Mánshúk Mámetova týraly fılmniń túsirilimi aıaqtaldy

ALMATY. QazAqparat - Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna ıe bolǵan alǵashqy qazaq qyzy Mánshúk Mámetovanyń ómiri men erlikteri týraly derekti fılmniń túsirilimi aıaqtaldy. Kartına QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵynyń qolǵabys etýimen «Qazaqfılm» kınostýdııasynda túsirildi. Fılm «múmkin emes suhbat» janrynda túsirilgen. Kadrda basty keıipker – Mánshúk Mámetovanyń ózi joq, degenmen, kórermen onyń kadrdan tys daýysyn ǵana estı alady. «Menimen sóıles, Mánshúk» fılminiń rejısseri Mansur Baımuhambetov QazAqparat tilshisine joba jaıynda aıtyp berdi.

– Joba nelikten «Menimen sóıles, Mánshúk» dep atalady ?

– «Menimen sóıles, Mánshúk» ataýy joba stsenarısi Evgenıı Lýmpovtan shyqqan. «Jospar boıynsha biz «múmkin emes suhbat» eksperımenttik janrynyń formasyna qol jetkizgimiz keldi. Maqsatymyz – batyr beınesin jasaý. Otan jolynda janyn qıǵan jas pýlemetshiniń jan dúnıesinde ne bolǵanyn taýyp, jaýabyn aıtý.

– Kınojoba keıipkerleri kimder?

– Murajaı mamandarymen, Mánshúk Mámetova oqyǵan mektep dırektorymen suhbattastyq. Biz mektep oqýshylarymen, Reseıdiń «Gvozdıka» izdestirý-qutqarý jasaǵynyń ókilderi arasynda saýalnama júrgizdik. Sonymen qatar Mánshúk Mámetova týraly 1980 jyly túsirilgen derekti fılmnen kadrlardy qosýǵa tyrysamyz, onda onyń maıdandas serikteriniń suhbattary bar.

– Bizdiń bilýimizshe, kadrda Mánshúktiń ózi joq , bas keıipkersiz fılm qalaı túsirildi?

– Fılmde batyr Mánshúktiń joqtyǵy – tarıhty qaıta qurýmen aınalysqymyz kelmeıtindigimen baılanysty, óıtkeni biz shynaıy ómirde dál sol sátke eshqashan qaıtyp oralmaımyz. Al endi jasandy túrde qaıtalanatyn keıbir beınelerge, pikirlerge, daýystarǵa sımbıoz jasaǵymyz keledi. Sonyń kómegimen sol ýaqytqa qazirgi zamanǵy adamnyń kózimen qaraýǵa bolady.

– Kartına qaı jerde túsirildi?

– Fılm úsh qalada: Oral, Almaty jáne reseılik Nevelde túsirildi. Mánshúk Mámetova shaıqasqan urys dalasynda da boldyq. Ashyq derekkózderdiń málimetine sáıkes, Mánshúk Mámetova 1943 jyly 15 qazanda Nevel qalasyn azat etý operatsııasy barysynda basyna aýyr jaraqat alǵanyna qaramastan, jaýdyń 70 sarbazyn jer jastandyryp, erlikpen qaza tapty.

– Fılmniń aty ózgerýi múmkin be?

– Joq, jobanyń atyn aýystyrý josparymyzda joq.

– Aldaǵy josparlaryńyz týraly aıta ketseńiz?

– Qazir men jeke stsenarıımen jumys istep jatyrmyn jáne bul jobanyń qyr-syryn aıtýǵa áli erte dep oılaımyn.

«Qazaqfılm» kınostýdııasynyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, fılmdi tolyq aıaqtaý mamyr aıynyń sońyna josparlanǵan.