Majar ǵalymy: Qalada júrip «oryssha sóıleńiz» degenge shydaı almaǵan edim
Davıd Shomfaı Qara qazaq tilin jetik meńgergen. Ǵalym qazaq pen majar halyqtarynyń mádenı baılanysyn nyǵaıtýǵa atsalysyp júrgen azamattardyń biri.
«Assalaýmaǵaleıkúm, qurmetti qaýym, qazaq baýyrlarymyz! Jalpy majar halqynyń jáne 13 ǵasyrdan beri majarlyqtarmen birge ómir súrip kele jatqan quman-qypshaqtardyń sálemin joldaımyn», - dep bastady sózin Davıd Shomfaı Qara.
Onyń áńgimesine qulaq assaq, Qara Qazaqstanǵa Almashıdiń kitabyn oqyǵannan keıin kelmegen eken. ıAǵnı, Qazaqstanǵa kelgen kezinde Almashıdiń eńbegimen múlde tanys bolmaǵan.
«Toqsanynshy jyldary Majarstanda marqum bolyp ketken bir aǵamyzben kezdestim. Ol maǵan «Sen qazaqsha úıren! Olar quman-qypshaqtardyń eń jaqyn tilinde sóıleıdi. Ata-babalaryńnyń salt-dástúrin bilgiń kelse, Qazaqstanǵa bar» dep keńes berdi. Ókinishke qaraı, ol aqsaqal kóp uzamaı 1992 jyly aramyzdan ótip ketti. Sonda sol aǵamyzdyń jumysyn jalǵastyrmaq nıette 1993 jyly majarstandyq eń birinshi stýdent bolyp Jetisý óńirine kelip, Almaty qalasyna oqýǵa tústim. Qazaq fılologııasynda oqydym», - deıdi majar ǵalymy.
Ǵalym Qazaqstanǵa alǵash kelgende tilden qınalǵanyn aıtady.
«Ol kezde qalada kóbi oryssha sóıleıtin. Qazaqsha biletin men kóshede bireýden birdeńe surasam «Govorıte na rýsskom» dep jaýap beretin. Men oǵan shydamaı Jetisýdyń aýyldaryna qashyp kettim. Keıin Majarstanǵa oralyp, Ishtvan myrzamen tanysyp, ekeýimiz eki eldiń arasyndaǵy keńes dáýirinen keıingi mádenı baılanystardy 1993-1994 jyldary ornata bastadyq. Ol kisi birneshe jyldan beri Almashıdiń eńbekterin, murasyn zerttegen. Sondyqtan, ol maǵan Almashıdiń «Azııa júregine saıahat» atty kitabyn syıǵa tartty. Ony ashsam, ózim kórgen, aralaǵan Jetisý beınelenipti», - deıdi majar ǵalymy.
Osydan 100 jyl burynǵy kitapqa yntyq bolǵany sonshalyq, izdegeni tabylǵan Qara birden Almashıdiń eńbekterin zertteýge kirisken.
«Men Qazaqstanǵa kelgen kezeń - keńes dáýirinen keıingi Qazaqstan bolatyn. Qazaq dalasynda kıiz úı sırek kezdesetin. Baqsylarmen kezdesip, búrkitshilermen birge júrdim. Túıeshilermen uzyn sonar áńgime órbittim. Biraq, Almashı men júrgen jermen 100 jyl buryn júrip ótipti. Almashıdiń kitaptaryn oqyp otyryp, ózimniń kórgen-bilgenderimmen salystyrý men úshin óte qyzyq boldy. Sondyqtan, men bul kitapty qolyma alǵannan keıin tastap ketpeı, 700 betti eki kúnde oqyp shyqtym. Almashıdiń muralaryna ǵashyq bolyp qaldym. Jalpy jurtqa tanytýdy ózime mindet qoıdym. Almashıdiń mereıtoıy bolǵan kezde biz onyń izin qýyp, derekti fılm túsirdik», - deıdi Qara.
Majar ǵalymy aldaǵy ýaqytta eki eldiń baılanysyn nyǵaıtýda Derd Almashıdiń eńbegi dáneker bolaryna senim bildire otyryp, sharany uıymdastyrýshy Túrki akademııasyna Patsha úkimeti tusynda jazylǵan «Buıryq hatty» tapsyrdy. Ol hat Almashıge Balqash óńirin aralaý barysynda kómek kórsetilsin degen mazmunda jazylǵan. Eń qyzyǵy, Qara qazaq jerin aralap júrip, osydan 100 jyl buryn Derd Almashıge túıeshi retinde qyzmet kórsetken kisiniń nemeresin taýyp alypty.
Eske sala ketsek, búgin Astanada bir ǵasyr buryn qazaq dalasy týraly «Azııa júregine saıahat» atty kitap qaldyrǵan áıgili majar shyǵystanýshysy Derd Almashıdiń kórmesi ashylǵan bolatyn. Shyǵystanýshynyń 150 jyldyǵy qurmetine oraı kórme men semınardy Túrki akademııasy halyqaralyq uıymy (TWESCO) ótkizýde.
Derd Almashı - 1867-1933 jyldary ómir súrgen shyǵystanýshy. Qazaq dalasyn zertteý úshin ol Qazaqstannyń ońtústik jáne Balqash óńirin aralap, 200-ge jýyq fotosýret túsirgen. Etnograf sonymen birge, zoologııa, ornıtologııa ǵylymymen aınalysyp, Eýropaǵa Qazaqstandy tanytqan ǵalymdardyń biri bolyp tabylady.