«Marsqa» qatysqan qazaq brıgadasy - baspasózge sholý
***
Elimizde turatyn ózge ult pen ulys ókilderiniń qazaq tilin úırenýdegi qadamdaryna súısinýge bolady, dep jazady "Egemen Qazaqstan" búgingi sanyndaǵy "Til - dostyqtyń kepili" atty maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, sońǵy jyldary memlekettik tildi úırenýshilerdiń qatary molaıyp kele jatqanyna jıi kýá bolyp júrmiz. D.Serikbaev atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik tehnıkalyq ýnıversıtetinde «Til - dostyqtyń kepili» atty joǵary oqý oryndarynyń stýdentteri arasynda memlekettik tildi bilýden ótken baıqaý barysynda óskeleń urpaqtyń qazaq tiline degen bıik qurmetin taǵy da ańdadyq. Tilderdi damytý basqarmasy uıymdastyrǵan baıqaýdyń ereksheligi, synǵa túsken toptardyń barlyq músheleri - ózge ult ókilderi. Óńiraralyq yntymaqtastyqty damytý aıasyndaǵy oblys ákiminiń júldesi úshin bolǵan tartysqa Almaty, Qaraǵandy, Pavlodar jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń komandalary qatysty. Komanda músheleriniń bári de táýelsizdigimizdiń tól býyny, ıaǵnı 1992-1995 jyly týǵan uldar men qyzdar.
Quramynda orys, ózbek, ázerbaıjan, tatar ulttarynyń ókilderi bar stýdentter «Tapqyrlyq», «Maqal sózdiń munarasy», «Utqyr jaýap», «Ol kim, bul ne?», «Óner tabý - órge shabý» syndy saıystardan da súrinbeı, qazaq tilin jetik meńgergenderin baıqatty. Dese de, báıgeniń aty - báıge. Memlekettik tildi meńgerýde aldyna jan salmaǵan jergilikti komanda bas júldeni, odan keıingi oryndardy almatylyq «Jetisý», qaraǵandylyq «Talap» jáne pavlodarlyq «Altyn qazyna» toptary ıelenip, baǵaly syılyqtarmen marapattaldy. Qazylar alqasynyń tóraǵasy, óńirdegi «Qazaq tili» qoǵamynyń vıtse-prezıdenti Oral Sháripbaev memlekettik tildi jetik meńgergen stýdentterge «Til patrıottary» atty tós belgiler tabys etti.
Keshe Berlınde Qazaqstannyń ekonomıka jáne mádenıet ortalyǵynda «Qazaq kitaphanasy» jobasynyń aıasynda Muqaǵalı Maqataevtyń «Aqqýlar uıyqtaǵanda» atty nemis tilinde shyqqan kitabynyń tusaýkeser rásimi ótti. Bul sharaǵa Germanııa Býndestagynyń depýtattary, jergilikti memlekettik organdarynyń ókilderi, zııatkerlik toptary, qazaq dıasporasy jáne dıplomatııalyq korpýs qatysty. Bul týraly "Egemen Qazaqstan" búgingi sanyndaǵy "Muqaǵalı Gete men Geıne tilinde sóıledi" atty maqalada jazylǵan.
Basylymnyń atap ótýinshe, elimizdiń GFR-daǵy elshisi Nurlan Onjanov betashar sózinde qonaqtardy Qazaqstannyń baı mádenıeti jáne tarıhymen tanystyryp, «Qazaq kitaphanasy» jobasynyń maqsattary men mindetterine toqtaldy. Jarasymdy is Germanııanyń baspa kompanııasymen birge júzege asqany týraly baıandap berdi. Dıplomat kitap avtory Muqaǵalı Maqataevtyń qazaq halqynyń mádenıeti men ádebı murasyna salmaqty úles qosqandyǵyn erekshe atap ótti.
Shara barysynda «Qazaq kitaphanasy» jobasynyń irgetasyn qalaǵandar, áıgili nemis ádebıettanýshylary Leonard Koshýt pen Krıstıne Lıhtenfeld ómirsheń qazaq óleńi týraly oılarymen bólisti. Olar eki memleket arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq jobanyń is júzindegi maǵynasy zor ekenin tilge tıek etip, bul Qazaqstannyń mádenı ıgiligine germandyq jáne eýropalyq qoǵamda da qoljetimdi bola alatyndyǵyn atap ótti. Sonymen qatar, joba aıasynda Germanııada shyǵarylǵan jáne tusaýy kesilgen kitaptardyń avtorlary qazaq jazýshylarymen kezdesýlerdiń áserli bolatynyn jetkizdi.
Óz kezeginde, M.Maqataevtyń kitabyn nemis tilinde basyp shyǵarǵan Marıo Pshera tanystyrylym rásimin ózi júrgizip, aqynnyń poetıkalyq ereksheligi, mán-maǵynasy, qazaqtyń óleń qurylysynyń keremet ıirimderi týraly baıandady.
Gýmboldt atyndaǵy Berlın ýnıversıtetiniń qazaq tili lektoratynda oqıtyn nemis stýdentteri teatrlandyrylǵan kórinis uıymdastyryp, aqynnyń óleńderin qazaq jáne nemis tilderinde oqydy.
«Qazaq kitaphanasy» jobasy 2006 jyldan bastap Qazaqstannyń Germanııadaǵy elshiligimen júzege asyrylyp keledi. Onyń aıasynda qazaq avtorlarynyń 20-dan astam kitaptary nemis tilinde basylyp shyǵaryldy. Olardyń arasynda Elbasynyń «Eýrazııa júreginde», «Qazaqstan joly», sonymen qatar, M.Áýezov, T.Ahtanov, І.Esenberlın, Á.Nurpeıisov, O.Súleımenov, D.Dosjan, t.b qazaqtyń kórnekti qalamgerleriniń kitaptaryn erekshe atap ótýge bolady. Jobanyń maqsaty - qazaq mádenıetin jáne qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalaryn Germanııa men Eýropa elderine tanystyrý bolyp tabylady. Kitaptar «Qazaq kitaphanasy» atty biryńǵaı árlenimmen qazaq jáne nemis tilderinde basylyp shyǵýda.
***
Uly Otan soǵysyndaǵy erekshe mańyzy bar urystyń biri Rjev shaıqasy bolǵanyn kóbimiz bile bermeımiz. Ol strategııalyq jaǵynan ekinshi dúnıejúzilik soǵys tarıhynda ǵana emes, adamzat tarıhynda úlken oryn alǵan. bul týraly "Aıqyn" gazeti búgingi sanyndaǵy "Marsqa" qatysqan qazaq brıgadasy" atty maqalada jazdy.
Gazettiń jazýynsha, 1941 jyldyń sońy 1943 jyldyń naýryzy aralyǵynda Rjevtegi shaıqasqa eki jaqtan 10 mıllıonǵa jýyq adam qatysyp, 8 oblys aýmaǵyn qamtyǵan. Jan berip, jan alysqan urys 17 aıǵa sozylyp, bes maıdannan otyzdan astam armııa men korpýstar, myńnan astam tank qatysqan. Alty shabýyldaý jáne tórt qorǵaý áskerı operatsııasy júrgizilgen. Nemis fashısteri úshin Rjev shaıqasy KSRO-nyń júregi Máskeýge baratyn «tóte jol» dep baǵalanyp, neshe túrli soǵys operatsııalaryn uıymdastyrǵan.
Resmı derek Rjev shaıqasynda 1 mıllıon 350 myń adam kóz jumǵan dese, endi bir derek 2 mıllıonǵa jýyq adam qaza bolǵan dep jazady. Tarıhta óz orny bar maıdanda Rjev qalasyn qaıtaryp alý úshin keńes armııasy «Mars» operatsııasyn uıymdastyryp, oǵan Qazaqstannan eki birdeı 100 jáne 101-qazaq atqyshtar brıgadasyn soǵystyń qaınaǵan ortasyna jibergen. Al keıbir derekterde brıgadadaǵy 6000 jaýyngerdiń 80 paıyzy oqqa ushqan delingen.
Rjev qalasynan onsha qashyq emes jerdegi shaǵyn derevnıany el «Molodoı Týd» dep ataıdy. Bul jerdiń topyraǵynda qazaqtyń órimdeı jastarynyń qandary tógilgen. Sol jerde myńdaǵan jerlesterimizdiń súıegi jatqanyn keıingi urpaq bilmeýi de múmkin. 1942 jyldyń kókteminde Almatyda jasaqtalǵan ataqty 100-qazaq atqyshtar brıgadasynyń jaýyngerleri urys maıdanynda alǵash ret túsip, fashısterdiń joıqyn shabýylyna tap bolǵan jer. Munda 4700 bozdaq jer jastanyp, jaýǵa qarsy qarys súıem jer úshin shaıqasqan qazaqtyń erjúrek uldary mert bolyp, qan tókken. Brıgadanyń 70 paıyzy eriktilerden jasaqtalyp, olardyń 95 paıyzy qazaqtar bolypty. Jaýyngerlerdiń 80 paıyzy Almaty men Almaty oblysynyń jastary degen derek kezdesedi.
Uly Otan soǵysynyń eń qıyn da aýyr kezinde jaý Máskeýge taıap, eki jaqtyń armııasy keskilesken shaıqasta Stalın tyń qadam jasap, shuǵyl túrde ulttyq brıgada jasaqtaý usynysy keńes armııasyna tyń serpilis beredi. Sondaı tapsyrmamen Qazaqstanda 4 ulttyq atqyshtar brıgadasyn, Aqtóbe, Aqmola, Qostanaı jáne Jambyl aýdandarynda tez arada atty áskerı dıvızııa jasaqtaý jumystary qolǵa alynǵan. Dıvızııadaǵy 12 myń adamdy zeńbirek jáne atpen qamtamasyz etý júkteledi. Almaty men Aqtóbede 100 jáne 101-ulttyq brıgadasynda kóbi orys tilin bilmeıtin, 1922-1923 jylǵy deni Almaty men Jambyl jáne Shyǵys Qazaqstan jastarynan jasaqtalady. Olar az kúnde áskerı buıryqty oryndaý, qarý-jaraqty qoldaný sharalaryn úırenip, birden maıdanǵa attanady.
Jetisý jerinen attanǵan 100-qazaq atqyshtar brıgadasynan jasaqtalǵan 6000 jaýynger qarashada Kalınıngrad urys maıdanyna jetip, 39-armııa quramyna kirgende Rjev qalasynyń túbindegi keskilesken shaıqasqa birden túsken. Bul kezde Qyzyl armııa qystyń qaharly aıazynan jáne jaýdan Máskeýdi qorǵaýǵa sheginip, fashısterdiń joıqyn shabýylyn toqtatýǵa bar kúshin salýmen bolady. Jaý KSRO-nyń astanasyna 150 shaqyrym jaqyndap, keńes armııasy úshin asa aýyr shaıqastar júrip jatqan. Maqalada osy qazaq jaýyngerleriniń janqııarlyq erlikteri, olardyń "Mars" operatsııasyndaǵy róli egjeı- tegjeıli aıtylǵan.
«Aıqynnyń» jazýynsha, ótken jyly Qaraǵandy oblysynda 73 laýazymdy tulǵa qaǵazbastylyqqa jol bergeni úshin tártiptik jaýapkershilikke tartyldy.
Aýyldyq okrýgtiń 13 ákimi, memlekettik muraǵattyń eki dırektory, ákimshilik bólimderdiń tórt basshysy azamattardan túsken aryzdar men ótinishterdi qabyldaýda sózbuıdaǵa salǵany úshin sógis pen eskertý alǵan. Bul týraly Qaraǵandy oblysynyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý komıtetiniń aǵa prokýrory Baqyt Amanbaeva «Nur Otan» partııasymen birlesip ótkizgen jınalysta habarlady.Qaraǵandy oblysynda jyl basynan beri memlekettik organdarǵa túsken 59 853 ótinishtiń 1015-i ýaqytynda qaralmaǵan. «2014 jyldyń birinshi toqsanynda Qaraǵandy oblysynyń memlekettik organdaryna azamattar men zańdy tulǵalardan kelgen 59 853 ótinishtiń 1015-ne keshigip jaýap berilgen. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 2,7 esege kóp. Ótinish ıeleri jaýapty der kezinde almaıdy ne bolmasa bul jaýaptar ústirt jazylady. Bul memlekettik organdardaǵy laýazymdy tulǵalardyń óz mindetterine selqos qaraıtynyn kórsetedi», dedi Bahyt Amanbaeva.
«Memlekettik apparatty saýyqtyrý úshin bizdiń eki vedomstvoǵa partııanyń «STOP qylmys» - «STOP pravonarýshenııam», «Elektrondy partııa», sonymen qatar bas prokýratýranyń bastamasymen qolǵa alynǵan «Aıqyn» jobasy kómekke keledi», dedi «Nur Otan» partııasynyń Qaraǵandy oblysyndaǵy fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Qadısha Ospanova. Partııa ókiliniń aıtýynsha, «Nur Otan» partııasy men Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý komıteti qyzmetine jaýapsyz qaraıtyn laýazymdy tulǵalarmen jergilikti deńgeıde jumystar júrgizip kelgen.
Partııanyń qoǵamdyq qabyldaýyna kelip túsken aryzdardy taldaı kele, partııanyń oblystyq fılıaly suranystardyń sózbuıdaǵa salyný sebepterin anyqtady. «Suranystarǵa der kezinde jaýap bermeý jáne hatqa ústirt qaraý qyzmetkerlerdiń kásibı deńgeıiniń tómen ekendigin kórsetedi. Ekinshi sebep - laýazymdy tulǵalardyń qyzmettik mindetterine selqos qaraýy», dep atap ótti Qadısha Ospanova.
Bas prokýratýranyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý komıteti tarapynan iske qosylǵan «Aıqyn» jobasy da aryzdardy qaraý protsesiniń ashyqtyǵyn ǵana emes, sheneýnikter men azamattardyń arasynda jemqorlyq áreketterdiń aldyn alý úshin jeke qarym-qatynasqa túspeýdi kózdeıdi. Jazbasha túrde ótinish bergende keńseden 18 sany bar talon beriledi. Uıaly telefonnan 1414 nemese 8-800-080-7777 nómirine habarlasý arqyly ótinish berýshi talonnyń nómirin aıtyp, ótinishiniń qarastyrylý barysymen tanysa alady. Sonymen qatar, Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý komıtetiniń saıtyna kirip, «Memlekettik organdarǵa habarlasý» atty bólimge talon nómirin terip, tanysa alady. «Mundaı talondar oblystyń 8 836 turǵynynda bar. Qazirgi tańda «Aıqyn» júıesine Qaraǵandy oblysynan 176 memlekettik organ qosyldy», dedi Bahyt Amanbaeva.
***
«Kazahstanskaıa pravdanyń» jazýynsha, Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany Maıqaıyń aýylynda ornalasqan № 29 órt sóndirý bóliminiń komandıri Qýandyq Omarov alty jasar qyz balany qutqarǵany úshin «Erligi úshin» medalimen marapattaldy.
«Sol bir aıazdy aqpannyń kúninde polıtsııa qyzmetkerinen dabyl qaqan qońyraý túsedi. Ol bir er adamnyń buzaqylyq jasap jatqanyn málimdeıdi. Aıtýynsha, ol óziniń kishkentaı qyzyn tórtinshi qabattaǵy balkonǵa qamap tastaǵan», dep jazady basylym.
Órt sóndirý qyzmetiniń kezekshi bólimi oqıǵa ornyna dereý jetedi. Bólim komandıri Q. Omarov saty arqyly balkonǵa jetip, esigin syrtynan buzyp ashady. Páterge kirgende ol gazdyń ısin sezedi, sol kezde páter ıesi «úıdi jaryp jiberemin» dep qoqan-loqqy jasaıdy.
Qýandyq bir sátke de qarap qalmaı, dereý qyz balany ala salyp, saty alańyna júgirip shyǵady. Sosyn turǵyndarǵa dereý bul úıden ketýlerin eskertedi. Ózi balany syrtqa alyp shyǵady. Dál sol kezde páterden joıqyn jarylystyń daýsy estiledi.
Bólim komandıriniń jedel ári kásibı is-qımylynyń arqasynda qyz bala da, úıdiń turǵyndary da aman qaldy. Maqala «Spas rebenka ı jıltsov» degen taqyryppen berilgen.