Máskeýde Ahmet Baıtursynulynyń ǵylym men qoǵamdy damytýǵa qosqan úlesi talqylandy
Dóńgelek ústeldiń shymyldyǵyn ashqan ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ halyqaralyq qatynastar magıstri Baǵdad Álimhanqyzy Ahmet Baıtursynuly muralary men eńbekterin saqtaýdyń mańyzyn atap ótti.
«Onyń baǵa jetpes qundy muralary bizdiń jadymyzda jáne júregimizde máńgi saqtalady. Bul - tek mindet qana emes, sonymen qatar árqaısymyz úshin joǵary qurmet. Búgin biz tarıhymyzda tereń iz qaldyrǵan kórnekti qaıratkerlerdiń biri Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 150 jyl tolýyn atap ótýdemiz»,-dedi B.Álimhanqyzy.
Reseı halyq sharýashylyǵy jáne memlekettik qyzmet akademııasynyń dotsenti Talǵat Myqtybaev Ahmet Baıtursynulynyń pedagogıka, ádebıet jáne saıası qyzmettiń damýyna qosqan zor úlesin atap ótti.
«Búgin biz qazaq álipbıin jasaýshynyń murasyn jan-jaqty qarastyrdyq, onyń birqatar shyǵarmalaryn oqydyq. Onyń ádebıettegi «Abaıtaný» dep atalatyn baǵyttyń negizin qalaýshy bolǵanyn umytpaýymyz kerek. Ol alǵashqylardyń biri bolyp Abaıdyń fılosof, aǵartýshy retindegi mártebesin kóterdi», - dep atap ótti ǵalym.
T.Myqtybaev Reseıdegi qazaq dıasporasynyń ókilderi Baıtursynulyn eske alýǵa arnalǵan is-sharalardy turaqty túrde ótkizip turatynyn aıtty.
«Jaqynda biz qazaq aǵartýshysynyń urpaqtarymen jáne jerlesterimen kezdesip, onyń Reseıde bolǵan kezeńin zertteýge kómektestik. Sonymen qatar biz Ahmet Baıtursynulyn eske alýǵa arnalǵan shyǵarmashylyq kesh ótkizdik, sondaı-aq onyń aǵartýshylyq ıdeıalaryn shetelde dáripteýge tyrysamyz», - dedi ol.
Іs-shara barysynda qatysýshylar kórnekti aǵartýshynyń ómirbaıanynan alynǵan qyzyqty derektermen bólisti, onyń ómiri men qyzmeti týraly derekti fılmdi tamashalady.
Sondaı-aq qazirgi qazaq tiliniń, jazýdyń damýyndaǵy aǵartýshynyń rólin jáne onyń óz eliniń saıası jáne mádenı ómirindegi yqpalyn talqylady.