Máskeýde Qazaqstan men Reseı sarapshylary etnosaralyq jáne dinaralyq tózimdilikti saqtaý máselelerin talqylady
Bul týraly QR SІM baspasóz qyzmetinen habarlady.
Іs-sharany RǴA Shyǵystaný ınstıtýty men Reseıdegi Qazaqstan Elshiligi birlesip uıymdastyrdy. Dóńgelek ústelge «Alternatıva» ózekti zertteýler ortalyǵynyń dırektory Andreı Chebotarev, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń sarapshysy Tımýr Kozyrev, TMD elderi ınstıtýtyndaǵy Orta Azııa jáne Qazaqstan bóliminiń meńgerýshisi Andreı Grozın, RǴA ShI halyqaralyq máseleler sektorynyń meńgerýshisi Irına Zvıagelskaıa, RǴA ShI ortalyǵynyń ǵylymı qyzmetkerleri Andreı Arıshev, Stanıslav Prıtchın, Igor Savın, Lev Perepelkın, MMÝ Aqparatty-taldaý ortalyǵynyń basshysy ıÝlııa ıAkýsheva jáne t.b. sarapshylar qatysty. Kezdesý barysynda sarapshylar Reseıde jáne Qazaqstanda etnosaralyq jáne dinaralyq yntymaqtastyqty qorǵaýdaǵy tájirıbeler, sondaı-aq eki eldegi qalyptasyp jatqan saıası-áleýmettik úderisterine ýkraınalyq daǵdarystyń ker áseri jóninde pikir almasty. Sarapshylar elimizde qajetti sharalar atqarylyp jatqanyna nazar aýdardy. Elbasy Nursultan Nazarbaev «Nurly jol» Joldaýynda jahandyq daǵdarys jaǵdaıynda aldaǵy maqsattarǵa qol jetkizý úshin kópultty Qazaqstan halqyn birlikti ári qaraı nyǵaıtýǵa shaqyrǵany týraly erekshe aıtyldy. A.Grozın óz baıandamasynda Qazaqstan basqa TMD elderine qaraǵanda táýelsizdigin alǵannan beri beıbitshilik pen jasampazdyqtyń damý jolyn ustanyp otyrǵanyn aıtty. Sondyqtan, Qazaqstandaǵy etnosaralyq jáne dinaralyq yntymaqtastyqty qamtamasyz etý tájirıbesi Reseı úshin paıdaly bolý múmkin dedi. Atap aıtqanda, ol Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ınstıtýty elde ultaralyq saıasatty júrgizý júıesinde negizgi oryn alatynyna nazar saldy. A.Chebotarevtiń pikiri boıynsha, elimizde júrgizilip jatqan úsh tildik saıasat, ekonomıkalyq reformalaýǵa basymdyq berilýi, Qazaqstan halqy Assambleıasy ınstıtýtynyń damýy, túrli ulttyq pen áleýmettik toptar múddeleriniń eskerilýi - osynyń barlyǵy da elimizde qalyptasqan etnosaralyq jáne dinaralyq tatýlyqty saqtaý saıasatyn tıimdi etip otyr. «Janjaldardyń basym bóligi qarapaıym turmys jáne áleýmettik daýlardan paıda bolady, tek odan keıin ulttyq negizge kóshe bastaıdy», - degen oıyn bildirdi I.Savın. «Osyǵan oraı bizderge etnosaralyq janjaldardy boldyrmaý tetikterin jergilikti deńgeıde jetildirýge erekshe kóńil bólý qajet», - dedi ol. Al T.Kozyrev óz kezeginde Qazaqstandaǵy etnosaralyq jáne dinaralyq tózimdilik úlgisiniń ereksheligine toqtalyp ótti. Túrli ulttardyń bir-birimen tatý ómir súrý dástúrin, etnostyq nemese dinı artyqshylyq ıdeıalarynyń qoǵamda qoldaý tappaıtynyn, qoǵamda tózimdi minez-qulyq mádenıetiniń qalyptasqanyn jetkizdi. Jalpy aıtqanda, sarapshylar etnosaralyq jáne dinaralyq yntymaqtastyqty saqtaý, úsh tildik saıasat júrgizý jáne azamattyq Ultty qalyptastyrý boıynsha qazaqstandyq tájirıbeni jáne bul baǵyttaǵy atqarylyp jatqan sharalardy joǵary baǵalady.