Májilis saqtandyrýdyń jańa áleýmettik mańyzdy baǵyttary týraly qujatty maquldady
«Zań jobasyn QR Parlamenti Májilisiniń 2021 jylǵy 15 jeltoqsandaǵy jalpy otyrysynda depýtattar birinshi oqylymda tujyrymdamalyq túrde maquldady. Zań jobasynyń negizgi maqsaty saqtandyrý jáne baǵaly qaǵazdar naryǵyn retteý men damytý salasyndaǵy zańnamany jetildirýge baǵyttalǵan», - dedi Májilis depýtaty Danııa Espaeva zań jobasyn ekinshi oqylymda talqylaý barysynda.
Saqtandyrý naryǵy kelesini qamtamasyz etedi:
- Ómirdi saqtandyrýdyń jańa áleýmettik mańyzdy ónimderin engizý.
- Saqtandyrý tólemderine kepildik berý qory kepildik beretin saqtandyrý synyptarynyń tizbesin keńeıtý.
- Halyqty kásipkerlerdiń sapasyz qyzmetterinen qorǵaýdy kúsheıtý, saqtandyrý ombýdsmeniniń rólin arttyrý.
- Saqtandyrý qyzmetterin odan ári tsıfrlandyrý.
«Baǵaly qaǵazdar naryǵy mynalardy qamtamasyz etedi:
Qor naryǵynda ınvestorlardy qorǵaý sharalaryn kúsheıtý, qazaqstandyq kompanııalardyń táýekelderin tıimdi hedjırleý úshin quqyqtyq jaǵdaılar jasaý, baǵaly qaǵazdar naryǵyna kásibı qatysýshylardy retteý men qadaǵalaý tásilderin qaıta qaraý.
Osy zań jobasy boıynsha jumys tobyna 300-den astam usynystar kelip tústi. Sonymen qatar, QR Prezıdentiniń tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda, atap aıtqanda, jetkizýshilerdiń kredıttik bıýroǵa aqparatty berý merzimin on bes kúnnen bir jumys kúnine deıin qysqartýǵa qatysty, mıkroqarjy uıymdarynyń mıkro jáne shaǵyn bıznesti, ásirese aýyldyq jerlerde nesıelendirý áleýetin keńeıtý ári qarjylyq ınnovatsııalardy engizý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý máselesi boıynsha, túzetýler engizildi», - dedi depýtat.
Zań jobasyn jumys tobynyń otyrystarynda qaraý barysynda zań jobasynyń jekelegen normalaryn jetildirý maqsatynda tıisti túzetýler eskerildi.
Saqtandyrý naryǵy boıynsha:
- jol-kólik oqıǵalary (JKO) boıynsha saqtandyrý tólemderin jedel alýdy qamtamasyz etý úshin polıtsııanyń qatysýynsyz jáne sotqa júginbeı mobıldi qosymshanyń kómegimen iske asyrylatyn avtosaqtandyrý (Eýrohattama) boıynsha saqtandyrý jaǵdaıyn retteýdiń jeńildetilgen tártibin engi
- apattylyq kórsetkishi tómen júrgizýshiler úshin saqtandyrý polısin satyp alý kezinde jeńildik berý úshin paıdalanylatyn «bonýs-malýs» koeffıtsıentterin qaıta qaraý arqyly mindetti avtosaqtandyrýdyń baǵa belgileý júıesin jetildirý;
- zań talaptary boıynsha saqtandyrý shartyn jasasýǵa mindetti jáne osyndaı talaptardy oryndamaǵany úshin ákimshilik jaýaptylyqta bolatyn azamattardy saqtandyrý shartynyń qoldanylý merziminiń ótkeni týraly saqtandyrý kompanııalarynyń aldyn ala habardar etýi;
- saqtandyrý uıymynan zeınetaqy annýıteti shartynyń óteý somasy men eń tómengi qunynyń aıyrmasyn «Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory» AQ-ǵa aýdarý múmkindigi qarastyrylǵan;
baǵaly qaǵazdar naryǵy boıynsha:
- «Aktsıonerlik qoǵamdar týraly» Zańda belgilengen shekteýdi alyp tastaý arqyly kvazımemlekettik aktsıonerlik qoǵamdardyń aktsııalaryn satyp alý tetigin jetildirý;
- «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń aktilerine sáıkes shyǵarylǵan baǵaly qaǵazdarmen Qazaqstannyń qor naryǵynda mámileler júrgizý múmkindigin belgileý qarastyrylǵan.
Qarjy naryǵy boıynsha:
- mıkroqarjy uıymdary úshin banktik lıtsenzııa alǵanǵa deıin mıkroqarjylyq qyzmetti úzbeı, aınaldyrý tetigi arqyly ekinshi deńgeıdegi bank bolyp qaıta qurylý múmkindigin berý;
- ınternet-alaıaqtyqqa baılanysty táýekelderdi tómendetý jáne qaryz alýshylardyń boryshtyq júktemesiniń deńgeıin baqylaý maqsatynda kredıttik bıýrolarǵa aqparatty usyný merzimderin qaryzǵa baılanysty bazalyq málimetter boıynsha 15 jumys kúninen 1 jumys kúnine deıin qysqartý kózdeledi.