Máýlen Áshimbaev arnaıy saparmen Mańǵystaý oblysyna bardy

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Máýlen Áshimbaev arnaıy saparmen Mańǵystaý oblysyna keldi. Sapar barysynda ol Naýryz meı-ramyna oraı Aqtaý qalasynda uıymdastyrylǵan óńirdiń basty merekelik is-sharasyna qatysyp, Ulystyń uly kúnin jergilikti halyqpen birge qarsy aldy,  Sondaı-aq, partııanyń oblystyq aktıvimen kezdesip, mańǵystaýlyq nurotandyqtarmen Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn keńinen talqylady, dep habarlaıdy «QazAqparat» HAA saıası uıymnyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Bıyl aqtaýlyqtar Naýryz meıramyn teńiz jaǵalaýynda toılady. Alańǵa aq shańqaı kıiz úıler tigilip, ulttyq qundylyqtarymyz dáripteldi. Kúmbirlegen kúı men «qulaqtan kirip, boıdy alar» ásem ánnen shashý shashyldy. Ár jerde ulttyq sport túrlerinen saıystar uıymdastyrylyp, halyq arqa-jarqa bolyp, máre-sáre kúıge bólendi. Bul kórinister Naýryzdyń jalpyhalyqtyq sıpatqa ıe bolǵanynyń aıqyn aıǵaǵy.

Máýlen Áshimbaev oblys ákimi Eraly Toǵjanovpen birge atalǵan merekelik is-sharaǵa arnaıy qatysty. Mańǵystaýlyqtardy jáne barsha Qazaqstan halqyn Naýryz meıramymen quttyqtaǵan partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary halqymyz ejelden bul kúndi jańarý men jasarýdyń bastaýy, bereke men birliktiń arqaýy dep biletinin aıtty.
 

- Ata-babamyz áz-Naýryzdy qashanda eńsesi bıik eldiktiń, irgesi sógilmes birliktiń merekesi retinde atap ótip keledi. Halqymyzdy ortaq múddege, bereke-birlikke, yntymaqqa uıystyratyn bul meıram beıbitshilik pen kelisimniń qazaq-standyq úlgisiniń jarqyn kórinisi, - dedi Máýlen Áshimbaev.

Partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary kezindegi solaqaı saıasattyń saldarynan uzaq jyl boıy tól jańa jylymyzdy laıyqty deńgeıde toılaı almaı kelgenimizge de toqtalyp ótti. Onyń aıtýynsha, túp-tamyrymyzǵa qan júgirtken Táýelsizdigimizdiń arqasynda ulttyq qundylyqtarymyz ortamyzǵa qaıta oralyp, bul kún burynǵy bıigine kóterildi. Nátıjesinde Naýryz memlekettik mereke retinde jarııalanyp, jalpyhalyqtyq meıramǵa aınaldy. Osynaý ulyq meıramdy baq qonyp, qut daryǵan kıeli Mańǵystaý jerinde qarsy alýynyń tereń máni bar ekenine nazar aýdarǵan Máýlen Áshimbaev: - Mańǵystaý - búkil elimiz úshin qasterli de qasıetti meken. Naýryzdy toılaý da osy batys óńirlerden bastalatynyn bilemiz. Barshamyz «Amal», «Kórisý» merekelerin Naýryzdyń basy retinde qabyldaımyz. Búginde «Amal» merekesin tek batys óńirlerimizde ǵana emes, elimizdiń ózge de oblystarynda keńinen atap ótý úrdisi baıqalady. Bul bizdiń rýhanı birligimizdiń aıǵaǵy, - dedi.
 

Shyn máninde Naýryzdyń bastaýy sanalatyn «Amal» merekesi dál osy ólkeden tamyr jaıatyny barshaǵa belgili. Onyń ústine áýlıeli meken Mańǵystaýdyń halqymyz úshin alar orny da erekshe. Óńirde Beket ata, Shopan ata, Qaraman ata, Masat ata, Shaqpaq ata, Sultan úpi sııaqty jerasty meshitteri bar. Qoınaýyna ǵasyrlar syryn jasyrǵan Kenti baba qorymy da asyl muralarymyzdyń biri. Tabıǵat Ananyń ózi tartý etken tylsymǵa toly Saýra saıy, Qaraqııa oıpaty, Tamshaly kóli jáne Sherqala men Otpan taý da kıeli mekenge kórik berip turǵan qundy jádigerlerimiz. Osy turǵydan kelgende Mańǵystaý ob-lysynyń ulttyq qundylyqtardy nasıhattaýda mańyzy zor.

- Ata-babalarymyzdyń ejelden kele jatqan salt-dástúrin dáriptep, ulttyq qundylyqtarymyzdy nasıhattaýda mańǵystaýlyqtardyń róli erekshe. Elbasy aıtqan ulttyq kodty saqtaýda «kórisý kúni» sııaqty merekelerdiń de mańyzy zor. Sondyqtan Ulystyń uly kúninde tarıh tunǵan ólkege ádeıilep kelip, Jańa jyldy mańǵystaýlyq aǵaıynmen birge qarsy alýdy jón dep sheshtim, - dedi Máýlen Áshimbaev.
 

Sondaı-aq, «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary jergilikti turǵyndarmen, ardagerlermen, óńirdiń qurmetti azamattarymen jáne Qazaqstan halqy As-sambleıasynyń ókilderimen kezdesip, Naýryzdyń adamzattyń asyl qundylyqtary dáripteletin meıram ekenin aıtty. Alańǵa tigilgen merekelik kıiz úılerge arnaıy bas suǵyp, Naýryz kójeden dám tatty. «Ulys kúni - Uly kósh» atty kerýen sherýi men ulttyq taǵamdarymyzdy nasıhattaıtyn túrli jármeńkelerdi tamashalady.

Jalpy Mańǵystaý qashanda tyń bastamalarymen erekshelengen óńir. Bıyl da Elba-symyzdyń bes áleýmettik bastamasyn júzege asyrý maqsatynda qarqyndy jumystar júrgizýde. Bul jóninde oblys ákimi Eraly Toǵjanov: «Elbasynyń bes áleýmettik baǵytynyń biri ár qazaqstandyq otbasynyń baspanaly bolýyn kózdeıdi. Ótken jyldyń ózinde oblysymyzda 7 myń otbasy baspanamen qamtyldy. Bıyl jańa baǵdarlama arqyly bul kórsetkish eselene túsetini anyq. Osy maqsatta biz naýryzdyń alǵashqy kúni oblysymyzda «Asar - Jomart júrek» aktsııasyn jarııaladyq. Aktsııa barysynda 25 mln teńge kóleminde qarajat jınalyp, 3500 otbasyǵa kómek kórsetildi», - dedi.

Máýlen Áshimbaev pen Eraly Toǵjanov atalǵan aktsııanyń shapaǵatyn kórip, baspanaly bolǵan kóp balaly ana, «Kúmis alqa» ıegeri, ІІ toptaǵy múgedek Monshaq Jolmaǵam-betovanyń shańyraǵyna arnaıy baryp, merekemen quttyqtady.

Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn júzege asyrý úshin mańǵystaýlyqtardyń taǵy bir tyń jobany qolǵa alǵanyn aıta keteıik. Ol - shaǵyn nesıe kólemin kóbeıtý bas-tamasyna oraı kásipkerlerge 1 paıyzben nesıe alýǵa múmkindik beretin «Nur-Kapıtal» jobasy. Sol arqyly shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy aımaqtyq ónimge qosatyn úlesin negizgi kólemniń 50 paıyzynan kem bolmaýy qamtamasyz etilmek.

Sonymen qatar sapar barysynda partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary «Nur Otannyń» oblystyq aktıvimen kezdesti. Onda partııa qyzmetin jańǵyrtý jáne Prezı-denttiń bes áleýmettik bastamasyn júzege asyrýǵa nurotandyqtardyń belsene qatysý máselesi keńinen sóz boldy. Elbasy, partııa Tóraǵasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń partııa qyzmetin jańǵyrtý jóninde naqty tapsyrma bergenin aıtqan Máýlen Áshimbaev bul mindetterdi tıimdi ári merziminde oryndaý úshin aldaǵy ýaqytta birqatar naqty isterdi qolǵa alý kerektigine erekshe nazar aýdardy. Atap aıtqanda, «Nur Otannyń» eshqandaı da mınıstrlik ne atqarýshy organ emes, saıası partııa ekenin, sondyqtan ashyq, kreatıvti bolýǵa umtylý, ıdeologııalyq jáne medıa keńistiktegi jumys tásilin ózgertý, partııalyq jobalardy jandandyryp, jańa bastamalardy qolǵa alý, Saılaýaldy baǵdarlamada kórsetilgen ıgi isterdi júzege asyrý, elimizdegi aýqymdy tsıfrlandyrý úderisine belsene qatysý, jergilikti qoǵamdyq-saıası ahýalǵa udaıy monıtorıng júrgizý, jalpyulttyq kún tártibin, memlekettik baǵdarlamalar men zań jobalaryn daıyndaýǵa qatysatyn saraptama ortalyǵyn qalyptastyrý, mamandardyń biliktiligin arttyrý jáne «Jas Otan» jastar qanatynyń jumysyn jańǵyrtyp, aldaǵy Sezge belsene qatysý máseleleri atap ótildi.

- Partııa qyzmetin jańǵyrtýdyń negizgi maqsaty - «Nur Otandy» zamanaýı, ınnovatsııalyq, qazirgi zamannyń barlyq syn-qaterlerine beıimdelgen, HHІ ǵasyrdyń saıası uıymy retinde qalyptastyrý. Ol úshin eń aldymen, partııa aldyndaǵy mıssııany aıqyndap alýymyz kerek. Ózimizdiń kúndelikti jumystarymyzben qatar strategııalyq basymdyqtarymyzdy da eshqashan esten shyǵarmaýymyz qajet. Partııa elimizde júzege asyrylyp jatqan jan-jaqty jańǵyrý protsesterine belsene qatysyp, onyń negizgi qundylyqtarynyń basty dáripteýshisi jáne Elbasynyń se-nimdi tiregi bolýy tıis, - dedi «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary.

Jıynda Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn júzege asyrýdaǵy nurotandyqtardyń róli de nazardan tys qalmady. Sonyń aıasynda áleýmettik jańǵyrý qazaqstandyq-tardyń ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵany jáne ár bastama búginde halyqty alańdatyp otyrǵan ózekti de asa mańyzdy máselelerdi qamtıtyny aıtyldy.

- Qazirgi tańda partııa aldynda turǵan eń basty mindet - Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn halyqqa túsindirý jáne onyń júzege asyrylý barysyna qoǵamdyq baqylaý júrgizý. Elbasy júktegen osy mindetterdi abyroımen atqarýymyz kerek. Bul barsha qazaqstandyqtardyń jaǵdaıyn jaqsartyp, ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttalǵan áleýmettik ózgeristerdiń keshendi baǵdarlamasy, - dedi Máýlen Áshimbaev.

Basqosýda partııa ardagerleri, oblystyq máslıhat depýtattary, jastar ókilderi jáne taǵy basqa belsendi nurotandyqtar sóz alyp, partııa qyzmetin jańǵyrtý jáne Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn júzege asyrý jóninde óz usynystary men pikirlerin bidirdi. Іs-shara sońynda «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Elbasy júktegen mindetterdi tabysty oryndaý úshin oblystyq aktıvke birqatar naqty tapsyrmalar berdi.

Seıchas chıtaıýt