenimiz, sýdıa protsestik jaǵynan erkin bolýy qajet. Qandaı ýájdi nemese dálelderdi zertteý kerek ekenin ol ózi anyqtaýy qajet. Bul biz ashyp otyrǵan jańalyq emes, ozyq damyǵan elderdiń sottarynda qalyptasqan tájirıbe», - dedi Azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy.