Máslıhat depýtattary arasyndaǵy jastar úlesi 2,7 paıyz - saıasattanýshy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Máslıhattar men ondaǵy depýtattardyń jumys tetikterin ózgertý mańyzdy. Mundaı pikirdi «Alternatıva» mańyzdy zertteýler ortalyǵynyń dırektory, saıasattanýshy Andreı Chebotarev bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi saıasattanýshynyń Facebook paraqshasyna silteme jasap.

«Proportsıonaldy júıe negizinde barlyq deńgeıdegi máslıhattar depýtattarynyń saılaýyn ótkizý - óz óńirindegi aımaqtyq (oblystar, aýdandar, respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda) jáne jergilikti (oblystyq deńgeıdegi qalalarda) parlamentti shynynda da jumys isteıtin organdarǵa aınaldyrǵan jaǵdaıda ǵana ónimdi bolady. Biraq qazir birqatar faktige baılanysty bul organdar is júzinde ákimderdiń baqylaýynda tur. Ondaǵy depýtattar kóbinese óz sharýasymen álek. Sondyqtan olardyń jumysy halyqtyń edáýir bóligine kórinbeıdi, BAQ úshin qyzyqty emes», - dep jazady saıasattanýshy.

Resmı statıstıkaǵa sáıkes, Qazaqstanda 3 074 depýtaty bar 216 oblystyq, aýdandyq jáne qalalyq máslıhattar jumys isteıdi. Sonymen birge olardyń basym kópshiligi «Nur Otan» partııasynyń músheleri. Saralap qaraǵanda munda kóbinese bıznes ókilderi basym (35,1%). 51-60 jas aralyǵyndaǵy toptyń basymdyǵy (42,1%) baıqalady. Al jasy 60 jastan asqan adamdardyń úlesi - 29,8%. Máslıhat depýtattary arasynda 30 jasqa deıingi jastardyń úlesi 2,7% ǵana quraıdy. Áıel depýtattardyń sany 26,1%-dyq úleske ıe.

«Quramdy kórip otyrsyzdar. COVID-19 pandemııasynyń sharyqtaý sheginde jergilikti ókildik basqarý júıesinde belgili bir vakýmnyń bary anyq baıqaldy. Muny praımerız ótkizip otyrǵan partııanyń basshylyǵy da eskergen sııaqty. Praımerızge partııa depýtattarynyń jartysynan azy (1 410 adam) qatysty. Onyń ishinde 1 197 adam partııaishilik irikteýdiń kelesi kezeńine ótti. Sonymen birge, osy jyldyń 10 men 17 qarashasy aralyǵynda ár túrli aımaqtarda ótetin partııalyq konferentsııalarda taǵy birnesheýi alynyp tastalýy múmkin. «Nur Otan» partııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek máslıhattar úshin partııalyq tizimniń 60%-dan astam jańartylady dep kútedi. Ár túrli máslıhattarda usynylǵan basqa partııalardyń bul turǵyda ózin qalaı ustaıtyny áli belgisiz. Degenmen, olar da óz depýtattarynyń quramyn túbegeıli ózgertýge bel býǵan bolýy múmkin», - deıdi Andreı Chebotarev.


Seıchas chıtaıýt