Saıası reformalar nátıjesinde máslıhattardyń quzyreti keńeıdi – Prezıdent
«2022 jyly referendým arqyly Konstıtýtsııaǵa mańyzdy ózgerister engizdik. Parlamenttiń rólin aıtarlyqtaı kúsheıttik. Jalpy, bılik tarmaqtarynyń jumysyn jetildirý úshin naqty sharalar qabyldadyq. Onda jergilikti ókildi bılikke qatysty máseleler de bar. Atap aıtsaq, oblystyq máslıhat saılaýy aralas júıe arqyly ótedi. Al aýdandyq depýtattar tek qana majorıtarlyq tásilmen saılanady. Bul qadam elimizdiń demokratııalyq jolmen damýyna zor serpin berdi dep senimmen aıta alamyz», - dedi Memleket basshysy elordada máslıhat depýtattarynyń ІІ respýblıkalyq forýmynda.
Aýqymdy reformanyń nátıjesinde saıası báseke jandana tústi. Jańa erejege saı ótken saılaýdan keıin máslıhattarǵa jańa adamdar keldi. Alty saıası partııanyń ókilderi depýtat mandatyna ıe boldy.
«Qazir máslıhat músheleriniń onnan biri ǵana – partııalyq tizimmen kelgen depýtattar. Qalǵany – túgel bir mandatty okrýgten saılanǵan azamattar. Ózin-ózi usynǵan 434 adam depýtat atandy. Ashyǵyn aıtsaq, buryn saıası partııalar túrli sanattaǵy azamattarmen jumysqa kóp kóńil bólmeıtin. Zańmen talap etkennen keıin ǵana mán bere bastady. Mysaly, partııalyq tizimde jastarǵa arnaıy kvota bólindi. Bul sheshim olardyń qoǵamdyq-saıası úderiske aralasýyna jol ashyp berdi. Buryn máslıhattaǵy jas azamattardyń úlesi 2 paıyzǵa da jetpeıtin. Qazir zańnamaǵa engizilgen ózgerister nátıjesinde bul kórsetkish eselep artty deýge bolady. Búgin de ortamyzda kóptegen jas depýtattar otyr. Olar túrli minberden jastarǵa qatysty ózekti máselelerdi batyl kóterip júr», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Ókildi bılikte áıelderdiń qatary da kóbeıe tústi. Elimizde qyz-kelinshekterdiń bastamalaryna jan-jaqty qoldaý kórsetilýde. Áıelderdiń quqyǵyn qorǵaýǵa basa nazar aýdarylyp jatyr. Osynyń bári reformanyń naqty nátıjesi ekeni sózsiz.
«Sondaı-aq reforma partııalardyń aımaqtaǵy belsendiligin arttyrdy. Olar oblys, aýdan ortalyqtarynda qarqyndy jumys isteı bastady. Azamattardyń saıası protseske keńinen aralasýyna múmkindik týdy. Jer-jerde túrli másele týraly ashyq talqylaýlar ótip jatyr. Basqasha aıtsaq, pikir alýandyǵyna jol ashyldy. Jurt jergilikti máselelerdi sheshýge belsene atsalysatyn boldy. Bul «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdatymen tolyq úndesedi. Saıası reformalardyń nátıjesinde máslıhattardyń quzyreti keńeıe tústi. Depýtattar oblystyń jáne respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń ákimderin balamaly negizde tańdaıtyn boldy. Atqarýshy bılikke yqpal ete alatyn basqa da quzyretter berildi. Sondyqtan máslıhattar aımaqtyń áleýmettik jaǵdaıyna ákimdiktermen birdeı jaýapty», - dep túıindedi Prezıdent.