Máýlen Áshimbaev álemdik rýhanı lıderler bas qosqan halyqaralyq konferentsııada sóz sóıledi
Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy Máýlen Áshimbaevtyń «Senimderdiń toǵysýy: rýhanı lıderlerdiń jahandyq jańǵyrý jolynda birigýi» atty halyqaralyq konferentsııasynda sóılegen sózi.
Planetarlyq jańǵyrý jolyndaǵy rýhanı kóshbasshylardy biriktirýge arnalǵan konferentsııanyń Abý-Dabıde ótýiniń sımvoldyq máni bar. Bul qala - jahandyq dinaralyq dıalogtiń tanymal ortalyqtarynyń biri. Munda ashylǵan Avraam áýletiniń úıi úsh dinniń – ıslam, ıýdaızm jáne hrıstıan dininiń baýyrlastyq jaqyndyǵyn eske salady.
«Taıaý Shyǵys pen basqa aımaqtarda qaqtyǵystar órship turǵan qazirgi ýaqytta rýhanı kóshbasshylardyń kezdesýi - ózara túsinistik pen qurmetke negizdelgen halyqaralyq dıalog mádenıetin ilgeriletýge mańyzdy úles qosady».
Biz aldaǵy ýaqytta ótetin COP28 klımattyq konferentsııasyna daıyndyq barysynda jınalyp otyrmyz. Qazaqstan Birikken Arab Ámirlikteriniń klımattyq kún tártibin talqylaýǵa álemdik dinder kóshbasshylaryn tartý týraly bastamasyn tolyǵymen qoldaıdy.
Bul tásil oń nátıje beredi dep esepteımiz, óıtkeni búgingi tańda rýhanı kóshbasshylardyń syndarly jáne jasampaz róli mańyzdy.
Konferentsııada talqylanatyn taqyryp búkil álem úshin óte ózekti. Qazaqstan klımattyń ózgerýine den qoıý boıynsha halyqaralyq isterge eleýli úles qosyp otyrǵanyn atap ótkim keledi.
Bizdiń elimiz Parıj kelisimin alǵashqylardyń biri bolyp ratıfıkatsııalady. Biz kómirtegi izin azaıtýǵa jáne 2060 jylǵa qaraı kómirtegin beıtaraptandyrýǵa qol jetkizýge baǵyttalǵan saıasatty birtindep júzege asyrýdamyz.
Ortalyq Azııa klımattyq qıyndyqtardy jeńý úshin halyqaralyq yntymaqtastyqtyń mańyzdylyǵyn jaqsy túsinedi. Bizdiń óńir jahandyq jylynýdyń saldaryn bastan keshirýde. Sarapshylardyń málimetinshe, Ortalyq Azııadaǵy temperatýra álemdik ortasha deńgeıden áldeqaıda jyldam kóterilýde.
Osyǵan baılanysty Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev BUU Bas Assambleıasynyń 78-sessııasynda osy saladaǵy naqty bastamalardy usyndy. Onyń ishinde Almaty qalasynda BUU-nyń klımattyń ózgerýi jáne jasyl energetıka boıynsha aımaqtyq keńsesin ashý usynysy da bar.
Bizdiń elimiz klımat máselesi boıynsha barlyq múddeli taraptarmen yntymaqtastyqty damytýǵa daıyn.
Ótken jyly Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev tóraǵalyq etken VII sezd joǵary mazmundy deńgeıde ótti. Oǵan 50 elden 100-den astam delegatsııa qatysty.
Olardyń qatarynda Rım Papasy Frantsısk pen Ál-Azhardyń joǵary ımamy Ahmed sheıh at-Taıeb, sondaı-aq basqa dinderdiń joǵary ókilderi boldy.
VII Sezdiń qorytyndysy boıynsha oǵan qatysýshylar Astana dinaralyq forýmyn odan ári damytý qajettigi týraly sheshim qabyldady.
Sez hatshylyǵynyń qazan aıynda ótken otyrysynda forýmdy 2033 jylǵa deıin damytý Tujyrymdamasy qabyldandy. Bul qujat Sez mıssııasyn keńeıtýdi kózdeıdi.
2003-2023 jyldar aralyǵyndaǵy birinshi kezeńde Sezdiń negizgi maqsaty dinaralyq dıalogty nyǵaıtý boldy.
Aldaǵy jyldary biz aldymyzǵa jańa maqsat qoıyp otyrmyz, ol – din kóshbasshylaryna járdemdesý jáne eń ózekti jahandyq problemalardy sheshý úshin rýhanı dıplomatııanyń jasampaz áleýetin iske asyrý.
Álemdik rýhanı kóshbasshylar birigip, adamzat aldynda turǵan ekzıstentsıaldy qaterlerdi sheshýge eleýli úles qosa alady. Olardyń qatarynda klımattyq qıyndyqtardy, kedeıshilik pen teńsizdikti jeńý, ekstremızmmen kúresý, qaqtyǵystardy toqtatý bar. Bul baǵytta birqatar naqty tetikter men bastamalar usynylyp otyr.
Álemdik jáne dástúrli din kóshbasshylary Seziniń jańartylǵan mıssııasy bizdiń búgingi Konferentsııamyzdyń ıdeıasyna tolyǵymen sáıkes keledi.
Búgingi Konferentsııa jalpy syn-qaterlerdi eńserý jáne barlyq halyqtardyń ıgiligi úshin shynaıy yntymaqtastyq rýhyn kóteredi dep oılaımyn.
Mundaı kezdesýler konfessııaaralyq dıalogty nyǵaıtyp, qazirgi problemalardyń tıimdi sheshimderin izdeýge yqpal etetinine senimdimin.
Álemdik jáne dástúrli din lıderleri seziniń hatshylyǵy atynan Qazaqstan árqashan yntymaqtastyqqa ashyq jáne ortaq maqsattar jolynda birlesip jumys isteýge daıyn ekenin taǵy bir márte atap ótkim keledi.