Májilis depýtattarynyń Aqtóbe oblysyndaǵy kezdesýinde ana men bala máselesi talqylandy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Májilis depýtattary, «Nur Otan» partııasy fraktsııasynyń músheleri Ǵalymjan Eleýov, Sergeı Sımonov, Amanǵalı Berdalın Aqtóbe oblystyq perınataldyq ortalyǵynyń ujymymen kezdesti, dep habarlaıdy QazAqparat tómengi palatanyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Kezdesý barysynda medıtsına qyzmetkerlerin áleýmettik qorǵaý jáne ana men sábı óliminiń aldyn alý máseleleri talqylandy.

Atap aıtqanda, 2020 jyly Qazaqstandaǵy ana ólimi 3 esege jýyq ósip, qaıǵyly jaǵdaıǵa jetken bolatyn. Aqtóbe oblysy eń nashar kórsetkish kórsetken úsh óńirdiń qataryna kirdi.

Osy oraıda, elimizde náreste men ana óliminiń deńgeıi artqanyn ózekti másele retinde Ǵ. Eleýov óziniń depýtattyq saýalynda kóterdi. Depýtattar jańa ortalyqtyń kómegimen, sondaı-aq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń akýsherlik-gınekologııalyq kómekti uıymdastyrýdaǵy durys tásilimen jaǵdaıdy ońaltýǵa bolatynyna senimdi.

- Ózderińiz biletindeı, óńirde sábı óliminiń artýy baıqalady. Negizgi sebepterdiń biri - merziminen buryn bosaný. Jańa oblystyq perınataldyq ortalyq bul máseleni qolǵa alyp úlgerdi. Munda jaqsy jabdyqtalǵan reanımatsııa bólimi – dene salmaǵy óte tómen, bir kılogramnan az týylǵan nárestelerdi kútý múmkindigi paıda boldy, - dedi Májilis depýtaty Ǵ.Eleýov.

Aqtóbe oblastyq perınataldyq ortalyǵy «Nur Otan» partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrýdaǵy «Ózgerister joly: Ár azamatqa laıyqty ómir!» atty Jol kartasy aıasynda byltyrǵy jyldyń jeltoqsanynda ashyldy. Ortalyq áıelderdiń neǵurlym aýyr kontıngentine, onyń ishinde júkti, bosanatyn, bosanǵan áıelderge, sondaı-aq jańa týǵan balalarǵa kómek kórsetýge arnalǵan. Munda bedeýlikti dıagnostıkalaý men emdeýdi júrgizýge, júktilikti saqtaýǵa jáne bosanýǵa kómek kórsetiledi.

Perınataldyq ortalyqta táýligine shamamen 25-30 sábı dúnıege keledi. Jylyna 7 myńǵa jýyq ana bosanady.

Jańa medıtsınalyq mekemede barlyǵy 190 tósek-oryn bar, konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq ortalyq 120 adamǵa arnalǵan. Barlyq medıtsınalyq jabdyqtar zamanaýı perınataldyq tehnologııalardyń talaptaryna saı. Atap aıtqanda, árbir operatsııalyq jáne reanımatsııalyq bólme medıtsınalyq gazdy ortalyqtan beretin konsolmen, narkozdy-tynys alý apparattarymen jáne ana men jańa týǵan sábıdiń jaǵdaıyn baqylaıtyn monıtorlarmen jabdyqtalǵan. Medıtsınalyq kómek kórsetýge jáne jańa týǵan sábıdi kútýge arnalǵan bólmeler aýany zalalsyzdandyratyn jeldetkish júıesi de bar.

Medıtsına qyzmetkerleri depýtattarǵa dárigerlerdiń áleýmettik qorǵalýynyń tómen deńgeıi problemasyn jetkizdi. Olardyń pikirinshe, dárigerdiń qoǵamdaǵy bedeliniń tómendeý tendentsııasy qaıtymsyz bolyp qalmaýy úshin olardy áleýmettik qorǵaýdyń qoljetimdi joldaryn, qorǵaý sýbektileri arasyndaǵy fýnktsııalardy bólýdi jáne ony júzege asyrýdyń naqty sharalaryn anyqtaý qajet.

Osyǵan baılanysty, Ǵ.Eleýov ótken jyly №30 jeke taraýmen qabyldanǵan medıtsına jáne farmatsevtıka qyzmetkerleriniń mártebesin kórsetetin «Densaýlyq saqtaý kodeksi» úlken jetistik bolyp tabylatynyn atap ótti. Májilismenniń aıtýynsha, qujat zań shyǵarýshy medıtsına qyzmetkerleriniń quqyqtary men mindetterin, áleýmettik kepildikter men áleýmettik qorǵaýdy belgiledi. Obektıvti negiz qalandy, biraq bul normalardy halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp qarastyrý kerek.