Máskeý knıazdigi Joshy ulysynyń arqasynda qurylǵan — tarıhshy
Bıyl Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen elimizde Joshy ulysynyń 800 jyldyǵy atalyp jatyr.
— Joshy — Shyńǵys hannyń tuńǵyshy. Shyńǵys han ımperııasynyń qurylýyna úlken úles qosqan tulǵa. Qytaıǵa, batys Deshti Qypshaq dalasyna, Horezmshah memleketine joryqtarǵa qatysyp, dańqty qolbasshy, myqty strateg ekenin kórsetti. Sondyqtan Shyńǵys han ony óz murageri retinde qarastyryp, onyń qol astyna úlken aýmaq berilgen degen pikir bar. Joshy ulysy keıingi derekkózderde Altyn Orda degen atpen belgili bolǵan, — dedi ol.
Nurlan Atyǵaev Joshy ulysynyń tarıhtaǵy alatyn orny aýqymdy ekenin aıta otyryp, Máskeý knıazdiginiń paıda bolýyna onyń tikeleı qatysy bar ekenin atap ótti.
— Joshy ulysy Ertis pen Dýnaı arasyndaǵy halyqtardy biriktirdi. Dál osy Altyn Ordanyń ishinde etnıkalyq toptar birigip, ol búgingi ulttardyń qalyptasýyna ákeldi. Altyn Orda bólingen kezde Qazaq handyǵy qalyptasty. Sondyqtan biz — Joshy ulysynyń muragerleriniń birimiz. Odan bólek Qazan, Qyrym, Astrahan, Sibir handyqtary paıda boldy. Sondaı-aq búgingi Reseıdiń túp tamyry sanalatyn Máskeý knıazdigi de Joshy ulysynyń arqasynda quryldy. Sondyqtan Altyn ordanyń tarıhtaǵy orny óte aýqymdy ári mańyzdy dep aıta alamyz. Joshydan bastalǵan ulys keıingi Meńgý temir kezinde óz táýelsizdigin jarııalap, óz aqshasyn soǵyp, derbes ekonomıkalyq saıasat júrgize bastady. Altyn orda Eýrazııanyń búkil ortalyǵyn alyp jatqandyqtan batys pen shyǵysty ekonomıkalyq jáne saıası baılanystyryp otyrdy. Shyǵys Eýropadaǵy keıbir memleketterdiń qurylýyna tikeleı áser etti, — dedi tarıhshy.
Sondaı-aq ol bul taqyryptyń áli de zertteýdi qajet etetinin jáne orta ǵasyr tarıhyn zertteıtin mamandardyń az ekenin aıtty.
— Altyn Ordanyń tarıhy birneshe ǵasyr boıy zerttelip kele jatyr. Mundaǵy basty másele — derekterdiń kem bolýynda jáne olardyń kóbi arab, parsy, qytaı tilderinde jazylýy. Bul turǵydan Qazaqstanda úlken jumys atqarylyp jatyr. Atap aıtqanda, «Mádenı mura», «Arhıv 2025» memlekettik baǵdarlamalary aıasynda Qazaqstan tarıhy, onyń ishinde Joshy ulysy týraly qundy derekter jınalyp, olar aýdarylyp jatyr. Degenmen, áli de reseılik áriptesterimizden kishkene qalyp kele jatqanymyzdy moıyndaý kerek. Sebebi bizde orta ǵasyrdyń tarıhymen aınalysatyn mamandar az. Mundaı zertteýmen aınalysatyn adamdar arab jáne ózge tildegi derekkózderdi oqyp, durys aýdara bilýi qajet, — dedi Nurlan Atyǵaev.