Maııalyqtar aqyrzaman tý­ra­synda eshnárse aıtpaǵan - baspasózge sholý

ASTANA. 13 jeltoqsan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 13 jeltoqsan, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

  *** 

Nemistiń «Handelsblatt» gazetiniń habarlaýynsha, Eýropadaǵy avtomobılderdi satý tóńiregindegi daǵdarys aqyryn jyljyp, sońǵy ýaqyttary «Volkswagen» kontsernine de jetken. Muny kásiporynnyń bıylǵy kúzgi saýda operatsııalarynan túsken paıdasynyń mólsheri anyq baıqatady. Naqtyraq aıtqanda, satylǵan kóliktiń sany burynǵy jyldarmen salystyrǵanda artyq bolyp shyqqanymen, olardan kelgen taza tabys áldeqaıda tómen túsip ketken. Osyǵan oraı kompanııa qazir bul tuıyqtan shyǵýdyń joldaryn damyp kele jatqan eldermen saýda-ekonomıkalyq baılanysyn ulǵaıtýdan qarastyryp jatqan kórinedi.Bul týraly «Egemen Qazaqstan» búgingi sanynda «Kólikter kóshindegi kóleńke» degen maqalasynda jazady.

Gazettiń jazýynsha, nemistiń BMW jáne ja­­­­ponnyń «Toyota» avtomobıl óndirýshileri ózderiniń bu­ryn­nan qalyptasqan ózara yntymaqtastyqtaryn odan ári keńeıte túsýge nıetti kórinedi. Bul bıylǵy jazda BMW basqarmasynyń bastyǵy Norbert Raıthofer men «Toyota» kompanııasynyń prezıdenti Akıo Toıoda arasyndaǵy nıettestik memorandýmyna qol qoıylǵannan keıin belgili boldy. Atalmysh qujat eki jaqtyń tórt baǵyt boıynsha uzaq merzimdi jumys josparyn júrgizetinin aıqyndap berdi.

Qashqyn Ábilázovtiń óz elinen urlaǵan telegeı teńiz qarjyny sol óz eliniń ishine búlik salý úshin jumsaǵany qazir naqty belgili bolyp otyr. Muny sot ta dáleldedi. Sonaý 2005 jyly BTA Bankten qylmystyq jolmen ıelenip ketken 7 mıllıard dollardy Ábilázov ózi quryp basqarǵan uıymdasqan qylmystyq toptyń múddesine, ıaǵnı ózi ańsaǵan qylmystyq is-áreketterdi josparly túrde júzege asyrý maqsatyna Kozlovtar arqyly jumsaǵan, dep jazady «Egemen Qazaqstan».

Gazettiń jazýynsha, Kozlovta da kóp dúnıe bolǵanǵa uqsaıdy. Respýblıkanyń barlyq oblys ortalyqtaryndaǵy «Alǵa» partııasynyń keńsesi retinde paıdalanyp otyrǵan páterler óziniń jekemenshiginde ekendigin Kozlov jasyrmaǵan. Onyń úıine tintý júrgizý kezinde alynǵan flesh-kartadaǵy «V.Kozlovtyń qosymsha kýágerlik málim­demesi» atty anyqtalǵan elektrondy qujatynda Ábilázov 2002 jyldan DVK (QDT) dep qurylǵan uıymnyń, keıin «Alǵa» tirkelmegen halyq partııasynyń jumysyn kem degende 70 paıyzǵa, al 2009 jyly 97 paıyzǵa deıin qarjylandyrǵanyn kórsetken. Sondaı-aq, onda Ábilázovtiń partııanyń negizgi demeýshisi jáne saıası qozǵalysynyń ıdeologııasy men strategııasyn qalyptastyratyn turaqty basshysy ekenin ataǵan.Maqala «Ótirik aıtý men arandatý jáne satyp alý - Ábilázov pen Kozlovtyń arqa súıer ádisteri» degen taqyryppen berilgen.  

*** 

Koreıler qazaq elinde shahar salýǵa kiristi. Jáne bir emes, birden tórt qala turǵyzbaq. Onyń barlyǵy da Alataý bókterindegi ásem shahar Almatynyń seriktes qalalary bolady. «Almaty qalasynyń Almaty oblysyndaǵy «4G City» 4 seriktes qalasynyń qurylysy» atty ǵalamat ınvestıtsııalyq joba Qazaqstan Prezıdentiniń qoldaýyn aldy. Ony 2011 jylǵy 24 tamyzda elimizge resmı saparmen kelgen Koreıa prezıdenti Lı Men Bak ta qyzý quptapty. Búginde bul joba elimizdiń Indýstrııalandyrý kartasynyń 35-tarmaǵy retinde júzege asyrylýda. Jaqynda el basshylyǵynyń aldyna 4 shahar qurylysynyń qazirgi barysy týraly aqparat qoıylǵan, dep jazady «Aıqyn» gazeti.

Gazettiń atap ótýinshe,Almatynyń 4 «spýtnık-qala­synyń» «4G» dep atalýynyń se­bebi - olardyń joba boıynsha ha­lyqaralyq ataýlary osy árip­pen bastalady. Atap aıtqanda, «Gate city» (qazaqshasy «Qaqpa-qala») iskerlik ortalyqqa aı­nal­maq. Onda 130 myń adam turady dep jobalanýda.

«Golden city» («Altyn qala») bol­sa, ár ulttyń «altyn qory» - ıntellıgentsııanyń mekeni, «má­denı, bilim berý, ǵylymı-me­dıtsınalyq qala» bolady dep belgilenýde. Onda 103 myńǵa deıin halyqtyń ómir súrýine jaǵdaı jasalmaq.
«Growing city» («Órleý qa­lasy») - «ónerkásiptik-logıs­tı­kalyq qala» retinde josparla­nýda. Onda 50 myń adam turady.
«Green citý» («Jasyl qala») - tý­rıstik qalaǵa aınalýǵa tıisti. Ol 21 myń adamnyń turaqty turýyna eseptelmek.
«4G City» jobasynyń jalpy quny 23,9 mıllıard dollarǵa túspek! Onyń ishinde 6,1 mıllıard dollardy memleket quıady, osyn­sha bıýdjettik qarjyǵa atalǵan qalalardyń ınjenerlik kommý­nıkatsııalary tartylady. Al 17,8 mıllıard dollardy jeke ın­vestorlar ákelýge tıis. Maqalanyń tolyq nusqasy gazette «Jańa Almaty salynýda» degen taqyryppen berilgen.

21 jeltoqsan qashannan da Kún men Túnniń teńeletin kúni retinde bárimizge baıaǵydan bel­gili. Al bıyl ne bolmaq? Birin­shiden, bul kúni planetalardyń uly sherýi bastalady delinedi. Satýrn, ıÝpıter, Sholpan, Jer, Merkýrıı, Ýran, Neptýn, Plý­ton sekildi Kún júıesine kiretin planetalardyń bári bir-birine jaqyndap, túgeldeı bir syzyqtyń boıyna ornalasatyn kóri­nedi. Bul týraly «Aıqynnyń» «Planetalar sherýi - «qardyń erýi» emes pe?» degen maqalada jazylǵan.

Avtordyń aıtýynsha, Planetalardyń mundaı she­rýi buryn da bolǵan. 2010 jyly Jermen qosa alty pla­neta sap túzegen. Eshteńe de bol­ǵan joq. Tipti úsh planeta bir syzyqtyń boıyna ornala­sa­tyn mını sherýler jyl saıyn eki ret bolyp turatyn kezder de bar. Al bul jolǵy uly sherýdiń ózgesheligi sol, Kún júıesine kirmeıtin ózge jul­dyzdar júıesindegi planetalar da sap quramaq eken. Bul neni bildiredi? Bul galaktıkalyq uly bir dáýirdiń aıaqtalyp, jańa bir uly dáýirdiń bastalǵanyn meńzeıdi. Mundaı galaktıkalyq sherý osydan keıin 26 myń jyl­dan keıin qaıtalanady eken. Munyń bárin maııa degen taıpa­nyń abyz-áýlıeleri bizdiń dáýi­rimizden 3114 jyl buryn dál boljap, týra kesip-piship ket­ken. Budan 5000 jyl buryn ómir súrgen Maııa kúntizbesi, rasyn­da, 2012 jyldyń 21 jeltoq­sa­nymen bitedi. Biraq bul «álemde aqyrzaman ornaıdy» degendi bildirmeıdi. Ejelgi órkenıetti zerttegen ǵalymdardyń aıtýyn­sha, maııalyqtar aqyrzaman tý­ra­synda esh nárse demegen.

Avtor aqyrzaman týraly ártúrli alypqashpa áńgimelerdi tizbekteı kele, «Aqyrzamannyń bir bolaty­ny shyndyq. Biraq qashan bolatynyn bir Alla ǵana biledi. Paıǵambarlar da onyń qashan bolatynyn bilmeı ketken. Jer ǵana emes, búkil on segiz myń ǵalamdaǵy tirshilikti typ-tıpyl joıyp jiberetin aqyrzaman tý­raly tek dinı kitaptarda onyń belgileri keltirilgen. Ol belginiń ózi kishi jáne úlken dep bólinedi. Aqyrzamannyń kishi belgileriniń barlyǵy bul kúnde túgeldeı oryndaldy desek te bolady. Úlken belgileriniń bi­rin­de jer betinde Tajaldyń paıda bolýy aıtylady. Quran kitabyndaǵy jazýlar óship ke­tetini, Qaǵbanyń kókke kó­te­rilip ketetini aıtylady. Qazaq ańyzy boıynsha, Áziret Áli men Ortalyq Azııadan shyqqan balýan Darıǵa qyz kúresedi. Áli jeńip, Darıǵa ekeýinen Mádi týady. Keıin Mádi týǵan ákesin tanymaı, Áziret Álimen kúresip, ákesimen beldeskeninen uıalyp, qatty qysylǵannan jer astyna túsip ketedi. Mine, osy Mádi aqyr zamanda jer astynan shy­ǵyp, kókten túsken Isamen bir­ge Tajaldyń kózin joıady...», dep aqyrzamannyń Quranda jazylǵan belgilerin aıtady.

Sóz sońynda, «Jer de adam sııaqty. Jeke adamǵa qandaı qaýip-qater bolsa, Jerge de sondaı qaýip bar. Aspannan ózge planetanyń qulaýy nemese termoıadrolyq bombanyń jarylýy degendeı. Din boıynsha adam balasy ajalǵa kún saıyn daıyn bolýy kerek. Ár kúnińdi, ár saǵatyńdy, tipti ár alǵan tynysyńdy eń sońǵy tynysym dep esepteýge, úmit pen kúdiktiń arasynda ómir súrýge tıissiń. Árqashan ajalǵa daıyn bolýyń kerek. Allamen qaýyshýǵa taza barý úshin dindarlardyń dáretsiz jer baspaı­tyny da sodan.
Sonymen, 21 jeltoqsan aqyr­­­zaman emes, jańa bir dáýir­diń, sonyń ishinde ejelgi maııa órkenıetiniń birjola tarıh qoı­naýyna ketip, ornyna jańa bir dáýirdiń bastalatynyn bil­diredi. Jer anasynan kezekti ret qaıta týǵandaı bolady, adamzat da sol...», - dep qorytyndy jasaıdy.

***

Lenın, Kalının sekildi keńestik kezeńnen qalǵan kóshe attarymen alysyp júrgenimiz jaıyna qalady eken, endi kóshelerge «kókesiniń» atyn beretinder paıda boldy. Táýelsizdik alǵaly onomastıka salasynda oıyna kelgendi istegender máselesiniń ýshyqqany sonsha, tipti Parlamentte úlken daýǵa aınaldy, dep jazady «Alash aınasy» búgingi sanyndaǵy «Kóshege «kókesiniń» atyn beretin kúshtilerdiń joly kesildi» degen taqyryppen berilgen maqalasynda.  

Gazettiń jazýynsha, et jemese elegizıtin qazaq qysty qaı zamanda da soǵymsyz qarsy almaǵan. Alaıda búginde soǵymnyń baǵasy sharyqtap, et kóp qazaqtyń tisine emes, túsine kirýge aınalǵandaı. Gazettiń «Qazaqtyń «aq Olımpıadasyna» aınalǵan soǵym saýdasy nege solqyldap tur?» atty maqalasy osy taqyrypty egjeı-tegjeıli baıandaıdy.