Máýlen Áshimbaev álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri ókilderimen kezdesti

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy – Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri Sezi Hatshylyǵynyń basshysy Máýlen Áshimbaev birqatar álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary ókilderimen kezdesti. Din ókilderi 6 qazan kúni Nur-Sultan qalasynda ótetin XIX Hatshylyq otyrysyna qatysý úshin Qazaqstanǵa arnaıy kelgen bolatyn, dep habarlaıdy QazAqparat.

Kezdesýler barysynda Máýlen Áshimbaev beıbitshilik pen kelisimdi halyqaralyq arenada dáripteý isinde Qazaqstan usynǵan dinaralyq forýmnyń erekshe ról atqaratynyn atap ótti.

«Ótken 18 jyldyń ishinde Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi ozyq ári salmaqty dıalog alańyna aınaldy. Oǵan tek din lıderleri ǵana emes, sonymen birge álemdik deńgeıdegi yqpaldy saıasatkerler men halyqaralyq uıymdardyń kórnekti ókilderi de qatysyp keledi. Bul Sezdiń sheshimderin nátıjeli iske asyrýǵa jáne dinaralyq dıalog pen kelisim ıdeıalaryn ilgeriletýge tyń serpin beredi», – dedi Sezd Hatshylyǵynyń basshysy.

Ál-Azhar ýnıversıteti Islam zertteýler akademııasynyń Bas hatshysy Nazır Muhammed Muhammed ál-Nazır Aıadpen kezdesý kezinde jańa zamanda órkenıetaralyq jáne dinaralyq dıalogtyń róli artyp kele jatqany sóz boldy. Suhbattasýshylar týyndaǵan máselelerdi sheshý kezinde Qazaqstan tarapynan mundaı tásilge basa mán beriletinin atap ótti. Óz sózinde Sezd Hatshylyǵynyń basshysy Islam zertteýler akademııasyna konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý baǵyty boıynsha Nursultan Nazarbaev ortalyǵymen seriktestikti nyǵaıtý úshin qoldaý kórsetýge daıyn ekenin jetkizdi.

Sondaı-aq M.Áshimbaev Orys pravoslavıe shirkeýi Máskeý Patrıarhaty syrtqy shirkeý baılanystary bóliminiń dinaralyq qatynastar jónindegi hatshysy, dinı qyzmetker Dımıtrıı Safonovpen kezdesti. Máýlen Áshimbaev birneshe jyldan beri jalǵasyp kele jatqan ekijaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa jáne Sezd Hatshylyǵynyń jumysyna turaqty qatysyp, onyń nátıjeli bolýyna úles qosqany úshin meımanǵa alǵys bildirdi. Kezdesý kezinde Sezd álemdik konfessııalardyń qoldaýynyń arqasynda halyqaralyq deńgeıde mańyzdy rólge ıe bolyp otyrǵany da aıtyldy.

Sonymen qatar Senat Tóraǵasy Dinaralyq dıalog jónindegi Papa keńesiniń Islam boıynsha bıýrosynyń basshysy, monsenor Haled Akashemen kezdesti. Máýlen Áshimbaev Vatıkannyń halyqtar men dinder arasyndaǵy beıbitshilikti, dostyqty jáne yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa qosyp kele jatqan úlesin joǵary baǵalady. Suhbat barysynda taraptar osyǵan deıingi Sezder aıasynda atqarylǵan jumystardyń mańyzyna toqtaldy jáne erteńgi Hatshylyq otyrysy da forýmnyń halyqaralyq bedelin arttyrýǵa zor septigin tıgizetinine senim bildirdi.

Al, Birikken Arab Ámirlikteri Musylman aqsaqaldar keńesiniń bas hatshysy Sultan Feısal Rýmeısımen kezdesýde Máýlen Áshimbaev BAÁ-niń álemdik yntymaqtastyqqa qosyp otyrǵan úlesine nazar aýdardy. Senat Tóraǵasy 2019 jyly Abý-Dabıde Rım Papasy Frantsısk pen Ál-Azhardyń Joǵarǵy ımamy sheıh Ahmad ál-Taıeb qol qoıǵan «Búkil álemde beıbitshilik pen birlesip ómir súrý úshin adamzat baýyrlastyǵy týraly» tarıhı qujatty tilge tıek etti jáne onyń iske asyrylýyna BAÁ-niń jaǵdaı jasaǵanyn aıryqsha atap ótti. Sondaı-aq taraptar Nur-Sultandaǵy dinaralyq dıalog dinı uıymdardy jaqyndastyrý jáne HHІ ǵasyrdyń jahandyq syn-qaterlerine birlesip jaýap izdeý jolynda mańyzdy ról atqara beretinine senim bildirdi.


Seıchas chıtaıýt