Máshhúr Júsip ómiriniń sońǵy kúni
Imekeńniń aıtýy boıynsha, Máshhúr Júsiptiń arabsha jazbasyn arab árpinen orys árpine aýdarǵan men, - myńjyldyq qudasy Aldabergenuly Tólepbergen. 4 jyl boıy eńbek etip, 1991 jyly elimiz egemendik alardyń aldynda bitirdim. Máshhúr Adam Júsip qudamnyń óziniń tapsyryp, arnaıy aıtyp ketken amanatyndaı boldy.
Máshekeńniń azan shaqyryp qoıǵan aty - Adam Júsip, al ákesiniń aty Kópjasar eken. Al, men ózin 15 jyl kútken kelini Aq Zeıneptiń nemere baýyrymyn. Máshhúr Júsip ólerinen 10 jyl buryn ózine beıit saldyryp jáne óletin kúni aldyn-ala, kóziniń tirisinde ózine janaza shyǵartyp, dálel oqytyp, jýyndyryp, keshý alysyp, ósıetin aıtyp ómirden ótipti. Osy eki áńgimeni búgingi urpaqqa jetkizý paryzym.
Máshhúr Júsip kózi tirisinde ózine beıit saldyrdy. Basshilikten eki qudasyn ákeldi. Aýyl jastaryn jınady. Ol kezde men 18-de, jas kezim edi. Sonan tańerteń shaıdy iship bolǵan soń, qaıla, lom, kúrek alǵyzyp, barlyǵymyzdy ertip, ózi atqa minip úı salatyn jerdi kórsetpek bolyp, bastap júrdi. Aýyldyń janynda turǵan zıratqa qaraı emes, aýyldan qashyq jalǵyz turǵan taýǵa qaraı kele jatyrmyz. Sol taýdyń arǵy jaǵy aýylǵa qaraı jazyq, jeri jumsaq, qazýǵa ońaı. Bul kisiniń beti solaı dep kele jatyrmyz. Atymen bizden buryn taýdyń qaq basyna shyǵyp, bizdi tosyp otyrdy. Biz de keldik. Qudasy: - «Ne myna bıikten jazyq jaqtan yńǵaıly jer qarap otyrsyz ba?», - dedi. Máshekeń: - «Joq, dál osy otyrǵan tasymnan bastaısyńdar. Myna tasty ózim osynda qonystanǵan jyly qoıǵam, jalǵanda pana qystaýym, bulaǵym bolsa, aqyrettik qystaýym osy taýdyń basy bolsyn», - dedi. Qudasy «Myna taý qyp-qyzyl tas qoı, jambasyńyzǵa batpaı ma?», - deıdi. Máshekeń: - «Joq bul jerdiń tasy sýyrma, bul jerde meniń tósegim salýly, astymda bor topyraq, ıisi qandaı aramat.
Eshqaıdan eshteńe ákelip áýre bolmaısyńdar jáne basyma ornatatyn qasıetti Raýan tasymda osynda», - dep qazdyrdy. Úlken podval qylyp, keń etip birneshe kún qazdyq. Ózi bizben birge baryp otyrdy. Bir kúni, endi lom soqpańdar, budan bulaıǵy tas kózdi-kózdi sýyrma tas, qaılamen tyrnap alyńdar. Basyma qoıatyn Raýan tasym synyp qalmasyn. Myna sýyrma jumyr tastarda shuńqyr-shuńqyr tesik bar, muny jeke úıińder. Myna syrtymdaǵy bıikke jeke úıip qoıyńdar. Ár tasta 1, 2, 3, 4, 5 tesik bolady, sonyń bireýinde 7 tesik bolady, kimge kezdesse, bir jetistik bolady: tilegi oryndalady - kózden, tilden, suqtan saqtaıdy. Sábılerdiń ár túrli dertine shıpalyǵy bar, kim kerek qylsa, sol alsyn, - dep tóbeshikke úıgizdi. Munan soń ózi aıtqan jalpaq sarǵylt, kisi boıyndaı, ıisi sondaı aramat, bıiktigi bir metrden asady, jalpaqtyǵy eki qarys, al qalyńdyǵy 15 sm-deı, aıtqan tasy shyǵa keldi. Tastyń astynda ulpa topyraq. Jer ústine shyqqan soń, óziniń ótkir kezdiginiń ushymen: «Jetpis úshke kelgenshe, baltalasań da, ólmeımin, Jetpis úshke jetken soń, jelkeleseń de, turmaımyn», dep oıyp jazdy. Sodan, Máshekeń bizge óz oıyn aıtty. Basyma eki bólmeli úı salyńdar. Sol úıdiń polynyń astyna, sur maıda topyraǵyna jatqyzasyńdar. Ústime topyraq salmaıdy, ashyq jatam. Jylma-jyl ústimdegi aqty Shárápıim aýystyryp otyrady. Onan keıin kelinim Aq Zeınep aýystyryp otyrady. Buǵan tańdanbańyzdar, áıel adamǵa beıitke jolaýǵa bolmaıdy ǵoı. Ol maǵan ana boldy, ózderińiz de bilesińder. Arqamdy jýdy, túnde neshe oıansa, damyl-damyl kelip kórpemdi jaýyp turdy. Bala bolmaǵanda, nemene, osylaı keliskenbiz, qajy ekeń biledi. Úkimet Qudaı joq dep aıtady, dep Qudaıdan bezbeńder, túbi Qudaıdy tabasyńdar, - degen edi. Myna Raýan tasymdy ózimniń keýde tusyma, topyraq jatqan jerge tuspa-tus ornatasyńdar. Úıdiń esigi yqtan bolsyn, úlken burǵymen joǵary jaqtaýynan 7 tesik burǵylap shyǵarasyńdar. Osy eki aıda raýan ushyǵyn alýǵa bolady. Sonda kózsizge - kóz, essizge - es berip, ajalsyz dertke myńda bir daýa bolar. Qazir jer betine shyqqannan keıingi tıip turǵan paıdasy. Eldegi bolyp jatqan adam men maldaǵy indet búginnen bastap sap bolar. Aıtqandaı, sol kezde elde kúlli aýrý bolǵan. Adamda oba degen aýrýdan bir úıli jan qyrylyp qalǵan. Bezgek, súzek, quıań, túıneme, ókpe qabynýy, jyndaný, balada qyzylsha, malda - syıyr qarasan, qaratalaq, aýsyl, qoıda - topalań, eshkide - kebenek, osy aýrýdyń bári sol kezde túgel bolǵan. Sol Raýan tasy shyqqan soń, Máshekeń aıtqandaı, túgel pyshaq keskendeı tyıyldy.
Munan keıin adamdar ash-jalańash qysy-jazy sýyqta, ystyqta júrsede, bir adam aýyrǵan joq. Bul oqıǵany kózimiz kórdi. Saý sıyr kólik boldy, jegip, saýyp kún kórdik. Osy salynǵan eki bólmeli úıdiń, sonyń yqqy bólmesine pesh salynsyn. At saıman, qamyt, doǵa, ershik, bojy, kóterme bolsyn jáne ógizdiń moıynaǵashy, bir bótelke nasybaı tursyn. Men ólgennen keıin Eskeldide el bolmaıdy. Kırov kolhozynyń jolaýshylary ógizben sol shyqqan kúni Jańajolǵa jete almaıdy. Jolda Eskeldige qonady, al bul aranyń borany elden ala bóten qatty bolady. Keıde sol jolaýshylar eki-úsh kún qonyp ta qalady. Al endi Eskeldide el joq, ne bolady. Ol beısharalar ógizi de, ózderi de qyrylyp qalmaı ma? Oılasańdarshy, shyraqtarym! Adam adamǵa jaqsylyq isteý kerek, men ólsem de sharapatym tısin jáne olar kelgende ózimde bir aýnap jatam ǵoı. Sondyqtan osy yqqy úıim solardyń beket úıi bolsyn. Tiri kúnimde yqqy úıimdi beretinmin. Máshhúr ólgen soń, dalada qalyp qurydyq qoı, demesin. Sondyqtan, bul Máshhúrdiń mekeni bolsyn, jolaýshynyń beketi bolsyn. Tekke jatqansha, adamǵa paıdam tıip jataıyn, - degen eken.
Máshhúr Júsip Kópeev kitabynan alyndy